lg 2 p 4 järgi ja Eigo Grüneri süüdistuses
lg 2 p 4 ja § 334 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistuses ja Eigo Grüner mõisteti õigeks talle
Kohus arutas Margus Lumile, Eigo Grünerile, Arto Vahale ja Kert Grünerile
lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistust selles, et nemad grupis alates 27.01.2009 nõudsid K.J. korduvalt psüühilist vägivalda kasutades erinevate summade, kuni 25 000 kr, maksmist. Margus Lumi, Eigo Grüner, Arto Vaha ja Kert Grüner helistasid korduvalt nii K.J. kui M.J. mobiiltelefonidele, nõudsid vägivallaga ähvardades raha üleandmist ja passisid K.J. elukoha juures, millega süvendasid kannatanus hirmu ja ohutunnet oma elule ja tervisele ning millega püüdsid viia kannatanut seisundisse, et ta raha üle annaks. 07.03.2009 helistas kannatanu K.J. Eigo Grüner, kes nõudis vägivallaga ähvardades 15 000 kr tasumist
lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema ajavahemikul jaanuarist-märtsini 2009 andis Viljandi linnas S.M. kätte hoiule 51 teadvalt võltsitud Ameerika Ühendriikide 50-dollarilist rahatähte. Maakohus asus kõigi tõendite kogumis hindamisel seisukohale, et M. Lumi, E. Grüneri, A. Vaha ja K. Grüneri süü väljapressimises ei ole tõendamist leidnud ning nad tuleb süüdistuses
Kohtu hinnangul ei leidnud tõendamist ka E. Grüneri süü
Grüneri õigeks ka selles kuriteoepisoodis. Süüdistatavatele
lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistust puudutavalt leidis kohus, et tõendatud ei ole süüdistatavate poolt kannatanult ähvardustega varalise kasu üleandmise nõudmine. Maakohus luges tõendatuks süüdistatavate M. Lumi, A. Vaha ja E. Grüneri poolt kannatanu K.J. korduvalt helistamise ja temalt raha nõudmise. Kohus leidis ka, et on tõendatud see, et 13.03.2009 läksid kõik süüdistatavad K.J. Vabaduse platsile kokku saama. K. Grünerit puudutavalt asus kohus aga seisukohale, et kuivõrd K. Grüner on eitanud K.J. ja M. J. helistamist, E. Grüner on tunnistanud helistamist K. Grüneri telefonilt, 13.03.2009 Vabaduse platsile kannatanuga kokkusaamisele läks K. Grüner oma sõnade kohaselt venna palvel ja ka kannatanu ega ühegi tunnistaja ega süüdistatava ütlustest ei tulene K. Grüneri osalemine K. J raha nõudmises, siis ei ole K. Grüner toime pannud tegu
Lähtudes kannatanu, tunnistajate ja süüdistatavate ütlustest luges kohus tuvastatuks, et süüdistatavate poolt ei olnud tegemist varalise kasu nõudmisega süüdistatavate jaoks, vaid nad nõudsid rahalist hüvitust K.K. selle eest, et K. J tema ninaluu puruks lõi. Seega ei ole oletatava õiguse teostamine kuriteo objektiivne külg väljapressimise kuriteo koosseisus. Kohus leidis, et subjektiivse külje poolest puudus süüdistatavatel täielikult tahtlus varalist kasu saada endi jaoks. Seega puudub süüdistatavate tegevuses
Samuti asus maakohus, tuvastades küll süüdistatavate poolt kannatanult raha nõudmise, seisukohale, mille kohaselt ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatavad oleksid kannatanut ähvardanud. Kõik süüdistatavad eitavad kannatanu ähvardamist ja siinkohal on tõenditena kasutatavad vaid K.J. ja M.J. ütlused ähvarduste sisu kohta. Maakohtu hinnangul ei ole kannatanu ja tema venna ütlused ähvarduste sisu kohta usaldusväärsed, kuna kannatanu ise oli K. K ninaluu purukslööja ja seega hirmul teda ähvardava kriminaalasja ees. Samuti leidis kohus, et tõendatud ei ole ka süüalustest kellegi passimine K.J. maja juures ja Vabaduse platsil J auto karpi võtmine, et nad ei saaks lahkuda. Kui K. J ütles, et ta raha ei maksa, ei järgnenud sellele mingit vägivalda ega auto kinni hoidmist, vaid kõik lahkusid. Maakohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõenditeks ka telefoni ja diktofoni salvestused CDplaatidel. Salvestused olid tehtud K.J. ja tema venna poolt ning K.J. ja tema elukaaslane salvestasid need kodus CD-plaadi peale. Samas leidis kohus, et nimetatud salvestused CDplaatidel tuleb jätta tõenditena arvestamata. Kohtu hinnangul ei leidnud tõendamist, et salvestatud kõnedes räägivad need isikud, kelle nimed on toimikus olevas vaatlusprotokollis kõnedele pandud. Kohtus selgus, et mitmed kõned on teostanud omaniku telefonilt teised isikud. E. Grüner tunnistas, et helistas vend K. Grüneri telefonilt ja A. Vaha telefonilt. Seega, asitõendeid CD-salvestusi ei saa kasutada tõendina selleks, et kindlaks teha, kes kellelegi helistanud on. Samuti ei saa kasutada jälitusprotokolli abonendilt helistamiste kohta, kuna alati ei 3 olnud omaniku telefonilt helistajaks selle omanik. Riigikohus lahendis 3-1-5-09 on asunud seisukohale, et menetluslikult on tegemist eraelulise vestluse salvestusega, mida tuleb tõendi seisukohalt käsitada teabesalvestisena KrMS § 93 lg 1 tähenduses. Et tagada tõenditele antava hinnangu adekvaatsus, tuleb teabesalvestise vahetul uurimisel KrMS § 15 tähenduses teha salvestis kohutule tajutavaks võimalikult vahetul viisi. Salvestisest tehtud kirjalikule protokollile peaks eelistama selle vahetut kuulamist kohtus. Antud kriminaalasjas tegi kannatanu oma telefoni salvestustest ja diktofoni salvestusest omakorda arvutiga CD-plaadi, mille esitas uurimisele. Plaatide vaatlusprotokollist ei nähtu, kas uuriti algsalvestust telefonis ja võrreldi seda plaadil oleva salvestisega. Kohtus jäi tõendamata, kes tuvastas kõnedes osalenud isikud. K.J. ütluste kohaselt ei ole telefoni, millega ta salvestas süüaluste kõned, enam alles ja diktofoni müüs ära. Seega ei ole võimalik vahetult uurida kohtuistungil, kas kirjalik protokoll on adekvaatne telefonis ja diktofonis salvestatuga. Järgnevalt asus maakohus seisukohale, et süüdistavate M. Lumi, E. Grüneri, A. Vaha ja K. Grüneri tegevuses puudub süüteokoosseis ka
(omavoli) järgi, kuna tõendamist ei ole leidnud, et süüdistatavad, nõudes raha maksmist kolmandale isikule K.K. hüvituseks ninaluu puruks löömise eest, oleksid kasutanud vägivalda. Kannatanu ütlus, et ta kartis ähvarduste täideviimist, ei ole kooskõlas kannatanu käitumisega. Kannatanu läks vabatahtlikult kokkusaamisele Vabaduse platsile. Ta ütles, et mingit raha ta ei maksa, kartmata, et teda oli ähvardatud metsa viia ja maha lüüa. Mingeid vägivallategusid tema suhtes korda ei saadetud. Asjaolu, et E. Grüner nagu tahtis tema venda lüüa, on temapoolne arvamus käelöögist auto suunas. E. Grüneri ütluste järgi tahtis ta käega lüües auto suunas näidata, et minge siis minema. Samuti puudub süüdistatavate käitumises subjektiivne külg, tahtlus vägivallaga ähvardada, et nõuda raha üleandmist. Seda tõendab asjaolu, et mingit vägivalda kannatanu suhtes ei teostatud, kui Vabaduse platsil kohtudes kannatanu raha neile ei maksnud. Süüdistatavad ei takistanud kannatanut lahkumast Vabaduse platsilt. Maakohus mõistis E. Grüneri õigeks ka talle
Grüneri käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kohus tuvastas, et E. Grüner andis tunnistaja S.M. 51 võltsitud Ameerika Ühendriikide 50dollarilist rahatähte. S. M andis raha A. A, kes proovis seda SEB Pangas Eesti kroonide vastu vahetada, mis aga pangatöötaja A.I. poolt rahatähtede võltsituse avastamise tõttu ei õnnestunud. Samas leidis kohus, et E. Grüneri, S. M ja A. A ütlustega on tõendatud, et E. Grüner andis raha S. M edasiandmiseks E. Grüneri naisele ja E. Grüner ei olnud teadlik, et A. A läks panka seda vahetama. Tunnistajate ütluste kohaselt arvasid nad, et parem on raha vahetada Eesti kroonidesse ja siis need E. Grüneri naisele viia. Seega, E. Grüner ei osalenud raha vahetamises. Samuti, E. Grüneri kohtuistungil antud selgituse kohaselt sai ta dollarid palgana ja ta ei olnud teadlik, et temale maksti töö eest võltsitud rahas. Kohtule ei esitatud ühtegi tõendit, mis oleks tõendanud, et E. Grüner oli teadlik, et dollarid on võltsitud. Eeltoodud põhjustel asus kohus seisukohale, et E. Grüneri teos puudub subjektiivne külg, s.o tahtlus kõigis teo objektiivsete koosseisu asjaolude suhtes. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Kannatanu K.J. esindaja T. Pilve apellatsioon. Esindaja taotleb kohtuotsuse tühistamist ja palub teha uue otsuse, millega mõista M. Lumi, E. Grüner, A. Vaha ja K. Grüner süüdi
Kohus on otsuses asunud seisukohale, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist süüdistatavate poolt kannatanult ähvardusega varalise kasu üleandmise nõudmine (otsuse lk 7). Väljapressimise objektiivne koosseis on varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Varalise kasu üleandmise nõudmine seisneb selgelt väljendatud ettepanekus anda nõudjale või kolmandale isikule üle varaline kasu. Kohus on lahendis ise tuvastanud, et kannatanule esitati korduvalt nõue tasuda süüdistatavatele rahasumma 4 (vahemikus 25 000 – 5000 kr). Seega on selgelt täidetud esimene objektiivne asjaolu süüdistatavate poolt on kannatanule esitatud varalise kasu üleandmise nõue. Käesolevalt on tuvastatud ka, et 13.03.2009 Viljandis Vabaduse platsil blokeeriti kannatanu auto, millega takistati tema äraliikumist. A. Vaha tunnistusest ilmneb selgelt ja üheselt, et kannatanu ja süüdistatavate kohtumisel olid autod pargitud nii, et kannatanu auto oli süüdistatavate poolt kolmest küljest piiratud, s.t süüdistatavate poolt oli eesmärgipäraselt blokeeritud kannatanu väljapääs. Seega on ilmselgelt täidetud ka väljapressimise teine objektiivne teokoosseis. Kuivõrd väljapressimine on kärbitud kuriteokoosseis, on väljapressimine juba täide viidud ja kuritegu seega lõpule viidud nõudmise esitamisega, millega kaasneb ähvardus ja/või vabaduse piiramine. Eelnevast lähtudes on seega ka kohtu enda poolt sisuliselt tuvastatud, et väljapressimine on toime pandud, kuivõrd kannatanule on esitatud nõue vara üleandmiseks ja tema vabadust on piiratud. Lisaks on kannatanut korduvalt ähvardatud füüsilise vägivallaga, rakendades sealjuures ilmselgelt psüühilist vägivalda. Subjektiivsest küljest on koosseis täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Tõendeid kogumis hinnates on ilmselge, et süüdistatavad on tegutsenud konkreetse eesmärgiga hirmutada ja ähvardada kannatanut, mõjutamaks teda nõutava summa tasumisele. Nimetatud asjaolus ei saa olla kahtlust, kuivõrd teist eesmärki isikutel kohtumiseks ei olnud ja seda on ka süüdistatavad ise tegelikkuses kinnitanud. Kohus on uurinud tõendeid ühekülgselt ning puudulikult. Kohus on ilma sisulise õigusliku aluseta jätnud arvestamata heli- ja videosalvestised, millistelt on selgelt ja üheselt tuvastatav süüdistatavate poolt kooskõlastatud väljapressimine, mille käigus esitatakse korduvalt kannatanu suunas ähvardusi, kui kannatanu ei tee vara käsutust süüdistatavate kasuks. Helisalvestisel on konkreetselt fikseeritud, et kannatanul „lüüakse pea lõhki“, „antakse jõhkralt üle kitli“ jmt. Tegemist on selgesõnaliste ähvardustega kannatanu füüsilise heaolu aadressil. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta Viljandis Vabaduse platsi 13.03.2009 turvakaamera salvestise, mis näitab selgelt ja üheselt, et kannatanult võeti reaalne liikumisvabadus. Kohtu järelduste kohaselt ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et salvestatud kõnedes räägivad need isikud, kes on märgitud kõnelejateks vaatlusprotokollis. Samas tugines kohus (alusetult) pelgalt süüdistatavate väidetele, et kõnede teostajateks ei olnud samad isikud, kellele telefon kuulus. Kohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et süüdistatavate väiteid ei saa pidada usaldusväärseteks, kuivõrd nad on ilmselgelt huvitatud ütluste andmisest, mis soodustaksid nende positsiooni menetluses. Helisalvestisi ei ole ühelgi moel monteeritud ega võltsitud, vaid need tõendavad selgelt ja üheselt süüdistatavate süüd. Juhul, kui kohtul tekkis kahtlus tõendite ehtsuses, oleks olnud vaja teha vastavad ekspertiisid. Kokkuvõtvalt, kriminaalasjas esitatud tõendid tõendavad piisavalt süüdistatavate süüd, väljapressimise süüteokoosseis on täidetud ning puudub alus süüdistatavate õigeksmõistmiseks. Prokuröri apellatsioon. Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist M. Lumi, E. Grüneri, A. Vaha ja K. Grüneri õigeksmõistmises
Grüneri õigeksmõistmises
lg 1 järgi, palub nad neile esitatud süüdistustes süüdi tunnistada ning mõista neile järgmised karistused: 1) mõista M. Lumile
lg 2 p 4 järgi karistuseks 4 aastat vangistust;
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.03.2009-19.11.2009, s.o 7 kuud ja 18 päeva;
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele kandmisele vangistus 10 kuud ning ülejäänud vangistus 3 aastat ja 2 kuud jääb tingimisi täitmisele pööramata; katseajaks määrata 3 aastat ning kohustada teda järgima kontrollnõudeid vastavalt
sätestatule; kohesele kandmisele kuuluvast karistusest on ära kantud 7 kuud ja 18 päeva, kanda on veel 2 kuud ja 22 päeva; 2) mõista E. Grünerile karistuseks
lg 2 p 4 järgi 4 aastat vangistust ja
lg 1 järgi 6 kuud vangistust;
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga;
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses 5 viibitud aeg 13.03.2009-16.09.2009, s.o 6 kuud 3 päeva;
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele kandmisele vangistus 6 kuud 3 päeva ning ülejäänud karistus 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust jääb tingimisi täitmisele pööramata; katseajaks määrata 3 aastat ning kohustada teda järgima kontrollnõudeid vastavalt
Vahale
lg 2 p 4 järgi karistuseks 4 aastat vangistust;
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.03.2009-16.09.2009, s.o 6 kuud 3 päeva;
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele kandmisele 6 kuud 3 päeva vangistust ning ülejäänud karistus 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust jääb tingimisi täitmisele pööramata; katseajaks määrata 3 aastat ning kohustada teda järgima kontrollnõudeid vastavalt
Koheselt ärakandmisele kuuluv karistus lugeda kantuks; Viljandi kohtumaja 03.06.2008 otsusega mõistetud rahaline karistus jätta iseseisvale täitmisele; 4) mõista K. Grünerile
lg 2 p 4 järgi karistuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.03.2009-03.04.2009, s.o 22 päeva ning karistuseks mõista 3 aastat 11 kuud 8 päeva vangistust;
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb tingimisi täitmisele pööramata; katseajaks määrata 3 aastat ning kohustada teda järgima kontrollnõudeid vastavalt
Apellant leiab, et kohus on tõendeid uurinud ühekülgselt ja puudulikult, millega on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust ja seetõttu on kohus jõudnud ekslikule seisukohale süüdistatavate süü puudumisest. Apellandi hinnangul on maakohus küll õigesti tuvastanud, et süüdistatavad helistasid korduvalt nii K.J. kui M. J ja nõudsid raha, kuid samas asunud ekslikult seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud varalise kasu üleandmise nõudmine kannatanut ähvardades. Nimelt leidis kohus, et K.J. ja M.J. ütlused ähvarduste sisu kohta ei ole usaldusväärsed, kuivõrd kannatanu ise oli ninaluu purukslööja ja seega oli hirmul teda ähvardava kriminaalasja ees. Arusaamatuks jääb, kust pärineb kohtu selline järeldus. K.J. ütluste kohaselt helistas ta K.K. ja nad leppisid ära. Seda tõendab ka jälitusprotokoll, kust nähtub, et K.J. on 27.01.2009 helistanud K. K. Seega mingit hirmu K. J ei olnud. Samuti on kohus otsuses lugenud M.J. ütlused ebausaldusväärseteks, kuid mis motiividel, otsusest ei nähtu. Prokurör leiab, et ei ole alust kahelda kannatanu ütluse usaldusväärsuses. Puudub igasugune põhjus ja motiiv, miks pidanuks kannatanu andma teadvalt valeütlusi. Kannatanu ütlused, mis ta andis kohtuistungil, on kooskõlas mitte ainult nende ütlustega, mis ta andis kohtueelses menetluses, vaid ka kohtutoimikus olevates salvestistes. Ka toetavad K.J. ütlusi M.J. ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole samuti alust kahelda. K.J. ja M.J. ütluste kohaselt seisnes ähvardamine selles, et neil kästi Viljandist ära kolida. Neile öeldi, et kui raha ei maksa, hakkavad asjad käima teistmoodi. Ähvardamine seisnes ka selles, et lubati metsa viia ja seal maha lüüa. Samuti ähvardati, et kannatanul ei ole mõtet Viljandis enam elada ja parem koligu siit ära. K.J. võttis neid ähvardusi äärmiselt tõsiselt. Ta kartis kodus olla. Seda kinnitab tunnistaja V.V. . Samuti rääkis K. J tunnistajale, et oli kakelnud ja mingid poisid ajasid teda taga ning nõudsid tema käest raha. Tunnistaja V.V. ütlustega on tõendatud süüdistatavate poolt K.J. elukoha juures passimine. V.V. ütluste kohaselt tema naabriks on K.J. ning ta märkas K.J. maja värava juures kahte autot ning mingid poisid jooksid ümber maja; maja oli pime ja keegi välja ei tulnud, üks auto oli must ja teine hele. K.J. ütlustest nähtub, et talle helistati korduvalt ning vägivallaga ähvardades nõuti erinevate summade, kuni 25 000 kr, tasumist. K.J. helistamist tõendab jälitusprotokoll, kus on kuupäevade kaupa näha temale tehtud telefonikõned. 13.03.2009 lepiti kokku kohtumine Viljandis Vabaduse platsil. Sinna sõitis K.J. koos M. J viimasele kuuluva sõiduautoga. K.J. hirmu tõendab see, et kokkusaamisele kutsus ta kaasa venna. Ka Vabaduse platsil jätkus kannatanu ähvardamine, kusjuures teda ähvardati „jõhkra kitli andmisega“, „lubati pea lõhki lüüa,“ „tuleb räige kiirmenetlus.“ Ähvarduste sisu nähtub salvestise vaatlusprotokollist. Samuti nõuti Vabaduse 6 platsil raha üleandmist. K.J. ja M.J. ütlustest nähtub, et Vabaduse platsil pargiti nende auto kinni. Kohus on leidnud, et see asjaolu kohtus tõendamist ei leidnud. Kohus on jätnud tähelepanuta Vabaduse platsi 13.03.2009 turvakaamera salvestise. Salvestisest ja selle alusel koostatud protokollist, mis on ka kohtuistungil avaldatud, nähtub, et K. Grüner sõidab oma sõiduautoga M. J kuuluva auto parempoolsele küljele poolviltu, pöörates rattad risti vasakule, takistades sellega M.J. auto ärasõitmist. M.J. auto vasemale küljele sõidab tumedat värvi maastur, millest tuleb välja A. Vaha. Turvakaamera salvestisest on näha, et M.J. auto juhiukse juures seisavad E. Grüner ja A. Vaha. Samuti on selgelt näha, kuidas E. Grüner lööb käega vastu akent. K. Grüneri väide, et tema ei ole kellelegi helistanud ega kedagi ähvardanud, on ümber lükatud jälitusprotokolliga, millest nähtub, et ta on 01.02.2009 helistanud kahel korral M. J. Samuti osales K. Grüner Vabaduse platsil M.J. auto kinniparkimises, mis on tõendatud turvakaamera salvestisega Vabaduse platsilt. Kohus on kannatanu, tunnistajate ja süüdistatavate ütlusi analüüsides asunud valele seisukohale, et tegemist ei olnud varalise kasu nõudmisega süüdistatavate jaoks, vaid nad nõudsid rahalist hüvitust K. K. K. K ütlustest nähtub, et ta andis süüdistatavatele loa helistada K. J, kuid raha küsimisest juttu ei olnud. Süüdistatavad väljusid kokkuleppe raamidest ning asusid omal algatusel K. J vägivallaga ähvardades raha nõudma. Kohus leidis, et telefoni- ja diktofoni salvestusi CD-plaatidel ei saa kasutada tõendina. K. J selgitas kohtus, et telefonivestluse salvestas tõestamaks politseile juhtunut. Kannatanu ähvardamist tõendavad ka salvestiste vaatlusprotokollid. Prokurör leiab, et salvestiste autentsuses ei ole alust kahelda. Asjaolu, et kannatanu salvestas oma telefonis ja diktofonis olnud kõned plaadile, ei muuda neid tõendina kasutuskõlbmatuteks. Trükitud protokollide näol on tegemist uurija poolse asitõendi vaatlusega ja uurija on eristanud isikute hääled. K. J ega M. J ei ole ise salvestisi täiendanud ega sinna midagi peale lugenud. Prokurör leiab, et salvestise mittekuulamine vahetult istungil ei ole kriminaalmenetluse oluline rikkumine. See põhimõte on välja öeldud Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-5-09, milles on väljendatud ka mõtet, et enda telefonivestluse kuulamine ja lindistamine ei vasta ühelegi seaduses kirjeldatud jälitustoimingule, sest enda telefonikõnet ei saa isik ise salaja ega varjatult pealt kuulata ega sel eesmärgil lindistada. Seadusandja ei ole seni soovinud kehtestada isiku vastutust talle enesele suunatud sõnumite mis tahes viisil talletamise ja avalikustamise eest. Nimetatud Riigikohtu otsuses on tõendina kasutatud just CD-plaadil oleva salvestuse alusel tehtud vaatlusprotokolli. Prokurör vaidlustab ka E. Grüneri õigeksmõistmise
Prokuröri hinnangul E. Grüneri selgitus, mille kohaselt ta ei teadnud, et tegemist on võltsitud dollaritega ja et ta sai need töö tegemise eest, on ennastõigustav ja kantud soovist enda süüd välistada. Eeluurimisel on E. Grüner kaitsja juuresolekul seletanud, et sai välisel vaatlusel paberit katsudes aru, et dollarid on võltsitud. Seega väide, et ta sai võltsitud dollaritest teada alles politseis, ei pea paika. Riigikohus on 18.12.2007 otsuses nr 3-1-1-85-07 öelnud, et juhul, mil süüdistatav otsustab end aktiivselt kaitsta, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKKo nr 3-1-1-112-99 ja nr 3-1-1-104-05). Antud juhul on E. Grüner välja tulnud versiooniga, et sai võltsitud dollarid töö tegemise eest, kuid ta ei ole menetlejale loonud võimalust oma väidete kontrollimiseks, seega ei saa rääkida kahtlustest, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus on otsust tehes tuginenud süüdistatavate ütlustele, kuid otsuses on esitamata motiivid ja tõendid, miks kohus loeb süüdistustavate ütlused usaldusväärseteks. Otsusest ei nähtu, et süüdistatavate ütlusi oleks hinnatud kooskõlas KrMS § 61 nõuetega kogumis teiste tõenditega. 7 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus jäid prokurör ja kannatanu esindaja apellatsioonide juurde neis toodud motiividel. Süüdistatavad ning nende kaitsjad palusid jätta apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad, prokuröri ja kannatanu esindaja, läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
-s § 214 nõutava süüteo koosseisulise asjaolu mõttes. Esmalt tuleb märkida, et apellatsioonides ei ole toodud välja ühtegi tõendit, mille alusel saaks väita, et E. Grüneri käelöögi näol auto suunas oleks tegemist vägivalla kasutamisega kannatanu K.J. suhtes. Prokurör esitatud apellatsioonis osundab vaid, et turvakaamera salvestisest nähtuvalt lõi E. Grüner vastu auto akent. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdistuses kajastatu sellest, et E. Grüner üritas lüüa M. J, ei ole tõendatud. Kannatanu K.J. sellekohastest maakohtus antud ütlustest nähtub, et süüdistatavad E. Grüner ja A. Vaha seisid auto juures, nad rääkisid läbi auto akna, aken oli ülevalt natuke lahti. E. Grüner lõi vastu akent. Tunnistaja M.J. ütluste kohaselt lõi E. Grüner rusikaga vastu autoakna küljeklaasi. Tunnistaja ei räägi midagi sellest, et E. Grüner oleks tahtnud just teda tabada (kohtuistungi protokoll, II kd, tl 11, 15). Seega, kannatanu K.J. ja tunnistaja M.J. ütlustest ei saa teha järeldust, et E. Grüner tahtis löögiga tabada M. J, mistõttu sellekohane süüdistuses toodud asjaolu on oletuslik. Apellatsioonides märgitakse, et maakohus on alusetult jätnud tähelepanuta Viljandi linna Vabaduse platsi turvakaamera salvestise. Nimetatud salvestisest ning selle alusel koostatud protokollist, mis on kohtuistungil avaldatud, nähtub et kannatanu sõiduauto pargiti kinni, ehk siis kannatanult võeti reaalne liikumisvabadus. Seda asjaolu kinnitasid ka kannatanu ja tunnistaja M. J oma ütlustes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kannatanult liikumisvabaduse võtmine ei ole leidnud tõendamist ning ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Põhjendatult on prokurör märkinud, 10 et turvakaamera salvestise vaatlusprotokoll maakohtu istungi avaldati (kohtuistungi protokoll, tl 46). Prokurör toob apellatsioonis välja salvestise vaatlusprotokollist nähtuva, mille kohaselt K. Grüner sõidab oma sõiduautoga M. J kuuluva auto parempoolsele küljele poolviltu, pöörates rattad risti vasakule, takistades sellega M.J. ärasõitmist. M.J. auto vasemale küljele sõidab maastur, millest väljub A. Vaha. Salvestisest nähtuvalt M.J. auto juhiukse juures seisavad E. Grüner ja A. Vaha. Samuti on näha E. Grüneri löök vastu akent. Süüdistatavad K. Grüner, E. Grüner ja A. Vaha M.J. (milles viibis ka kannatanu) auto nö karpi võtmist eitavad. Nad lahkusid, kui kannatanu ütles, et mingit raha ta ei maksa. Ringkonnakohus leiab, et turvakaamera salvestise vaatlusprotokollile ei ole võimalik tugineda. Kuna kannatanu K.J. ja tunnistaja M.J. ütlused on vastuolus süüdistatavate ütlustega selles osas, oleks olnud vajalik maakohtu istungil vahetult uurida nö esmast tõendit-turvakaamera salvestist. Seda aga maakohtu istungi protokollist nähtuvalt ei tehtud, ükski menetlusosaline seda ka ei taotlenud. Samuti ei pidanud apellandid vajalikuks ringkonnakohtus nimetatud tõendit vahetult uurida. Sellest tulenevalt, kuna ei ole kontrollitud asitõendi vaatlusprotokollist kajastatu vastavust turvakaamera salvestisele, ei ole ringkonnakohtu arvates selle vaatlusprotokollile võimalik tugineda. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui oleks võimalik lähtuda salvestise vaatlusprotokollist, ei nähtu sellest, et M.J. sõiduauto oleks kinni pargitud. Prokuröri poolt osundatust nähtub vaid, et A. Vaha auto oli M.J. autost vasemal pool ja K. Grüneri auto sellest parem küljel. Ringkonnakohus leiab, et prokuröri järeldus sellest, et K. Grüneri sõiduki rattad olid pööratud risti vasakule ning sellega takistati M.J. auto ärasõitmist, on oletuslik ja meelevaldne. Ükski kohalviibinud isikutest ei räägi midagi sellest, et M. J oleks avaldanud tahet ära sõita või püüdnud seda teha, kuid see ei olnud võimalik kuna süüdistatavad seda takistasid. Eeltoodust tulenevalt, ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole ühegi tõendiga leidnud kinnitus süüdistuse väide, et M.J. auto piirasid A. Vaha ja K. Grüner oma autodega ümber ehk siis pargiti kinni. Kriminaalmenetlusõiguses kehtib põhimõte, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Seetõttu ei saa kujuneda arvamust, et kannatanu poolt antud ütlused on igal juhul isiku süüdimõistmise aluseks ning süüdistatavate ütlused on iseenesest mõistetavalt kõrvale jäetavad. Maakohus, hinnates kogutud isikulisi tõendeid kogumis, leidis, et M. Lumi, E. Grüneri, K. Grüneri ja A. Vaha süüdimõistmiseks väljapressimise toimepanemises ei ole piisavalt usaldusväärseid tõendeid. Seejuures hindas maakohus nii süüdistatavate poolt antud ütlusi kui ka kannatanu ning tunnistajate ütlusi. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu K.J. ja tunnistaja M.J. ütlustest ei piisa, et vaid nende aluse mõista süüdistatavad süüdi. K.J. ütluste kohaselt helistasid talle M. Lumi ja A. Vaha, mõlemad küsisid raha. Olid ka Grüneri kõned. Hiljem helistas M. Lumi ja tahtis kokku saada. Tema kokkusaamist ei soovinud ja ta ütles, et ei tule. Lõpuks said kokku Vabaduse platsil A. Vaha ja E. Grüneriga, oli veel ka keegi kolmas isik, siis aga juba oli nõus kokku saama, mis põhjusel ütlustest ei selgu. Kokkusaamisel blokeeriti auto kinni ja seejärel tuli A. Vaha. M. Lumi telefoni teel ähvardas. Nad hakkasid ähvardama venda ja ta helistas politseisse. K. K, kellega oli tal eelnev konflikt (ninaluu purukslöömine), nad leppisid ära. Tunnistaja K.K. antud väidet leppimisest aga ei kinnita (tl 19). Kannatanu väitis, et talle helistas ka A. Vaha, süüdistatav seda asjaolu ei kinnita, küll kasutati tema telefoni, kuna andis selle E. Grünerile. Jälitusprotokollist nähtub vaid kes mingit abonentnumbrit kasutas ja millal ning kellele on abonendilt helistatud (I kd, tl 20-25). Ükski objektiivne tõend asjaolu, et just nimelt A. Vaha oleks K.J. helistanud, ei kinnita. Lisaks sellele, K.J. ütluste kohaselt A. Vaha teda algusest peale ei ähvardanud, tahtis vaid kokku saada, rahanõude esitamist A. Vaha poolt ta samuti tõsikindlalt ei kinnitanud. A. Vaha teda siiski ka ähvardas, mida ta täpselt ütles, ei mäleta. Puutuvalt sellesse kas, millisel viisil ja millistel asjaoludel on K.J. suhtes kasutanud psüühilist vägivalda ja raha nõudnud süüdistatav K. Grüner, kannatanu ütlustest ei selgu (kohtuistungi protokoll, tl 3-12). Tunnistaja M.J. ütluste kohaselt helistas tema telefonile M. Lumi ja nagu ähvardati. Küsimusele, kuidas ähvardati, tunnistaja vastas, et ei mäleta täpselt. Ühegi teise süüdistatava poolt telefoni kõnedes ähvardamisest tunnistaja ei räägi. Kokkusaamise käigus helistati M. Lumile, kes tunnistaja sõnade kohaselt jällegi ähvardas. Ähvardus seisnes selles, et 11 nüüd hakkavad asjad teistmoodi käima, igasuguseid asja öeldi, mida täpselt öeldi, tunnistaja ei mäletanud. A. Vaha tema telefonile ei helistanud. Ka ükski teine süüdistatav tema telefonile ei ole helistanud (kohtuistungi protokoll, II kd, tl 13-18). Ringkonnakohus leiab, et vaid kannatanu K.J. ja tunnistaja M.J. maakohtus antud ütluste alusel ei ole võimalik süüdistatavaid M. Lumi, E. Grünerit, K. Grünerit ja A. Vaha süüdi mõista. Süüdistatavad eitavad vägivallaga ähvardamisega kannatanult raha nõudmist. Kuna kannatanu K.J. ja tunnistaja M.J. ütlust ei tulene kõiki süüdistuses esitatud asjaolusid, samuti nende poolt räägitut ei kinnita ükski objektiivne tõend (CD-del olevad salvestised ja nende vaatlusprotokollid ei ole kohtukõlbulikud tõendid, jälitusprotokoll tõendab vaid millal ja millisele abonendile on helistatud), siis on kannatanu K.J. ja tunnistaja M.J. ütlused ringkonnakohtu arvates ebapiisavad kohtu all olevate isikute väljapressimises süüdimõistmiseks. Ringkonnakohut ei veennud selle võimalikkuses ka apellatsioonides välja toodud apellantide valikulised hinnangud tõenditele. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse M. Lumi, E. Grüneri, K. Grüneri ja A. Vaha õigeksmõistmises
2. Prokurör on vaidlustanud ka E. Grüneri õigeksmõistmise
E. Grüner väitis kohtus, et ta sai dollarid tehtud töö eest. Prokuröri hinnangul E. Grüneri selgitus sellest, et ta ei teadnud, et talle maksti töö eest võltsitud dollaritega, on ennastõigustav ja kantud soovist enda süüd välistada. Prokurör viitab apellatsioonis E. Grüneri eeluurimisel antud ütlustele, mille kohaselt sai ta välisel vaatlusel aru, et dollarid on võltsitud, paberit katsudes. Seega, E. Grüneri väide selles, et ta sai alles politseis teada, et dollarid olid võltsitud, ei pea paika. Süüdistatav ei ole loonud menetlejale võimalust oma väidete kontrollimiseks, seega ei saa rääkida kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Ringkonnakohus on seisukohal, et prokuröri poolt toodud põhjendustel ei ole võimalik E. Grünerit
E. Grünerile on
lg 1 järgi esitatud süüdistus selles, et ajavahemikul jaanuarist märtsini 2009 andis Viljandi linnas andis S. M kätte hoiule 51 teadvalt võltsitud Ameerika Ühendriikide 50-dollarilist rahatähte. Seega, võltsitud raha edasiandmisega pani E. Grüner toime
Maakohus leidis, et E. Grüner ei olnud teadlik, et talle maksti töö eest võltsitud rahas. Ringkonnakohus leiab, et E. Grüneri väide sellest, et ta ei teadnud, et tegemist võib olla võltsitud rahaga, ei ole prokuröri poolt apellatsioonis tooduga ümber lükatud. Prokuröri viide E. Grüneri eeluurimisel antud ütlustele, mille kohaselt ta teadis, et dollarid on võltsitud, ei ole kohane, kuna ei ole kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega. KrMS § 289 lg 1 kohaselt võib kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Maakohtus prokuröri taotlusel avaldati ristküsitluse käigus E. Grüneri kohtueelses menetluses antud ütlused (kohtuistungi protokoll, II kd, tl 44). Kohtuistungil E. Grüner kinnitas, et ta ei teadnud, et tegemist oli võltsitud dollaritega. Andis need S. M kätte, seda, et need viiakse panka vahetamiseks, ta ei teadnud. Maakohus lähtus E. Grüneri kohtus antud ütlustest. Mingeid teisi tõendeid, millest saaks teha vaieldamatu järelduse, et E. Grüner teadis, et tegemist oli võltsitud rahaga, kogutud ei ole. Prokurör aga on seisukohal, et E. Grüneri kohtus antud ütlused on ennastõigustavad. Ringkonnakohus märgib, et kui prokurör leiab, et E. Grüneri kohtus antud ütlused ei ole usaldusväärused, tuleks taotleda hoopiski nende tõendite kogumist välja jätmist, mitte aga taotleda kohtueelses menetluses antud ütlustele tuginemist. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui lugeda tuvastatuks, et E. Grüner oli teadlik dollarite võltsitusest, ei ole võimalik vaid sellel alusel teda süüdi mõista.
lg 1 näeb ette vastutuse võltsitud raha kasutamise, vahetamise, edasiandmise või muul viisil käibelelaskmise eest. Edasiandmine on raha üleandmine teisele isikule, kuid ainult sel juhul, kui edasiandja möönab raha edaspidist ringlusse minekut. Seega, tulenevalt E. Grünerile esitatud süüdistusest, on vajalik tuvastada, et E. Grüner vähemalt möönis edasiantud raha ringlusse minekut. E. Grünerit süüdistatakse 51 võltsitud dollari S. M kätte hoiule andmises. Kriminaalasjas on tuvastatud, et tunnistaja S. M andis temale E. Grüneri poolt antud dollarid hiljem edasi tunnistaja A. A, kes need panka viis ning kus pangatöötaja poolt tuvastati dollarite 12 võltsitus. Samas, prokurör ei osunda ühelegi tõendile, mille alusel saaks väita, et E. Grüner oli teadlik sellest, et tema poolt S. M antud dollarid antakse viimasel poolt edasi teisele isikule, kes viib need panka. Seega, eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus leiab, et 51 võltsitud dollari S. M kätte hoiule andmise näol ei ole tegemist võltsitud raha käibelelaskmisena
lg 1 mõttes, mistõttu prokuröri apellatsioon kui põhjendamatu, tuleb jätta rahuldamata. 3. Määratud kaitsjate vandeadvokaatide M. Sikuti ja R. Tosmanni poolt osutatud õigusabi kulud tuleb jätta KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 1 märgitud lahendi. Eelnimetatud põhjusel tuleb ka süüdistatava M. Lumi poolt valitud kaitsjale A. Reinmaale makstud tasu välja mõista Eesti Vabariigilt. Maarika Kuusk Ago Kutsar 13 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.