Obsah (8)

§ 200§ 418§ 199§ 64§ 68§ 65§ 73§ 751

1-09-14071 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2010, Tartu Kriminaalasja number 1-09-14071 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Ago Kutsar, Aa

§ 200

lg 2 p 4,6,7,8,10; § 418 lg 1; § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja Sergei Kirmel`i süüdistus

§ 200

lg 2 p 6,7,8,10; § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Kohtla-Järve kohtumaja)

1. jaanuari 2010 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Nikolai Orlov ja süüdistatav Sergei Kirmel Prokurör Anu Toluk Süüdistatav Nikolai Orlov isikukood: 37904300038; elukoht: XXXXXXXXXXX XXXX X, varem kriminaalkorras 7-l korral karistatud Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Süüdistatav Sergei Kirmel isikukood: 38105192240; elukoht: XXX XXX XX-XXX Jõhvi; varem kriminaalkorras 3-l korral karistatud Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
2. jaanuari 2010 kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt K. Kooga Advokaadibüroo kaudu 3693 krooni 60 senti vandeadvokaat Kaido Kooga`le tema poolt Nikolai Orlov`ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Nikolai Orlov`ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 3693 krooni 60 senti riigituludesse. Nikolai Orlov`il tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Nikolai Orlov 1-09-14071 kohtukulud“. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 2146 krooni 80 senti vandeadvokaat Arvo Suuban`ile tema poolt Sergei Kirmel`ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Sergei Kirmel`ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Arvo Suuban`i poolt osutatud õigusabi eest 2146 krooni 80 senti riigituludesse. Sergei Kirmel`il tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Sergei Kirmel 1-09-14071 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
5. septembril 2010 kell 14.
6. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
7. oktoobrist
8. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
9. oktoobrist
10. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu otsusega tunnistati N. Orlov süüdi

§ 200

lg 2 p 4,6,7,8,10 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust,

§ 418

lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, ja

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 64lg 1 kohaselt mõisteti N. Orlovile liitkaristuseks 8 aastat vangistust, mida vastavalt Kr

MS § 238 lg 2 vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68alusel arvestati karistusaja hulka kohtueelses menetluses vahi all oldud aeg.

Karistuse kandmise aja alguseks märgiti 29.01.2010, millise seisuga jääb N. Orlovil karistust kanda 3 aastat 11 kuud ja 20 päeva vangistust. 08.03.2010 kohtuotsuse parandamise määruse kohaselt otsustati tühistada tõkend – vahi all pidamine kohtuotsuse jõustumisel. Sama maakohtu otsusega mõisteti S. Kirmel süüdi

§ 200lg 2 p 6,7,8,10 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel otsustati liita Viru Maakohtu 09.01.2008 ja 02.04.2008 otsuste järgi kandmata karistused (kokku 11 kuud vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud vangistust. Samuti mõisteti S. Kirmel süüdi

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra mõistes 2 karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 kohaselt mõisteti S.

Kirmelile liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust.

§ 68alusel arvestati karistusaja hulka kohtueelses menetluses vahi all oldud aeg.

Karistuse kandmise aja alguseks märgiti 29.01.2010, millise seisuga jääb S. Kirmelil karistust kanda 3 aastat 4 kuud ja 22 päeva vangistust. 08.03.2010 kohtuotsuse parandamise määruse kohaselt otsustati tühistada tõkend – vahi all pidamine kohtuotsuse jõustumisel. Peale N. Orlovile ja S. Kirmelile esitatud süüdistuste

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi, esitati N.

Orlovile süüdistus ka § 418 lg 1 järgi, mida apellatsioonis ei vaidlustatud. Samuti süüdistati N. Orlovi kui isikut, kes on varasemalt toime pannud röövimise,

§ 200lg 2 p 4,6,7,8,10 ja S.

Kirmelit

§ 200

lg 2 p 6,7,8,10 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises selles, et nemad, 19.01.2009 kella 17.45 paiku, vastavalt eelnevale kokkuleppele, röövimise eesmärgil, võtnud kaasa raadiojaamad, kaheraudse kärbiku, maski ja plastmassist kinnitused, läksid Jõhvis aadressil Keskväljak 8A asuva firma OÜ Amerplastar EST juveelkaupluse juurde. S. Kirmel jäi valvama kaupluse sissepääsu vastas, aga N. Orlov, katnud näo maskiga, sisenes kaupluse ruumi, sooritas lasu kaupluse ruumi lakke, kasutades vägivalda kaupluse müüjate L.P. ja I.Z. suhtes – sidudes nende käed plastmassist kinnituspaeltega kinni, võttis Jõhvis Keskväljak 8A asuva firma OÜ Amerplastar EST juveelkauplusest ära kullast juveelehted 2 646 010 krooni väärtuses, ja kaupluse kassast raha 2498 krooni suuruses summas, millega tekitas firmale OÜ Amerplastar EST materiaalset kahju, arvestades lae remondimaksumust – 4633.20 krooni, kokku 2 648 508 krooni suuruses summas. Varastatud juveelehted N. Orlov ja S. Kirmel jagasid omavahel ja müüsid. Maakohus leidis, et tegu on õigesti kvalifitseeritud N. Orlovi suhtes

§ 200lg 2 p 4,6,7,8,10 järgi ja S.

Kirmeli suhtes

§ 200lg 2 p 6,7,8,10 järgi.

Maakohtu hinnangul on 19.01.2009 N. Orlovi ja S. Kirmeli poolt toimepandud röövimine Jõhvis, Keskväljak 8, A OÜ Amerplast EST juveelikaupluses Salamander, tõendatud alljärgnevate tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos lisadega, vaatlusprotokolliga, tunnistajate A.S. , I.P. , V.S., A.I. ja V.B. ütlustega, läbiotsimisprotokollidega, asitõendi vaatlusprotokollidega ja nende lisadega, relva ja laskemoona üleandmise ja vastuvõtmise aktiga, sularaha sissemaksega, tulirelva ekspertiisiaktidega, DNA ekspertiisidega. Lisaks tõendasid maakohtu hinnangul N. Orlovi ja S. Kirmeli poolt toimepandut tunnistaja L.P. ütlused, mille kohaselt sisenes poodi tumedates riietes suure kotiga noormees, kelle nägu oli kaetud trikotaažist maskiga, kes tõmbas jope luku lahti, kust võttis välja püssi ja kamandas „käed üles, toimub röövimine“ ning tulistas kohe üles lasu, pärast mida kamandas, et paneks käed seljale ning pani käerauad peale. Seejärel hakkas kulda kokku korjama. Noormees toppis kulda alustelt kotti ning rääkis kogu aeg kellegagi raadio kaudu, küsides, kuidas tänaval lood on ja kiirustades väga. Eelnimetatud tunnistaja ütlusi kinnitasid maakohtu hinnangul ka tunnistaja I.Z. ütlused. Maakohus tugines ka tunnistaja A.T. ütlustele, mille kohaselt nägi ta, kuidas endise muusikakooli hoone juures jooksevad kaks meest- üks neist maskis, vasakus käes oli relvaga sarnane ese ja teises käes kahe sangaga must spordikott; teisel noormehel oli seljas tume kapuutsiga jope. A.T. väitel andis maskis noormees jooksu pealt teisele noormehele koti, kes riputas selle omale üle õla ja jooksis kotiga staadioni poole. Ühtlasi tõendavad teo toimepanemist maakohtu hinnangul ka kahtlustatava S. Kirmeli ütlused, mille kohaselt viimane tunnistab oma süüd ja seletab, et selle ettepaneku tegi talle N. Orlov, kes mõtles kõik läbi, jaotas rollid - tema pidi seisma juveelikaupluse sissepääsu vastas asuval jalgrajal, tema aga kaupluse sissepääsu lähedal, et jälgida, millal seal ei ole rahvast. S. Kirmel teadis, et N. Orlovil oli tulirelv, ta nägi seda Rannu kaupluse röövimise ajal. 19.01.2009 kohtusid nad N. Orloviga, võtsid kaupluse juures varem kokkulepitud kohad sisse, suhtlesid raadiojaama kaudu. Kui N. Orlov väljus, siis nagu nad olid varem kokku leppinud, võttis S. Kirmel temalt koti kullaga. Varastatud kulla müüsid Venemaale ning müügist saadud raha jagasid pooleks. 3 Maakohus märkis, et kahtlustatava N. Orlovi ütlused üldjoontes kinnitavad S. Kirmeli ütlusi. Samas märkis maakohus, et kohtuistungil püüdis N. Orlov väita, et S. Kirmel ei teadnud tema poolt relvastatud röövi toimepanemisest, asjaolust, et tal oli kärbik peidetud riiete alla ja S. Kirmel võis seda mitte märgata. Maakohus leidis, et eelnimetatud ütlused lähevad vastuollu kaassüüdistatava ütlustega, kes teadis N. Orlovil relva olemasolust. Lisaks ei ole maakohtu hinnangul õige ka seisukoht, et röövi pani toime ainult N. Orlov ning S. Kirmel liitus alles peale kuriteo toimepanekut N. Orlovi poolt. Maakohus märkis, et nii N. Orlovi kui S. Kirmeli sõnade kohaselt kohtueelsel uurimisel on kindlaks tehtud, et röövi kavandasid nad tükk aega. Samuti olid eelnevalt rollid ja kummagi ülesanded jagatud. Lisaks olid ühenduse pidamiseks muretsetud ka raadiojaamad, mille kaudu pidevalt ühendust peeti ja mida kinnitavad ka tunnistajad I.Z. ja L. P. Seega leidis maakohus, et tegemist on grupilise kuriteoga, milles on osad jagatud selliselt, et ühe puudumisel on teisel osalisel võimatu tegu toime panna. Eelnimetatud asjaolu kinnitab maakohtu arvates ka S. Kirmelile jagatud osa, et väljudes pidi ta kohe võtma kullakoti enda kätte ning eemalduma rahulikult teises suunas kui N. Orlov. Eelnevalt kindlaksmääratud osade järgi tegutsedes rööv ka õnnestus. N. Orlovile karistuse mõistmisel arvestas maakohus asjaolu, et N. Orlovit on varasemalt 7-l korral kriminaalkorras karistatud ning pärast vabanemist viimase karistuse kandmiselt 02.05.2007 hakkas viimane koheselt uusi kuritegusid toime panema. Maakohus märkis, et N. Orlov, saades varguste toimepanekuga piisavalt väärtuslikku kaupa, mille realiseeris, sai raha, mida oleks võinud kasutada äraelamiseks, kuid sellest olenemata see lihtsalt raisati ning mängiti kasiinos maha. Eelnimetatud asjaolust lähtuvalt leidis maakohus, et N. Orlov ei pannud kuritegusid toime mitte materiaalsest kitsikuse tõttu, vaid see oli kujunenud juba tema elustiiliks. Ühtlasi märkis maakohus, et N. Orlovi poolt sooritatud varguste hulk on suurem kui S. Kirmelil ning lisaks oli tema kõikidel juhtudel organiseerijaks ja planeerijaks. Samas märkis maakohus, et N. Orlov, olles kuritegude vahepeal kinni peetud 2-l korral, ei pannud teda teadmine, et kuritegusid menetletakse hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Maakohus leidis, et N. Orlovi saab karistada vaid vabaduskaotusliku karistusega ning suuremas määras kui S. Kirmeilt. Karistuse määra osas asus maakohus seisukohale, et röövimise eest tuleb N. Orlovile mõista keskmiselähedane karistus, sealjuures arvestades 5 kvalifitseerivat punkti, 2 episoodi ning asjaolu, et mõlemal juhul ähvardas ta kannatanuid reaalselt tapmisega, tekitades neile suuri psüühilisi üleelamisi. Maakohus märkis, et kuigi keskmine määr on 9 aastat, võib N. Orlovile mõista alla eelnimetatu arvestades asjaolu, et reaalseid tervisekahjustusi kannatanutele ei põhjustatud. S. Kirmelile karistuse mõistmisel arvestas maakohus asjaolu, et teda on varasemalt 3-l korral kriminaalkorras karistatud. Viimane karistus oli

§ 199lg 2 p 7,8 järgi, mille eest karistati S.

Kirmelit 8 kuu vangistusega 18-kuulise katseajaga ning arvestades katseaega, on ainuvõimalik mõista S. Kirmelile reaalne vabaduskaotuslik karistus. Maakohus märkis, et hoolimata kinnipidamisest ja katseajast ei pannud see S. Kirmelit hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Ühtlasi leidis maakohus, et ka S. Kirmelit ei sundinud vargustele mitte materiaalsed kitsikused, vaid pidev raha kulutamise vajadus. Maakohus leidis, et nii N. Orlovi kui ka S. Kirmeli puhul on kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine ja kahetsus, sündmuskohtade ettenäitamine ja uurimisele igati kaasaaitamine. Ühtlasi tuvastas maakohus, et raskendavaid asjaolusid ei esinenud, kuivõrd korduvus ja tekitatud kahju suur ulatus on arvestatud juba kuritegude kvalifikatsioonides. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu N. Orlovi apellatsioon N. Orlov taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse osalist tühistamist karistuse mõistmise osas

§ 200

l järgi ning palub kergendada talle mõistetud karistust ja mõista talle

§ 200

järgi toimepandud teo eest karistuseks

§ 64lg 1 alusel kuni 6 aastat vangistust ning Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõista lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust. Ühtlasi taotleb N. Orlov, et karistuse kandmist arvestataks alates tema kinnipidamisest. 4 N. Orlov ei nõustu talle maakohtu otsusega mõistetud lõpliku karistusega, s.o 5 aastat 4 kuud vangistust. Samuti ei nõustu N. Orlov, et karistuse kandmise aega hakatakse lugema kohtuotsuse tegemisest, mitte kinnipidamisest. N. Orlov leiab, et maakohus ei arvestanud karistuse mõistmisel asjaolu, et ta aitas kogu uurimise ajal kaasa ning maakohtus tunnistas oma süüd täielikult. N. Orlovi arvates ei arvestanud maakohus ka asjaolu, et teda ei ole varasemalt

§ 200järgi karistatud.

Samuti asjaolu, et kuriteo toimepanemise ajal keegi füüsiliselt kannatada ei saanud ja kuriteoga tekitati üksnes materiaalne kahju. N. Orlov palub pöörata tähelepanu asjaolule, et ta on toimepandut täielikult kahetsenud ning soovib alustada uut elu. Sellest tulenevalt palub N. Orlov kohaldada

§ 73

lg 2 ja § 75 või

§ 751ning määrata talle keeld kasiinode ja ööklubide külastamiseks.

S. Kirmeli apellatsioon S. Kirmel taotleb apellatsioonis kohtuotsuse osalist tühistamist tema süüdimõistmises

§ 200

lg 2 p 6,7,8,10 järgi ning toimepandud teo ümberkvalifitseerimist

§ 199järgi ja kergema karistuse mõistmist.

S. Kirmel on seisukohal, et tema poolt toimepandud teos puuduvad

§ 200tunnused, kuivõrd viimane ei osalenud nii nagu tõlgendatakse.

Siinkohal peab S. Kirmel silmas, et tal puudus mask, ta ei ähvardanud kedagi relvaga, ta ei viibinud isegi poe sees. Eelnimetatut kinnitavad S. Kirmeli väitel ka tunnistajate ütlused. S. Kirmel viitab ka tunnistaja A.T. ütlustele, mille kohaselt pani N. Orlov kuriteo toime üksinda ning teine isik liitus viimasega hiljem. Samas selgitas tunnistaja, et nägi ainult ühel isikul peas maski. Sellest tulenevalt märgib S. Kirmel, et tema osalus kuriteole tuli hiljem, mistõttu ei saanud ta olla teadlik ka N. Orlovil kaasasolnud relvast, kui viimane sisenes poodi. Ühtlasi märgib S. Kirmel, et maakohus on jätnud kõrvale N. Orlovi kohtus antud ütlused, mille kohaselt ei olnud S. Kirmelil võimalik relva näha, kuna see asetses N. Orlovil riiete all. Lisaks märgib S. Kirmel, et tema ja N. Orlovi vaheline kokkulepe ei olnud relvastatud röövi toimepanemine, vaid avaliku varguse toimepanemine, mille käigus ei saaks keegi vigastada. Asjaolust, et N. Orlov kasutas kuriteo toimepanemiseks relva, sai S. Kirmel teada alles hiljem. Ühtlasi märgib S. Kirmel, et kui ta oleks relvast teadnud, ei oleks ta N. Orloviga liitunud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus jäi S. Kirmel esitatud apellatsiooni juurde, tema kaitsja samuti toetas selles toodut. Süüdistav N. Orlov ringkonnakohtu istungist osa võtta ei soovinud ning KrMS § 334 lg 1 p 1 alusel arutas ringkonnakohus kriminaalasja ilma N. Orlovi osavõtuta. Tema kaitsja toetas N. Orlovi apellatsiooni karistuse kergendamises. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud ja rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Süüdistatav N. Orlov vaidlustab maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning leiab, et talle tuleks mõista

§ 64lg 1 alusel kuni 6 aastane vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel ka ettenähtud ulatuses vähendada. Seejuures põhjendab apellant uue karistuse mõistmist sellega, et teda ei ole varem röövimise eest karistatud, samuti aitas ta uurimisele kaasa ja tunnistas süüd täielikult. Lisaks sellele, keegi röövimise käigus füüsiliselt kannatada ei saanud, sellega kaasnes vaid materiaalne kahju. Samuti tuleks muuta karistuse kandmise algust ning määrata selle alguseks tema kinnipidamine. Puutuvalt karistuse kandmise algusesse märgib ringkonnakohus, et maakohus on võtnud

§ 68lg 1 alusel karistuse mõistmisel õigesti arvesse N.

Orlovi poolt kohtueelses menetluses vahi all viibitud ajavahemikud ning õigesti arvestanud, kui pikk karistusaeg jääb N. Orlovil kanda. 5 Ringkonnakohus ei tuvastanud karistuse kandmise alguse arvestamisel maakohtu poolt mingeid rikkumisi, mistõttu selles osas puudub kohtuotsuse muutmiseks alus. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis toodud põhjendused ei ole sellisega kaaluga, mis tingiksid maakohtu poolt N. Orlovile mõistetud karistuse kergendamise apellatsioonis taotletud viisil. Maakohus on N. Orlovile karistuse mõistmisel õigesti lähtunud

§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustest ning lähtunud kõikidest karistuse suurust mõjutavatest tuvastatud asjaoludest (kohtuotsuse lk 17-18).

§ 200lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse 3-st kuni 15-ne aastani.

Maakohus, lähtudes sellest, et N. Orlov pani toime kaks röövimist viie kvalifitseeriva tunnusega, kannatanuid ähvardati sisuliselt tapmisega, samuti seda, et N. Orlov on varem 7 korral kriminaalkorras karistatud ning peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist hakkas sooritama uusi kuritegusid, pidas kohaseks mõista N. Orlovile vangistus alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 7 aastat vangistust. Ringkonnakohus leiab, et N. Orlovile mõistetud vangistuse määr on kooskõlas kõigi tema poolt sooritatud kuritegudes tuvastatud süü suurusega ning tema isikuga, mistõttu apellatsioonis toodud põhjendused ei ole piisavad maakohtu poolt mõistetud karistuse kergendamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb N. Orlovi apellatsioon jätta rahuldamata. S. Kirmel taotleb 19.01.2009 toimepandud röövimise kvalifitseerimist

§ 199

järgi põhjendades sellega, et tema liitus kuriteoga hiljem, ta ei kandnud maski, samuti ei olnud ta teadlik relva olemasolust N. Orlovil. Ringkonnakohus leiab, et S. Kirmeli apellatsioon on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. KrMS § 61 lg 1, 2 sätestatu alusel kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 mõttes peab kohus kujundama veendumuse sellest, kas ja kuidas sündmus aset leidis ja kas selle teo on toime pannud süüdistatav (süüdistatavad). Maakohus on järginud KrMS §-des 233-238 sätestatud lühimenetlust reguleerivaid sätteid, mille kohaselt lahendab kohus kriminaalasja kogu kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus tuginenud oma järeldustes kõigile asjas kogutud tõenditele (kohtuotsuse lk 912). Kohtuotsuse kohaselt on juba maakohtus S. Kirmel väitnud, et tema liitus N. Orloviga alles peale röövi toime panekut viimase poolt ning samuti ei olnud talle teada relva olemasolu N. Orlovil. Nende väidete kohta on maakohus oma seisukoha andnud ning ringkonnakohus nõustub sellega. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatavad N. Orlov ja S. Kirmel kavandasid röövi juba 2008 aasta lõpus ning rööv ise toimus 19.01.

1. Samuti on asjas tuvastatud, et N. Orlovi ja S. Kirmeli vahel olid jagatud rollid. S. Kirmel pidi seisma juveelikaupluse sissepääsu vastas asuval jalgrajal, et jälgida olukorda. Omavahelise ühenduse pidamiseks andis N. Orlov S. Kirmelile raadiosaatja, ka N. Orlovil endal oli samasugune. N. Orlovi ülesandeks oli siseneda juveelikauplusesse ja hõivata kuldesemed. Kaasa oli võetud kärbik ja plastikust kinnitused, mida kasutati kaupluse müüjate käte kinnisidumiseks. Kui N. Orlov väljus, võttis N. Kirmel N. Orlovilt koti kullaga ning nad lahkusid sündmuskohast erinevatesse suundadesse. Seega on alusetu S. Kirmeli väide, et tema liitus kuriteosündmusesse hiljem. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Kirmel ja N. Orlov tegutsesid röövimise kaastäideviijatena. Kaastäideviimine on kuriteokoosseisu ühine realiseerimine, s.t kooskõlastatud tegevus, mille kõik osalised annavad koosseisu realiseerimisse omapoolse vajaliku teopanuse. Eelpoolkirjeldatud isikutevahelised rollijaotused näitavad ära kummagi teopanuse röövi õnnestumisse. Käesoleval juhul on mõlema süüdistatava teopanus tagajärje saabumisse oluline. Ilma S. Kirmeli osaluseta ( raadiosaatja kaudu olukorrast kaupluse läheduses ülevaate andmine, kauplusest väljumisel N. Orlovilt kullaga koti enda kätte võtmine ning sellega lahkumine) ei oleks N. Orlovil üksinda kuriteo toimepanemine õnnestunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et S. Kirmel oli teadlik relva olemasolust N. Orlovil. Ka selles osas ei ole maakohus süüdistatavate ütlusi tähelepanuta jätnud ning on neid kogumis hinnanud. Tõepoolest on N. Orlov kohtueelsel uurimisel väitnud, et ta ei öelnud S. Kirmelile, et võtab kärbiku kaasa (2 kd, tl 188-197, 198203). Maakohtu istungil tunnistasid süüdistatavad end mõlemad süüdi. S. Kirmel, püüdes 6 vähendada enda puutumust toimepandud röövimisse, väitis, et ta ei olnud teadlik, et N. Orlovil on relv ja et ta kasutab vägivalda ( kohtuistungi protokolli lk 1 p). Kohtueelsel uurimisel on S. Kirmel rääkinud, et ta teadis, et N. Orlovil on tulirelv-kärbik. Ta nägi seda kärbikut kaupluse röövimise ajal Rannus 2009 a jaanuari alguses. Kust N. Orlov kärbiku sai, ta ei tea. Arvas, et ka juveelikaupluse röövimisel võtab ta kärbiku kaasa (2 kd, tl 162-167). Teistkordsel ülekuulamisel S. Kirmel väitis, et enne juveelikaupluse röövi 19.01.2009 ta N. Orlovil kärbikut ei näinud. Ta ei tea, kust N. Orlov selle sai. S. Kirmeli ütluste kohaselt ta ei mäleta, et N. Orlov oleks talle varem tulirelva olemasolust rääkinud. Pärast röövi andis Orlov tema kätte nii koti ehetega kui ka kärbiku. Pärast andis ta N. Orlovile kärbiku tagasi, koti võttis aga kaasa ( 2 kd, tl 168-173). Lähtudes eeltoodud tõenditest kogumis, leiab ringkonnakohus, et siiski on võimalik järeldada, et S. Kirmel oli teadlik eelnevalt kavandatud röövi käigus vägivalla kasutamise võimalikkusest ja relva olemasolust N. Orlovil. S. Kirmel ja N. Orlov mõlemad on rääkinud, et kaupluse röövi kavandati varem. Rööv oli kavandatud läbi viia ja see ka toimus kellaajal, mil kauplus veel töötas - s.o kell 17.
2. Seega olid mõlemad süüdistatavad teadlikud, et kaupluses viibivad müüjad, mistõttu on vajalik kasutada röövi õnnestumiseks täiendavaid vahendeid. Kohe sisenemisel teatas N. Orlov, et toimub röövimine ja tulistas kaasavõetud relvast ühe lasu lakke, et tekitada kannatanutes hirmu, mis välistaks nendepoolse tegevuse röövi takistamiseks. Selleks, et vältida kannatanute igasugune vastupanu, oli kaasa võetud plastikust kinnitused, mida N. Orlov kasutas kannatanute käte kinnisidumiseks. Seega, tulenevalt S. Kirmeli enda ütlustest, samuti sellest, et samasugusel viisil oli N. Orlov enne 19.01.2009 pannud toime röövimise Rannu kaupluses, on põhjendatud alus järeldada, et S. Orlov oli teadlik kõigist röövi toimepanemise asjaoludest- muuhulgas selle õnnestumise kindlustamiseks kasutavast võimalikust vägivallast ning ka relva olemasolust. Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks, et planeerides juveelikaupluse röövi ajal, mil selles viibivad veel müüjad, oleks S. Kirmeli ringkonnakohtus antud selgituste kohaselt võimalik õnnestunult rööv toime panna ka lihtsalt ilma igasuguseid vahendeid omamata siseneda kauplusse ning võtta juveelitooteid ilma, et N. Orlovi oleks püütud takistada. Seega pani S. Kirmel toime röövimise kaastäideviijana koos N. Orloviga vähemalt kaudse tahtlusega, mistõttu tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Mõistetud karistus vastab S. Kirmeli poolt toimepandud tegudele ja tema isikule, mistõttu ka selle muutmiseks alust ei ole. Eeltoodust tulenevalt ning nõustudes maakohtu otsuses toodud põhjendustega tuleb Viru Maakohtu
3. 01.2010 kohtuotsus jätta tervikuna muutmata. KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad riigi õigusabi kulud süüdistatavate kanda. Maarika Kuusk Ago Kutsar 7 Aarne Sarjas