← Eesti

1-09-16999/34

Obsah (8)§ 184§ 169§ 64§ 68§ 183§ 57§ 74§ 56

1-09-16999 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2010 Tartu Kriminaalasja number 1-09-16999 (09260101747) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarik

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja Toivo Bergi süüdistuses

§ 184lg 2 p 1, § 169 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 22.

veebruari 2010 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Marko Muidre kaitsjad advokaadid Marko Paabumets ja Aivar Kello ning süüdistatav Toivo Bergi kaitsja advokaat Andres Veski Prokurör Marju Persidskaja Süüdistatav Toivo Berg isikukood: 35703032728 elukoht: XXXX XX XX-XX Tartu varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral Kaitsja advokaat Andres Veski Süüdistatav Marko Muidre isikukood: 37311040281 elukoht: XXXX XX X-XX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja advokaat Marko Paabumets. RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu

  1. veebruari 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-16999 muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
  2. juunil 2010 kell 14.
  3. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  4. juunist
  5. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
  6. juunist
  7. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
  8. veebruari 2010 otsusega tunnistati Toivo Berg süüdi

§ 184lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

T. Berg tunnistati ka süüdi

§ 169

järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti T.

Bergile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel kuritegude kogumi eest 3 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ja loeti T.

Bergi karistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 13.05.2009. Sama otsusega tunnistati Marko Muidre süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ja loeti M.

Muidre karistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 13.05.2009. Maakohus arutas T. Bergi süüdistust

§ 169

järgi selles, et tema ajavahemikul 09.07.2008 kuni 12.01.2009 on lapsevanemana kuritahtlikult kõrvale hoidunud Tartu Maakohtu 28.02.2008 määrusega (kohtumäärus jõustus 09.07.2008) nr 2-06-37003 H.S. kasuks ja lapse R.S. ülalpidamiseks välja mõistetud elatusraha maksmisest: alates 01.12.2006 kuni 31.12.2006 1500 krooni, alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007 1800 krooni kuus kokku 21 600 krooni, alates 01.01.2008 kuni 04.02.2008 kokku 2475 krooni ja alates 05.02.2008 igakuiselt 2000 krooni. Elatise võlgnevus seisuga 05.01.2009 moodustab 47 575 krooni. - T. Bergi süüdistust

§ 184

lg 2 p 2 järgi korduvas suures koguses narkootilise aine käitlemises, mis seisnes selles, et ta omandas ebaseaduslikult 06.05.2009 kella 12.30 ajal Järvamaal Paide vallas Mäo ristis M. Muidre käest vähemalt 15 grammi kokaiini, so narkootilist ainet suures koguses. Isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, omandas T. Berg 13.05.2009 kella 17.00 ajal M. Muidrelt Sikupilli Statoilis aadressil Tartu mnt 86 Tallinn 18,98 grammi kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida vedas enda kasutuses olevas sõidukis Mercedes-Benz E220 CDI reg. nr XXX XXX Tallinn-Tartu maanteel, kuni politsei nimetatud koguse narkootilist ainet sõiduauto läbiotsimise käigus leidis ning ära võttis. 2 - M. Muidre süüdistust

§ 184

lg 2 p 2 korduvas suures koguses narkootilise aine käitlemises, mis seisnes selles, et tema omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ning viisil 165,58 grammi narkootilist ainet marihuaanat s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis enda elukohas aadressil XXX , kuni see 13.05.2009 läbiotsimise käigus politsei poolt leiti ja ära võeti; - isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, omandas tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 33,98 grammi kokaiini so, narkootilist ainet suures koguses, millest andis T. Bergile edasi 06.05.2009 kella 12.30 ajal Järvamaal, Paide vallas Mäo ristis 15 grammi kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses ja 13.05.

  1. a kella 17.00 ajal Sikupilli Statoilis aadressil Tartu mnt 86, Tallinn 18,98 grammi kokaiini, so narkootilist ainet suures koguses, mida T. Berg vedas enda kasutuses olevas sõidukis Mercedes-Benz E220 CDI reg. nr XXX XXX Tallinn-Tartu maanteel, kuni politsei nimetatud koguse narkootilist ainet leidis ja ära võttis. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on M. Muidre poolt 165,58 grammi marihuaana käitlemine tõendatud. 13.05.2009 toimus M. Muidre elukohas Tallinnas XXX korteris läbiotsimine, mille käigus M. Muidre andis välja kaks kilekotti taimse puruga, öeldes, et see on kanep tema enda tarbeks. Samuti võeti läbiotsimisel ära musta värvi vutlaris digitaalkaal „Digitalscale“, mis on tunnistatud asitõendiks ja vaadeldud. M. Muidre tunnistas end süüdi selles, et ta hoidis oma kodus kanepit, mille ta sai T. Bergi käest Tallinnas Statoili bensiinijaama juures umbes nädal aega enne 06.05.
  2. Selles pakis pidi olema salatubakas. Kodus tekkis tal huvi, mis selles pakis on, ta tegi paki lahti ja nägi, et selles oli kanep ja õhukesed digitaalkaalud. Ta tarvitas sellest pakist kanepit ühel korral. Ekspertiisiakt nr GE-0700-09/2307 kohaselt oli M. Muidre DNA mõlemal temalt ära võetud marihuaana pakendil, kuid kummalgi neist ei leidunud T. Bergi DNA-d. Seega ei kinnita eksperdiarvamus M. Muidre väidet selle kohta, et ta sai nimetud aine T. Bergilt. Eksperdiarvamusega (Narkootilise aine ekspertiisi akt nr AN-536-09/2308, I kd, tl 105-106) on tõendatud, et esimeses pakendis olevatel taimeosadel massiga 98,00 g ja teises pakendis massiga 67,58 g on kanepile iseloomulikud morfoloogilised tunnused ja elemendid ning need sisaldavad vastavalt 4,7% ja 4,8% tetrahüdrokannabinooli ning tegemist on kanepiõisikutega, (marihuaanaga). M. Muidrelt ära võetud marihuaanas oli tetrahüdrokannabinooli sisaldus 4,7 ja 4,8%. See tähendab, et tegemist oli narkootilise ainega, mille käitlemine on keelatud tulenevalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) §-st 3 lg
  3. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Ekspertiisiakti nr 58 kohaselt on kanepi tavaline narkojoovet tekitav annus umbes 0,5-1 g. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 5-10 grammist marihuaanast. M. Muidrelt võeti ära kokku 165,58 g marihuaanat. Arvestades ekspertarvamust oleks sellest kogusest piisanud ühekordse joobe tekitamiseks vähemalt 165 inimesele, kui vajaminev ühekordne doos oleks üks gramm. Seega on M. Muidre omandanud suures koguses narkootilist ainet – marihuaanat ja hoidnud seda oma elukohas, milline tegevus vastab

§ 184lg 1 koosseisule.

Samuti on tõendatud M. Muidre poolt 15 grammi narkootilise aine – kokaiini omandamine, mille ta andis 06.05.2009 üle T. Bergile, kellele on omakorda süüks arvatud 15 g kokaiini omandamine, mis aga ei leidnud maakohtus tõendamist, sest T. Bergil puudus kokaiini edasiandmise eesmärk. 3 Jälitusprotokoll, millega on võetud M. Muidre kõneeristused telefoni numbrilt XXX ajavahemikul 01.02.2009 kuni 07.05.2009, tõendab, et nimetatud telefon asus 06.05.2009 kell 12.36 Paide vallas Mäos. Samal ajal tuvastati samas kohas ka T. Bergi telefon (abonendi nr XXX ) ning fikseeriti kell 12.43 tema liikumine Paide vallas Tallinn-Tartu maanteel. Tartu Maakohtu 30.04.2009 loa alusel on läbi viidud KrMS §-s 118 sätestatud jälitustoiming ja kuulatud salaja pealt T. Bergi telefonikõnesid. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et T. Berg helistas M. Muidrele kell 10.55 ja ütles, et saab nüüd tulla. Kell 14.49 helistab ta uuesti ja räägib, et film on rikutud, see oli ära miksitud. Selle peale küsib M. Muidre, kas ta tahab neid hetki Tallinna hetkedeks muuta, T. Berg lubab seda filmi veel vaadata. Omavahelises vestluses varjavad T. Berg ja M. Muidre kõne tegelikku sisu, rääkides justkui filmist „Seitseteist kevadist hetke“. Samas on arusaadav, et T. Berg teeb M. Muidrele etteheiteid kvaliteedi osas, rääkides, et midagi on miksitud ehk segatud ja ära rikutud. See kattub T. Bergi ütlustega, mille kohaselt ta sai nimetatud kuupäeval lõuna paiku M. Muidrelt Mäo ristis hõbepaberis kokaiini, kuid see sulas ära ja muutus tarvitamiskõlbmatuks. Kuna jälitustoimingutega kogutud tõendid kattuvad T. Bergi ütlustega, ei ole tegemist rõõnamisega. Tuginedes T. Bergi ütlustele ja jälitustoimingu protokollidele on tõendatud, et M. Muidre omandas eelnevalt ja andis 06.05.2009 Mäo ristis T. Bergile üle kokaiini. T. Berg on tunnistanud, et ta on ka varem kokaiini tarbinud, seega on tema ütlused selles osas usaldusväärsed, et tegemist oli just nimelt kokaiiniga. T. Bergi ütluste kohaselt oli sel korral M. Muidre poolt talle üle antud ainet tunduvalt vähem kui 13. mail, millal seda oli 18,98 g. M. Muidre poolt T. Bergile üle antud kokaiini kogust ei ole võimalik tuvastada täpsemalt, kuna narkootilist ainet ei ole ära võetud, seetõttu tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli väikese kogusega. Väikeses koguses narkootilise aine ebaseaduslik omandamine ja valdamine on karistatav

§ 183järgi juhul, kui see toimub edasiandmise eesmärgil.

T. Bergi süüdistusest tuleb 06.05.2009 Mäo ristis M. Muidrelt kokaiini omandamise episood välja jätta, kuna tal puudus kokaiini edasiandmise eesmärk. Kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid selle kohta, millal ja kellelt M. Muidre 06.05.2009 T. Bergile edasiantud kokaiini koguse omandas, kas ta omandas selle koos 13.05.2009 T. Bergile üle antud kogusega või eraldi, kas enne marihuaana omandamist või hiljem, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist oli tema poolt esmakordse narkootilise aine käitlemise faktiga või korduvaga. Kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendab kohus kooskõlas KrMS § 7 lg 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttega süüdistatava kasuks ja leiab, et M. Muidre tegu tuleb ümber kvalifitseerida

§ 183lg 1 järgi, s.o väikeses koguses kokaiini ebaseaduslikuks edasiandmiseks.

Tõendatud on ka M. Muidre poolt 18,98 g kokaiini käitlemine 13.05.

  1. 13.05.2009 kell 19.19 peeti T. Berg Tallinn-Tartu mnt
  2. kilomeetril kinni ja võeti ära mobiiltelefon Nokia, milles oli Elisa Sim-kaart, mis vastab telefoninumbrile XXX . T. Bergi kasutuses olevas sõiduautos Mercedes-Benz E220 CDI, registreerimismärgiga XXX XXX , teostati läbiotsimine, mille käigus võeti keskkonsoolist ära rulli keeratud 10-krooniline rahakupüür ja sõiduauto kütuseluugi tagant korgi juurest minigrip kilekott, milles kilekott valget värvi korgi ja selle sees oleva valge pulbrilise ainega. 13.05.2009 kell 22.13 on T. Bergil SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus tuvastatud narkootilise aine (kokaiini) tarvitamise tunnused, diagnoositud on segajoove alkoholi ja narkootilise aine tarvitamisest. Tunnistaja O.P. ütluste kohaselt sõitis ta koos T. Bergi ja viimase elukaaslasega 13.05.2009 Tallinnasse. T. Berg käis Linnahalli juures tanklas kusagil ära. Kas ja kellega T. Berg kohtus, seda ta ei näinud. Enne Tallinnast ärasõitu läksid nad Tartu maantee Statoili tanklast läbi, kus T. Berg pidi kellegagi kokku saama. Seal käis T. Berg umbes 10 minutit ära, tema ei näinud, kellega T. Berg kohtus. Kella 5 paiku sõitsid nad kahekesi Tallinnast ära. Tee peal tarvitas T. 4 Berg CD plaadilt rulli keeratud rahaga mingit pulbrit, mille kohta ütles, et see on kokaiin. Ta võttis väikese koti ainega kas taskust või kusagilt autost. See kott jäi käigukangi juurde ja siis tarvitas O.P. seda ise ka, tõmmates rahatähega ninna. Ta oli eelnevalt päris palju õlut joonud ja ei tundnud, et kokaiin oleks mingit mõju avaldanud. Nad sõitsid Tartu suunas, kuni politsei nad kinni pidas. M. Muidre peeti kahtlustatavana kinni 13.05.2009 kell 20.
  3. 14.05.2009 on M. Muidre uriinist leitud kokaiini ja diagnoositud narkootilise aine tarvitamise tunnused, joovet ei esine. T. Bergilt tema kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefonis NOKIA oli nimede ja numbrite, hulgas ka M. Muidre telefoni number +XXX . 13.05.2009 kell 10.12.10 on sellelt numbrilt valitud kõne M. Muidrele ja kell 10.12.53 on M. Muidre kõne sellelt numbrilt vastu võetud. 19.08.2009 on vaadeldud M. Muidre sõiduki läbiotsimisel leitud ja äravõetud mobiiltelefoni NOKIA 6500c, milles olev SIM kaart vastab numbrile XXX ning tuvastatud telefoni ja SIM kaardi mälus T. Bergi number 372XXX ning 13.05.2009 talle valitud kõne kell 10.11.
  4. Samuti on M. Muidre T. Bergiga suhelnud 12.05.2009 õhtul. Seega on T. Berg ja M. Muidre enne kokkusaamist omavahel telefoni teel suhelnud ning tegemist ei olnud juhusliku kokkusaamisega. Seda kinnitab ka jälitustoimingu protokoll T. Bergi mobiiltelefoni salajase pealkuulamise kohta, millest nähtub, et T. Berg ja M. Muidre leppisid 12.05.2009 kokku kokkusaamise Tallinnas. Nad suhtlesid telefoni teel veel 13.05.2009 lõuna paiku, kus T. Berg päris M. Muidrelt, kas ta täna teenindusse jõuab ja M. Muidre vastas, et tal võtab väga palju aega, mille peale T. Berg lubas teenindusse helistada ja öelda, et ta ei saa täna tulla. Jälitusprotokollist T. Bergi varjatud jälgimise kohta nähtub, et 13.05.2009 alustati T. Bergi jälgimist kell 8.42 Tartus XXX juurest. Protokollis on kirjeldatud, kuidas ta võttis auto MB reg. numbriga XXX XXX peale O.P. i, K.P. ja sõitsid Tartu linnast välja. Kell 11.56 peatus T. Berg Tallinnas Põhja pst 33 asuvas Statoili kütusetanklas, kus seisis punane MB SL 55 reg. numbriga XXX XXX , juhiistmel M. Muidre. Kell 12.07 läksid M. Muidre ja T. Berg eemale juttu ajama. M. Muidre võttis midagi oma autost ning asus seda uurima. Kell 12.
  5. sisenes T. Berg tanklahoonesse, samal ajal luges M. Muidre raha ning asetas selle pükste vasakusse taskusse. Kell 12.27 mõlemad sõidukid lahkusid. Kell 17.00 said M. Muidre ja T. Berg kokku Tallinnas Tartu mnt 98 asuvas Statoili tanklas. T. Berg istus M. Muidre autosse kõrvalistmele. M. Muidre andis T. Bergile üle väikesemõõtmelise eseme. T. Berg väljus M. Muidre autost, asetas parema käe M. Muidrelt saadud esemega püksitaskusse ja suundus Statoili teenidusjaama. Kaks minutit hiljem ta väljus, istus oma autosse ja sõitis tankla lähedal olevale tühermaale. Seal väljus T. Berg autost, läks auto paremal küljel asuva bensiinipaagi luugi juurde, avas selle ja asetas sinna midagi. Seejärel alustasid nad O.P. iga sõitu Tartu suunas. Varjatud jälgimine lõpetati T. Bergi kinnipidamisega Tallinn-Tartu maantee
  6. kilomeetril. Ka T. Bergi ütlustega on tõendatud, et T. Berg kohtus 13.05.2009 Tallinnas M. Muidrega selleks, et saada tema käest veel kokaiini. M. Muidrel kulus kokaiini hankimiseks aega, mis nähtub nende omavahelisest telefonivestlusest, mistõttu T. Berg lükkas oma varem kokkulepitud toimingud edasi ja jäi Tallinnasse M. Muidret ootama. Samal õhtul kella 17 paiku toimuski uus kohtumine, mille käigus M. Muidre andis T. Bergile kilepakendis aine üle. T. Berg pani selle oma auto bensiinipaagi luugi taha, kust see tema kinnipidamisel ka leiti. Kokaiini saamist Tallinnas M. Muidre käest kinnitavad kaudselt ka tunnistaja O.P. i ütlused, mille kohaselt tarvitati tagasiteel Tallinnast Tartusse autos ninna tõmbamise teel valget pulbrit, mis T. Bergi sõnul oli kokaiin. Autost leiti ka rulli keeratud 10 kroonine rahatäht, mida kasutasid oma sõnul abivahendina narkootilise aine manustamiseks nii T. Berg kui ka O.P. . Maakohus leidis, et M. Muidre ütlused ei ole usaldusväärsed. Näiteks on ta eitanud kokaiini tarvitamist, kuigi ekspertiisi käigus tal tuvastati kokaiini tarvitamise tunnused. Samuti on M. Muidre väitnud, et sai marihuaana T. Bergilt, kuigi DNA ekspertiis seda ei kinnita. M. Muidre elukohast on ära võetud digitaalkaal, millel ekspert on tuvastanud nii kokaiini kui ka 5 tetrahüdrokannabinooli jälgi, mis kinnitab tema seotust erinevate narkootiliste ainete käitlemisega. DNA eksperdi arvamusega nr GE-0700-09/2307 on tuvastatud M. Muidrelt ja T. Bergilt pärineva bioloogilise materjali olemasolu T. Bergilt ära võetud narkootilise aine pakenditel, s.o minigrip kilekottidel. Tegemist on segaproovidega, milles on esindatud kõik T. Bergil esinevad alleelid ja suurem osa M. Muidrel esinevatest alleelidest. Seega on ekspertarvamuse kohaselt võimalik piisava usaldusväärsusega seostada nimetatud isikuid ära võetud narkootilise aine kokaiiniga. Ekspertarvamusega nr AN-536-09/2308 on tõendatud, et kaks tabletti massiga kokku 18,98 g (pakend 1AG) sisaldavad 27% kokaiini hüdrokloriidina. Kokaiini sisaldus on neis 4,58 g. Kaitsjad leidsid, et narkootilise aine ekspertiisiks ei ole esitatud sama aine, mis võeti ära 13.05.2009 T. Bergi sõiduautost, kuna seda on algselt kirjeldatud valge korgina, milles pulbriline aine, ekspertiisiks on aga esitatud 2 tabletti. Kohus leiab, et vaatlusprotokollist ja vaatluse käigus tehtud fotolt nähtub, et ära võetud aine on valge ja korgikujuline, koosnedes kahest kettast - suuremast ja väiksemast ning asub kahes läbipaistvas kilekotis. Vaatlusprotokolli kohaselt ei ole ainet kilekotist välja võetud. See on menetleja poolt pakendatud kotti nr 1AG. Nimetatud pakend on edastatud DNA ekspertiisiks. DNA ekspertiisi käigus on DNA proove võetud mõlemalt kilekotilt. Pärast DNA ekspertiisi on ekspertiisiks esitatu pakitud ja pitseeritud. 12.06.2009 on teostatud narkootilise aine ekspertiis, eksperdid on akti kohaselt saanud Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonnast kaks valge värvusega suurt tabletti, mis on kahekordselt pakendatud kilekotti ja asuvad pakendis 1AG. Seega on ekspertiisiks esitatud materjali liikumine jälgitav ega tekita kahtlusi, et tegemist on sama ainega, mis on T. Bergilt 13.05.2009 ära võetud. Tablett on pressitud pulber ja vaatlusprotokollist nähtuvalt on see pressitud korgikujuliseks, milles on eraldatavad kaks erinevat ketast. Seega on võimalik, et korgikujuline aine on muutnud kuju ja lagunenud kaheks tükiks, mis on andnud aineeksperdile põhjust nimetada seda tablettideks. Ekspertiisimäärusest nähtub, et ekspertidele üleantavat ainet on kirjeldatud korgina, milles pulbriline aine, samuti on sellisel kujul sõnastatud ka eksperdile esitatud küsimused. Vaatamata sellele ei ole eksperdil, kes on ekspertiisiks esitatud ainet nimetanud tablettideks, tekkinud kahtlusi selles, et tegemist ei ole sama ainega, mille kohta on ekspertiis on määratud. T. Berg on oma ütlustes järjekindlalt kinnitanud, et M. Muidre poolt talle üle antud aine ei olnud korgi sees, vaid oli ainult korgi kujuline. Vaatlusel fotografeeritud aine väline kuju vastab T. Bergi poolt antud kirjeldusele – see oli korgikujuliseks pressitud. Seega on menetleja alates läbiotsimise protokollist T. Bergilt ära võetud ainet kirjeldanud ebatäpselt, milline viga on kandunud edasi läbi kogu kriminaalasja materjalide, kuni narkootilise aine ekspertiisi käigus esimest korda pakendis olevat ainet ennast uuriti. Eeltooduga on tõendatud M. Muidre poolt suures koguses marihuaana omandamine, väikeses koguses kokaiini edasiandmine T. Bergile 06.05.2009 ja suures koguses, 18,98 grammi, kokaiini omandamine ning üleandmine T. Bergile 13.05.
  7. Seega vastavad M. Muidre poolt toime pandud kuriteod

§-le 184 lg 2 p 2, milleks on korduv suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. T. Bergi süüdistusest on tõendatud ühel korral suures koguses ebaseaduslik kokaiini omandamine M. Muidrelt 13.05.2009 ja selle vedamine oma sõidukis kuni politsei poolt kinnipidamiseni, so

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

T. Bergi süü

§ 169järgi on tõendatud.

Eesti Haigekassa 29.07.2008 vastusest menetleja järelepärimisele nähtub, et T. Berg omab kehtivat kindlustust Pro Haus Arendus OÜ töötajana alates 13.07.2006 ja Sireenia Trade OÜ töötajana alates 21.07.

  1. Ajavahemikus 01.12.2006-27.07.2008 on Sireenia Trade OÜ kaudu makstud talle ajutise töövõimetuse hüvitist ca 9000 krooni. 6 Sotsiaalkindlustusameti vastusest ilmneb, et alates 21.12.2006 kuni 31.12.2007 on T. Bergile makstud töövõimetuspensioni. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vastus päringule koos T. Bergi konto väljavõttega tõendab, et kogu 2007.a jooksul sai Berg töövõimetuspensioni kokku 17 964 krooni, mis on ainsaks laekumiseks pangakontole.
  2. a on T. Berg deklareerinud tulu 12 300 krooni. Vanema kohustus last üleval pidada tuleneb perekonnaseaduse (PKS) §-st 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. T. Berg ei ole oma alaealisele lapsele elatist maksnud. Elatise mittemaksmine on kestnud pikemat aega - alates 28.02.2008, mil elatis kohtu poolt välja mõisteti, kuni süüdistusaktis toodud 05.01.
  3. Samasugune olukord on jätkunud ka pärast süüdistusakti koostamist. Selline pikaajaline elatise maksmata jätmine on kuritahtlik. Selle perioodi jooksul on T. Bergil olnud sissetulekuid, ta on saanud töövõimetuse hüvitist, töövõimetuspensioni. Tema tegelikud sissetulekud peavad olema suuremad maksuametis deklareeritust, kuna need on võimaldanud tal maksta elukaaslase korteriüüri, suuri autoliisingumakseid ja kulutada raha narkootilistele ainetele. T. Berg on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega, kuna ta oli teadlik, et tal on kohustus oma lapsele elatusraha maksta, kuid vaatamata sellele kindlale teadmisele jättis ta selle kohustuse täitamata. Karistuse mõistmisel arvestas kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. M. Muidre ja T. Bergi käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

§ 169

järgi on võimalik karistada rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega.

§ 184

lg 1 näeb võimaliku karistusena ette vangistuse ühest kümne aastani ja

§ 184lg 2 kolmest viieteistkümne aastani.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on T. Bergil kolm kehtivat kriminaalkaristust: 25.02.1999 Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 195 lg 2; § 2101 lg 1 järgi mõistetud 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust; 29.04.2004 Tartu Maakohtu otsusega KrK § 188 järgi mõistetud 2 aastat vangistust ning 29.09.2004 Tartu Maakohtu otsusega KrK § 142 lg 2 p 3, 4 järgi mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga. Samuti on T. Bergi alates

  1. a karistatud 7 korral liiklusalaste rikkumiste eest, neist neljal korral kiiruse ületamise ja ühel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. M. Muidrel kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Alates
  2. a on teda karistatud erinevate liiklusalaste väärtegude eest üheksal korral, millest raskeim on 19.12.2006 toime pandud sõiduki juhtimine joobeseisundis. Mõlemat süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, kuna nad on toime pannud raske I astme kuriteo ning kuriteo raskusest tulenevalt on vangistuse tingimisi kohaldamine välistatud. T. Bergi süüdistuse maht on väiksem ja vähemohtlik, kuna ta on omandanud kokaiini enda tarbeks. Ta on toimepandud kuritegu tunnistanud, püüdmata oma süüd narkootilise aine käitlemises vähendada, mistõttu kohus peab võimalikuks karistada teda vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna T. Berg ei ole näidanud üles vähematki kohusetunnet oma lapse ülalpidamisest osa võtmiseks, leidmata võimalust kordagi last materiaalselt toetada, mistõttu elatise võlgnevus on kasvanud suureks, ei pea kohus võimalikuks karistada teda

§ 169

järgi kergema karistuse liigi - rahalise karistusega, vaid vangistusega sanktsiooni keskmises määras. M. Muidre on käidelnud korduvalt suures koguses erinevat narkootilist ainet, ta on olnud selle aktiivseks vahendajaks. Samas on ta kriminaalkorras karistamata isik, kelle suhtes karistuse eesmärk on saavutatav kergemini, mistõttu ka teda on võimalik karistada vangistusega alla

§ 184lg 2 sanktsiooni keskmise määra.

7 Apellatsioonides esitatud taotluste sisu T. Bergi kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha õigeksmõistva otsuse või vähendada T. Bergile mõistetud karistust. Apellatsiooni kohaselt ei ole kriminaalasjas usaldusväärselt kindlaks tehtud, millise ainega oli tegemist, mis T. Bergilt ära võeti, milline oli selle aine kogus ning samuti puhta narkootilise aine sisaldus selles. Seega on kohus asjas kogutud tõenditele andnud ebaõige hinnangu. 13.05.2009 võeti politsei poolt T. Bergi sõiduautost ära narkootiline aine. Läbiotsimisprotokollis on politsei seda kirjeldanud korgina, mille sees valge pulbriline aine. Leitud aine pakendati paberümbrikusse, pakend 1AG. Läbiotsimisprotokolli on allkirjastanud neli politseiametnikku: Raigo Kivi, Rain Saar, Maarja Ilves, Liina Kannel. Nimetatud pakend on edastatud DNA ekspertiisiks ning narkootilise aine ekspertiisiks. Ekspertiisiaktist nr GE0700-09/2307 nähtub, et ekspertiisiks esitati pakend 1AG, milles minigripp kilekott, milles tavaline läbipaistev kilekott ja selle sees valget värvi kork, milles valgepulbriline aine. Ekspertiisiaktis tl 108 kirjeldatakse, millelt võeti DNA proovid. Siit nähtub, et proovid võeti pakendilt, milles oli kilekott korgiga, milles valge pulbriline aine. Eksperdiarvamuse p.3 kirjeldatakse samuti läbivalt pakendeid, milles kork koos pulbrilise ainega. Samast punktist nähtub ka, et ükski võetud proov ei sisalda kindlalt T. Bergilt pärinevat bioloogilist materjali. Järgnevalt on ekspertiisiobjektid edastatud instituudi keemiaosakonnale, kus tehtud ekspertiisist nähtub, et DNA osakonnalt on saadud kaks valge värvusega suurt tabletti kilekotis, mis omakorda olid kilekotis (pakend 1AG). Jääb arusaamatuks, kuidas oli võimalik teha pakenditele ekspertiis, kirjeldades pakendite sisu ühte moodi, kuid edastada instituudi teisele osakonnale samad ekspertiisiobjektid, mida kirjeldatakse teist moodi. Seega ei saa nõustuda kohtu järeldusega, et ekspertiisiks esitatud materjali liikumine on jälgitav. Ei ole loogiline väita, et neli politseiametnikku eksivad ühte moodi, kirjeldades T. Bergi autost ära võetud ainet. Lisaks sellele tuleb arvestada ka DNA ekspertiisi eksperdiarvamusega, mis ei kinnita, et T. Bergilt võetud bioloogiline materjal nendel pakenditel sisalduks, olgugi, et T. Berg neid pakendeid mitmel korral puudutas, võttes sealt ainet teel olles tarbimiseks. Teel Tartusse tarbisid ainet nii T. Berg kui ka tunnistaja O.P. . Mõlema kinnituse kohaselt see aine neile kuidagi ei mõjunud. Nimetatud ütlused lisavad kahtlust sellele, kas M. Muidre poolt T. Bergile üle antud aine sisaldas puhast kokaiini (või muud narkootilist ainet) määral, et selle ühe doosi tarbimisel joove tekiks. Seega ei ole asjas usaldusväärselt kinnitamist leidnud, millise ja millises koguses ainega oli tegu, mis T. Bergilt ära võeti, samuti see, kas nimetatud aine sisaldas puhast narkootilist ainet määral, mis on kvalifitseeritav suure kogusena. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. T. Berg on põhjendamatult süüdi tunnistatud

§ 169järgi.

T. Berg ei eitagi, et ta püüdis teenida raha lisaks saadavale töövõimetuspensionile, kuid tema sissetulekud ei olnud piisavad elatise maksmiseks. Nagu nähtub nii tema enda kui ka M. Muidre ütlustest, oli T. Berg pidevalt võlgu. Seega ei saa väita, et T. Berg on

§-s 169 sätestatud kuriteo toime pannu otsese tahtlusega ja teadlikult jätnud täitmata lapse ülalpidamiskohustuse. Eeltoodud põhjustel tuleb T. Berg õigeks mõista. Kui ringkonnakohus siiski peaks leidma, et maakohtu otsus tühistamisele ei kuulu, taotleb T. Berg temale mõistetud karistuse vähendamist.

§ 184lg 1 näeb võimaliku karistusena ette vangistuse ühest kuni kümne aastani.

Ka maakohus on leidnud, et T. Bergi süüdistuse maht on väiksem ja vähemohtlikum, kuna ta on omandanud kokaiini oma tarbeks. Ta on toime pandud kuritegu tunnistanud, püüdmata oma süüd vähendada. T. Bergi ütluste kohaselt tarvitab ta aeg-ajalt narkootilisi aineid. Tarvitamine pole karistusõiguse kohaselt käsitletav kuriteona. Et aga narkootilist ainet tarbida, peab selle kusagilt omandama ja ka vedama ja valdama. 8 M. Muidre kaitsjad esitasid apellatsiooni, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse M. Muidre süüdistunnistamises

§ 184lg 2 p 2 järgi ja teha uue otsuse, millega mõista M.

Muidre õigeks süü tõendamatuse tõttu, või kergendada M. Muidrele mõistetud karistust ning määrata, et tingimisi jäetakse vangistuse ärakandmata osa M. Muidre suhtes kohaldamata. Apellatsiooni kohaselt on M. Muidre süü tõendamata. Kohtuotsuses viidatud tõendid ei tõenda M. Muidre süüd. Antud kriminaalasjas on kohtulik uurimine olnud ühekülgne ja puudulik, kohus on kohaldanud ebaõigelt materiaalõigust ning rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Samuti ei vasta M. Muidrele mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Seega esinevad kõik KrMS §-s 338 loetletud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused. Kohtuotsuses käsitletakse 13.05.2009 M. Muidre elukohas Tallinnas XXX korteris läbiotsimise käigus välja antud taimse puru, kanepi ja digitaalkaaluga seotud asjaolusid. M. Muidre tunnistab ennast süüdi kanepi hoidmises, mille ta sai T. Bergi käest Tallinnas Statoili bensiinijaama juures umbes nädal aega enne 06.05.2009. Oma ütlustes selgitab M. Muidre, et selles pakis pidi olema salatubakas. Kodus tekkis tal huvi, mis selles pakis on, ta tegi paki lahti ja nägi, et selles oli kanep ja õhukesed digitaalkaalud. Ta tarvitas sellest pakist kanepit ühel korral. Läbiotsimise ajal ei julgenud ta öelda, et sai kanepi T. Bergi käest. T. Berg väitis, et tema ei ole M. Muidrele marihuaanat andnud. M. Muidre selgitas, et ta avas kodus huvi pärast pakendi, mille sisu ta ei teadnud. See aine lõhnas tugevasti, mistõttu pakkis ta selle pesumasinaruumi pesupulbri karbi sisse. M. Muidre kirjeldab, et pakk oli kõvasti sisse pakitud ning ta pakkis selle uuesti, mistõttu on ka põhjendatud ekspertarvamuses T. Bergi DNA mitteesinemine. Kohus on aga jätnud otsuses põhjendamata, miks ta ei arvesta M. Muidre ütlustega kanepi saamise, hoidmise ning kaalude hoidmise kohta ja lähtub ainult ekspertarvamusest, jättes hindamata nii M. Muidre kui ka T. Bergi ütlused selles osas. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et tõendite analüüsi puudumine kohtuotsuses on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi (RKKKo nr 3-1-1-9605, p 10). Seejuures on KrMS § 339 lg 1 p 7 sätestatud rikkumise näol tegemist sellise kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, mis toob tulenevalt KrMS § 341 lg 1 igal juhul kaasa maakohtu otsuse tühistamise ning kriminaalasja tagasisaatmise esimese astme kohtule uueks arutamiseks (RKKKo nr 3-1-1-110-05, p 8). Kohus ei tuvastanud, milline on käideldud narkootilise aine – marihuaana - kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule, mistõttu on kohus ebaõigesti määratlenud M. Muidrelt ära võetud narkootilise aine koguse. Riigikohus on 22.10.2009 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-68-09 väljendanud seisukohta, et narkootilise aine koguse määratlemisel on tähtsus vaid NPALS § 31 lg 3 esimesel lausel, mille kohaselt on suur selline kogus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Lahendades küsimust, kas ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus on suur, tuleb kohtul esmalt võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule (RKKKO nr 3-1-1-121-06, p 11). Narkootilise aine suure koguse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda üksnes NPALS § 31 lg 3 esimesest lausest ja võtta aluseks vaid puhta, mitte aga segatud narkootilise aine kogus, mis tähendab seda, et seguaine mass iseenesest ei saa olla aluseks rääkimaks narkootilise aine suurest kogusest karistusseadustiku eriosa tähenduses (RKKKo nr 3-1-1-52-07, p 10, nr 3-1-1-101-07, p 8, 3-1-1-67-08, p 12). Kui on tõendatud narkootilise aine müümine tarvitajatele ühekordse annusena, kuid hilisemalt on võimatu kindlaks teha, millise kontsentratsiooniastmega ainega oli tegu, on tõepoolest loogiline väita, et narkootilist ainet on käideldud koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks (RKKKo nr 3-1-1-121-06, p 13). 9 Ekspertiisiaktidega on tuvastatud, et tegemist on taimeosade massiga, millel on kanepile iseloomulikud morfoloogilised tunnused ja elemendid ning need sisaldavad tetrahüdrokannabinooli (THC). Ekspertiisiaktidega ei ole tuvastatud, et äravõetud aine näol oleks tegemist niinimetatud puhta ainega, mitte segatud ainega, mistõttu ei saa tõsikindlalt väita, et just nimelt äravõetud narkootilisest ainest piisab vähemalt 165 inimesele joobe tekitamiseks. Lõuna Politseiprefektuuri ekspertiisimäärusega 11.08.2009 korraldati narkootilise aine ekspertiis. Eksperdile esitati küsimus: „Kas pakendis nr 1MJ pärinevad kanepiõisikud on piisav kogus narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele?“ Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 58 14.08.2009 sisaldab eksperdiarvamust järgnevas: „Kasutatud kirjanduses ja eksperdi arvamuses esitatud arvandmed käivad puhta toimeaine (kokaiin) kohta“. Ekspert ei maini arvamuses marihuaana kohta kasutatud kirjanduse andmeid. Eksperdiarvamuse p-s 2 märgib ekspert, et kirjanduse andmetel on kanepi (marihuaana) tavaline narkojoovet tekitav annus umbes 0,5-1 g. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 5-10 g marihuaanat. Ekspert jätab aga vastamata ekspertiisimääruses püstitatud küsimusele: „Kas pakendis nr 1MJ pärinevad kanepiõisikud on piisav kogus narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele?“ Kui ekspert ei vasta ekspertiisiaktis nr 58 14.08.2009 ekspertiisimääruses püstitatud küsimusele, ei oleks ka kohus saanud teha järeldust ja toetuda sellele tõendile aine koguse määratlemisel. Ekspertiisi aktiga nr 58 ei ole tuvastatud, et pakendis 1 MJ pärinevad kanepiõisikud on piisav kogus narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eksperdi vastusest saab välja lugeda vaid seda, et tavaline narkojoovet tekitav annus on 0,5-1 g. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 5-10 g marihuaanast. Eksperdiarvamus ei käsitle pakendis 1 MJ olnud kanepiõisikute narkojoobe tekitamise piisavust vähemalt kümnele inimesele. Kuivõrd kohus on vääralt juhindunud ekspertiisiaktist nr 58, millega ei ole tuvastatud antud kriminaalasjas narkootilise aine kogus vastavalt seadusele ja kohtupraktikale, on kanepi kui narkootilise aine hoidmine ja omandamine

§ 184lg 1 järgi M.

Muidre poolt antud kriminaalasjas koguse mittemääratlemise tõttu tõendamata ning tema süüdi tunnistamine kohtu poolt selles episoodis väär. M. Muidre poolt 06.05.2009 15 grammi kokaiini käitlemise osas oleks kohus võinud otsuses analüüsida ka seda, et kas lähtuvalt süüdistusest oleks olnud võimalik tehing 15 g kokaiini 6000 krooni eest, arvestades tänavahinda. Ilma seda asjaolu hindamata ei ole alust väita ka M. Muidre ja T. Bergi vahel narkootilise aine ostu- müügi tehingu toimumist. Kohus ei usu T. Bergi ütlusi, mis puudutavad 6000 krooni kui vana võla tasumist. Raha üleandmine toimus samaaegselt kui T. Berg sai M. Muidrelt narkootilist ainet. Veel märgib kohus, et üldiste teadmiste ja ka kohtupraktika pinnalt on teada, et narkootiliste ainete puhul on tegemist illegaalse äriga, kus narkootilist ainet on võimalik omandada läbi ostu-müügi tehingute aga reeglina mitte tasuta. Kaitsjad leiavad, et kui kohus esitas oma teadmisi narkootiliste ainetega äri osas, siis oleks kohus võinud otsuses analüüsida ka seda, et kas lähtuvalt süüdistusest oleks olnud võimalik tehing 15 g kokaiini 6 000 krooni eest, arvestades tänavahinda? Nagu nähtub eelnevalt tsiteeritud kohtu seisukohast, ei usu kohus T. Bergi ütlusi, mis puudutavad raha. Samas aga ei põhjenda kohus, miks ta usub T. Bergi ütlusi osas, mis puudutab 06.05.2009 M. Muidre poolt temale üle antud kokaiini. T. Berg on kohtuistungil korduvalt märkinud, et politsei on temale sõnad suhu pannud, et ta ei tea, mis oli paberite vahel. Ütlused on segased ning arusaamatud ning selgelt fabritseeritud iseloomuga. Prokuröri küsimused on suunavad ja süüdistatava vastusteks ettevalmistavad. 10 T. Berg on oma ütlustes korduvalt viidanud sellele, et politsei pani talle sõnad suhu, rääkis, et Marko olevat rääkinud, et on andnud talle 15 g kokaiini. T. Berg ei kinnita neid ütlusi, ta ei ole kordagi väitnud, et on saanud kokaiini M. Muidre käest. Ütlustest tuleneb vaid see, et kokaiin oli lihtsalt kaasas, mitte see, et M. Muidre selle talle üle andis. Kohus jätab otsuses hindamata T. Bergi ütlused selles osas, mis puudutavad narkootilise aine sulamist. T. Bergi ütlused selles osas on ebausaldusväärsed, kuivõrd nendes käsitletud faktilised asjaolud on rohkem kui kummalised. Nimelt räägib T. Berg narkootilise aine sulamisest, millest aga sulamine oli tingitud, ei ilmne ei eeluurimisel antud ütlustest ega kohtumenetluse käigus. Kohus, jättes hindamata selle olulise faktilise asjaolu, on ühekülgselt ja hoolimatult suhtunud T. Bergi ütluste usaldusväärsuse kontrollimisse. Wikipedia lehekülje andmetel on kokaiini sulamistemperatuur 195 °C ning lahustumine vees 18000 mg/mL (20°C). Lähtuvalt eeltoodust on T. Bergi ütlused M. Muidrelt 06.05.2009 narkootilise aine omandamise kohta ebausaldusväärsed ja kohus ei oleks tohtinud neid arvestada otsuse tegemisel. Kohus viitab otsuses jälitusprotokollidele. Kohus järeldab, et T. Berg teeb M. Muidrele etteheiteid kvaliteedi osas, rääkides, et midagi on miksitud, ehk segatud ja ära rikutud. Kohus järeldab, et see kattub T. Bergi ütlustega, mille kohaselt ta sai nimetatud kuupäeval lõuna paiku M. Muidrelt Mäo ristis hõbepaberis kokaiini, kuid see sulas ära ja muutus tarvitamiskõlbmatuks. Kohtu järeldused on vastuolulised, kuivõrd aine ära sulamine ja selle miksimine on kaks erinevat mõistet. Kui väidetavalt sulas narkootiline aine ära ning T. Berg ei saanud seda kasutada, siis kuidas pidi ta ära aimama selle rikutuse nagu kohus väidab. Selleks, et tuvastada aine miksimine, peaks seda maitsma. T. Berg aga seda oma ütlustes ei maini. T. Berg räägib sellest, kuidas ta avastas aine sulamise alles järgmisel päeval, s.o 07.05.2009. Kohus ei põhjenda, kuidas võiksid T. Bergi ütlused kattuda sellistel asjaoludel telefonivestluses räägituga. T. Bergi ütluste usaldusväärsust kõigutab vaieldamatult tema enda väide, et selle episoodi osas olid talle politsei poolt sõnad suhu pandud. Portokollist tuleneb, et M. Muidre on T. Bergilt kõne saades üllatunud, kuuldes T. Bergi rääkivat seitsmeteistkümnest kevadisest hetkest. Kõne alguses on see selgesti jälgitav, kui M. Muidre kordab T. Bergi öeldut. M. Muidrele on täielikult arusaamatu T. Bergi tekst, pealegi, kui lähtuda kohtu loogikast, siis on T. Berg see, kes lubab nende hetkedega midagi ära teha ja lubab veel seda filmi vaadata. Kui film on narkootikum, siis just T. Berg on selleks isikuks vestluses, kes lubab seda veel vaadata, järelikult hankida. Kohus märgib, et kuivõrd T. Berg on varem kokaiini tarvitanud, seega on tema ütlused selles osas usaldusväärsed, et tegemist oli just nimelt kokaiiniga. Aga T. Berg ei ole seda kohtuistungil väitnud, et tema sai M. Muidrelt kokaiini. Kui väidetavalt saadud aine sulas ära ja T. Berg seda ei tarvitanud, siis kuidas pidi T. Berg sellest aru saama, et tegemist oli kokaiiniga. Riigikohus on 01.12.2008 otsuses nr 3-1-1-61-08 asunud seisukohale, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (RKKKo nr 3-1-1-74-05, p 15.) 05.12.2008 on Riigikohus öelnud (otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-08), et tõendite loetlemine kohtuotsuses ei ole käsitatav kohtuotsuse põhistusena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, ning et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega (RKKKo nr 3-1-1-100-06 ja nr 3-1-1-16-04). Lähtuvalt eeltoodust on kohus vääralt tuginenud nii T. Bergi ütlustele kui ka jälitusprotokollidele, mis iseseisvalt oma sisult ei saa tõendada kuriteo episoodi toimumist. T. 11 Bergi ütlused on ebausaldusväärsed nende vastuolulisuse kui ka elulise usutavuse pärast. Kaitsjad ei nõustu kohtu seisukohaga, et kuna jälitustoimingutega kogutud tõendid kattuvad T. Bergi ütlustega, ei ole tegemist rõõnamisega. Kaitsjad leiavad, et T. Bergi poolt antud ütlustega M. Muidre kohta, mis on antud politsei näpunäidete järgi, on võimalik järeldada, et T. Bergi ütluste näol on tegemist rõõnamisega. 18.08.2009 jälitusprotokolli märgitu ja vastav video ei ole olulises osas omavahel kooskõlas. Videolt ei nähtu narkootilise aine üleandmine autos nagu on aga märgitud protokolli tekstiosas ja ka kohtuotsuses. Tõendite omavahelise vastuolu korral tuleks eelistada tõendit mis on vahetum - video. Kaitsjate arvates protokolli on tekst kirja saanud reaalsuse subjektiivse interpreteerimise kaudu kirjutaja poolt. Kaitsjate arvates M. Muidre süüdistus 15 g kokaiini käitlemises 06.05.2009 ei ole tõendatud. Kohtuotsus on tõendite hindamise osas vastuoluline, olulises osas põhjendamata, on tuginetud tõenditele, mille tõenduslik jõud nende usaldusväärsuse küsitavuse tõttu on olematu. Kohtuotsus osas, millega tunnistati M. Muidre süüdi

§ 183lg 1 järgi, on ebaõige ning kuulub tühistamisele M.

Muidre süü tõendamatuse tõttu. Kuivõrd M. Muidre süü antud episoodis on tõendamata, see tähendab tema poolt 15 g kokaiini käitlemine 06.05.2009, tuleb M. Muidre selles süüdistuses õigeks mõista. Kuivõrd 15 g kokaiini käitlemine ei ole leidnud tõendamist, puudub vajadus ka analüüsiks T. Bergi suhtes süüdistusest 06.05.2006 episoodi väljajätmise osas. Kohus on ka siin kergekäeliselt jätnud arvestamata ja põhjendamata, miks ta ei arvesta sellise tõendiga nagu Lõuna Politseiprefektuuri 13.05.2009 läbiotsimismäärus, mis käsitleb menetluse alustamist 29.04.2009

§ 184

lg 1 tunnustel selles, et seni tuvastamata isik käitleb 2009 märtsikuust Tartu linnas suures koguses narkootilist ainet kokaiini. T. Berg on pärit Tartust, ta on võetud jälgimise alla, järeldada võib, et märtsikuus 2009 on operatiivinfo põhjal käitlejaks T. Berg, kes on ka ainus, kelle suhtes Tartus uurimine on alustatud. Kohus ei põhjenda, miks ta selle tõendiga ei arvesta, mis omab olulist tähendust süüdistatava T. Bergi käitumise ja tegevuse hindamisel. Samas tekitab selline olukord küsimusi eeluurimise seaduslikkuse suhtes. Miks ei ole asja materjalides ühtki episoodi, mis käsitleks märtsikuus 2009 kokaiini käitlemist, miks seda ei ole uuritud, kas see on olnud uurimise sihipärane tegevus? Suures koguses kokaiini käitlemine Tartus peaks ja võiks olla aluseks, et kurjategija välja selgitada. T. Bergilt ei ole eeluurimisel isegi küsitud märtsikuu kokaiinikäitlemise kohta. Ka 13.05.2009 episoodis ei ole tõendatud M. Muidre süü

§ 184lg 2 p 2 järgi selles, et M.

Muidre oleks andnud T. Bergile üle 18,98 g kokaiini. Kohus on seisukohal, et T. Bergi ütlustega, mis on kooskõlas tema suhtes läbi viidud jälitustoimingute käigus tuvastatud asjaoludega, on tõendatud, et T. Berg kohtus 13.05.2009 Tallinnas M. Muidrega selleks, et saada tema käest veel kokaiini. Kohus ei põhjenda kuidas ta selle järelduseni jõudis, mistõttu on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Kohus märgib, et M. Muidrel kulus kokaiini hankimiseks aega, mis nähtub nende omavahelisest telefonivestlusest, mistõttu T. Berg lükkas oma varem kokkulepitud toimingud edasi ja jäi Tallinnasse M. Muidret ootama. Samal õhtul kella 17 paiku toimuski uus kohtumine, mille käigus M. Muidre andis T. Bergile kilepakendis aine üle. T. Berg pani selle oma auto bensiinipaagi luugi taha, kust see tema kinnipidamisel ka leiti. Kohus ei põhjenda, kuidas ta on sellistele järeldustele jõudnud ja missugused tõendid ning kuidas seda tõendavad. Kohus loetleb küll tõendeid, kuid jätab põhjendamata, kuidas ta nende tõendite pinnal jõudis otsuses märgitud järelduseni. Ka ei selgu otsusest, kuidas O.P. i ütlused kinnitavad kokaiini saamist M. Muidre käest. Kohus on 12 jätnud üldse hindamata faktilised asjaolud, mis eeluurimise käigus on tuvastatud ning ei kattu ei tunnistaja O.P. i ega ka süüdistatava T. Bergi ütlustega. Kaitsjad leiavad, et T. Bergi ja O.P. i ütlused ei ole õiged ning nendega ei oleks kohus pidanud arvestama. Nimelt on kohus järeldanud O.P. i ja T. Bergi ütluste alusel, et nemad tarvitasid koos teel Tallinnast Tartusse kokaiini. Mõlemad isikud annavad ütlusi selle kohta, et tarvitati kokaiini autos, seda tehti väidetavalt laserplaadilt ja selle ümbriselt, st karbilt. Läbiotsimisprotokolli 13.05.2009 (lk 5-7) kohaselt ei leitud auto läbiotsimisel ei kilekotti, millest räägivad nii T. Berg ja O.P. ega ka laserplaati ja selle karpi, mille kohta on ütlusi antud. Nimetatud asjaolu kinnitab seda, et nii T. Bergi kui ka O.P. i ütlused on ebausaldusväärsed ning ei vasta ega kattu kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohus jätab põhjendamata, miks ta ei arvesta läbiotsimisprotokolliga ega kõrvuta ning hinda T. Bergi ja O.P. i ütluste usaldusväärsust selles osas. Kui T. Berg väidab, et tema murdis bensiinijaamas tüki saadud kokaiinist ning pani selle kilekotti, siis tarvitasid nad koos O.P. iga Tallinn-Tartu maanteel seda kokaiini laserplaadilt ja karbilt, pannes kilekoti auto konsoolile, siis kohus oleks pidanud kontrollima antud ütluste vastavust läbiotsimisprotokollis märgituga. Kui protokollist ei nähtu, et läbiotsimisel oleks leitud laserplaat ja selle karp, samuti ei ole ekspertiisid tuvastanud analüüsiks antud esemetel/asjadel murdmise jälgi, oleks kohus pidanud jätma T. Bergi ja O.P. i ütlused kokaiini tarvitamise kohta tagasiteel autos arvestamata. Kuivõrd kokaiini tarvitamine autos tagasiteel Tallinnast Tartusse on tõendamata, on ka T. Bergi ütlused valed selle kohta, et ta murdis saadud kokaiinist tüki bensiinijaama tualetis ja pani selle kilekotti. Kilekotti ega kokaiini tarvitamise vahendeid läbiotsimisel ei leitud. Ekspertiisid ei kinnita esemetel/asjadel murdmise jälgi. Samuti puudub jälitusprotokollist märkus T. Bergi ja O.P. i poolt kokaiini tarvitamise kohta autos. Lähtuvalt eeltoodust on kohus vääralt hinnanud dokumentaalseid tõendeid ning süüdistatava ja tunnistaja ütlusi. Kohus ei ole analüüsinud tõendeid, vaid on neid lihtsalt loetlenud, mis on aga oluline menetlusõiguse rikkumine. Samale seisukohale on asunud Riigikohus eelnevalt viidatud otsustes nr 3-1-1-61-08 ja 3-1-1-63-

  1. Lähtuvalt eelpool esitatud tõendite analüüsist kaitsjate arvates ei oleks kohus saanud teha järeldust selle kohta, et T. Berg omandas narkootilist ainet M. Muidrelt ja seda, et just seda ainet tarvitati autos tagasiteel Tartusse. Kohus leiab otsuses, et M. Muidre ütlused ei ole usaldusväärsed, ta on kohtus asunud kaassüüdistatavat rõõnama. Kohus ei põhjenda, kuidas ta sellisele seisukohale jõudis ja milliste tõendite alusel. Kohus märgib, et samas on M. Muidre ütlused vastuolus kindlalt tuvastatud asjaoludega, näiteks eitab ta kokaiini tarvitamist, kuid samas on ekspertiisi käigus tuvastatud tal kokaiini tarvitamise tunnused. Kaitsjate arvates kokaiini tarvitamise tunnused M. Muidrel ei oma antud asjas mittemingisugust tähtsust juba süüdistusest lähtuvalt. M. Muidre organismi võis sattuda kokaiini näiteks kasvõi mõne ravimi kasutamisest. Kohus märgib veel, et M. Muidre on väitnud, et sai marihuaana T. Bergilt, kuigi DNA ekspertiis seda ei kinnita. Kohus jätab esitama põhjendused, miks ja kuidas peaks DNA ekspertiis seda asjaolu kinnitama või välistama. M. Muidre on kohtuistungil kirjeldanud, kuidas ta saadud pakendiga ümber käis, seda, et ta selle avas, isegi tarvitas sellest ainet ning uuesti pakkis. Millest kohus oleks võinud loogilise järelduste ja tuletuste kaudu jõuda selleni, et DNA ekspertiisi tulemused on õiged, kuna T. Bergi DNA ei saanudki kilekottidel asuda, sest need vahetati ju ära. Kaal oli M. Muidre ütluste kohaselt pakendis. Millegipärast kaalu osas ei ole DNA ekspertiisi tehtud. Samas just sealt oleks võinud leida T. Bergi DNA-d. Kaalul kokaiini ja tetrahüdrokannabinooli jälgede esinemine ei saa küll kinnitada M. Muidre seotust erinevate narkootiliste ainete käitlemisega, mistõttu on kohtu selline järeldus väär ja põhjendamata. 13 Kohus märgib, et DNA eksperdi arvamusega nr GE-0700-09/2307 on tuvastatud M. Muidrelt ja T. Bergilt pärineva bioloogilise materjali olemasolu T. Bergilt ära võetud narkootilise aine pakenditel, s.o minigripi kilekottidel. Kohus järeldab, et tegemist on segaproovidega, milles on esindatud kõik T. Bergil esinevad alleelid ja suurem osa M. Muidrel esinevatest alleelidest. Eksperdiarvamuses on märgitud p 3: proov minigrip kilekotilt, milles oli kilekott korgiga, milles pulbriline aine; pakend nr 1 AG, proov A092455; proov minigrip kilekotilt, milles oli kilekott korgiga, milles pulbriline aine; pakend nr 1 AG, proov A
  2. Ekspert märgib, et saadi täielikud segaprofiilid. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada T. Bergilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Kindlalt ei saa välistada ka M. Muidrelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Nimetatud arvamusest tuleneb, et T. Bergi DNA-d ei saa välistada, aga M. Muidre DNA kindlalt ei saa välistada, kuidas aga lugeda kindlalt ei saa välistada, kas ekspert kahtleb. Lugeda saab aga nii, et välistamine on siiski võimalik ja tõenäoline. Kohus on aga lugenud ekspertiisi selliselt, et nagu kindlalt saaks väita M. Muidre DNA esinemist äravõetud aine pakenditel. Eksperdiarvamuse p 5 on märgitud: kilekotilt, milles oli kork pulbrilise ainega; pakend 1AG võetud teisest proovist (proov A092458) saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada T. Bergilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. M. Muidre ega O.P. i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest segaproovist saadud DNA profiiliga. Sellest saab järeldada, et M. Muidre ega ka O.P. ei ole kokku puutunud kilekotiga, milles oli kork pulbrilise ainega, samas ei saa selles kindlalt välistada T. Bergi. Kohus aga leidis, et ekspertarvamuse kohaselt on võimalik piisava usaldusväärsusega seostada nimetatud isikuid äravõetud kokaiiniga. Kaitsjad ei nõustu kohtu sellise järeldusega. Ekspert sisuliselt välistab esimese proovi alusel M. Muidre DNA esinemise kilekotil, milles oli kilekott korgiga, kuid ei tee seda 100% kindlusega. Samas teise proovi alusel välistab ekspert täielikult puutumuse kilekotiga, milles oli kork pulbrilise ainega, millest saab järeldada, et M. Muidre ei ole kokku puutunud narkootilise ainega. M. Muidre on andnud ütlusi selle kohta, et T. Berg pakkus talle autos narkootikume ning soovis hakata neid seal tarvitama. M. Muidre ütlused viidatud asjaolude kohta ei ole kohtus ümber lükatud. Kohus ei ole neid isegi analüüsinud ning põhjendanud, miks ta nendega ei arvesta. Kohus märgib, et ekspertarvamusega on tõendatud, et kaks tabletti massiga kokku 18,98 g (pakend 1AG) sisaldavad 27% kokaiini hüdrokloriidina. Kokaiini sisaldus on neis 4,58 g. Kaitsjad leiavad, et antud juhul on aga tõendatud aine mittevastavuse ainele, mis võeti ära 13.05.2009 T. Bergi autost põhjusel, et menetlusdokumentidest ja ekspertiisiaktis lähtuvalt on tegemist erineva ainega nii kujult kui ka füüsilisest olekust. Kohus märgib otsuses, et vaatlusprotokollist ja vaatluse käigus tehtud fotolt nähtub, et äravõetud aine on valge ja korgikujuline, koosnedes kahest kettast - suuremast ja väiksemast ning asub kilekotis. Kaitsjate arvates kohus on asunud meelevaldselt muutma süüdistusele kasulikus suunas menetlusdokumenti, nn otsest ja ranget tõendit tulenevalt KrMS §-st 63, muutes menetlustoiminguga tuvastatud faktilisi asjaolusid. Menetlusdokumente tuleb lugeda ja hinnata selliselt, nii nagu neid on koostatud ja mis nendest tuleneb, mitte nii nagu on seda teinud maakohus. 09.03.2010 on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-8-10 asunud seisukohale, et otsese tõendi sisuks on vahetult kuriteo tehiolusid kajastav teave. Kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha järeldusi sellega seotud muude asjaolude kohta. Erinevate kuritegude toimepanemise viisi sarnasus (nn modus operandi) võib anda võimaluse järeldada, et need on toime pannud sama isik. Sellise järelduse tegemine on 14 võimalik eeskätt juhtudel, kus kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise viis, tekitatud tagajärg või muud teoga seotud asjaolud on spetsiifilised. (RKKKo nr 3-1-1-32-05 p 8 või nr 3-1-1-87-09 p 11). Vaatlusprotokoll on otsene tõend. Kohus märkis, et I kd tlk 8 14.05.2009 vaatlusprotokolli kohaselt ei ole ainet kilekotist välja võetud. Menetleja on selgelt väljendanud, et vaadeldud objekt on pakendatud tagasi nende esialgsesse pakendisse, mis suleti. Kui objekt pakendati tagasi esialgsesse pakendisse, siis pidi see ka sealt välja võetama vaatluse läbiviimiseks. Tegemist on õiguse mõistmisega ning kaitsjate arvates sellised faktimoonutused kohtuotsuses ei saa olla juhuslikud arvestades kohtukoosseisu kogemust õigusmõistmise alal. Kohus märgib, et pakend 1AG on edastatud DNA ekspertiisiks, mille käigus on DNA proove võetud mõlemalt kilekotilt. Pärast DNA ekspertiisi on ekspertiisiks esitatu pakitud ja pitseeritud. Kohus märgib otsuses, et 12.06.2009 on teostatud narkootilise aine ekspertiis, kuid ei nimeta, mis kuupäeval on tehtud DNA ekspertiis. DNA ekspertiisiakt nr GE-0700-09/2307 on koostatud 17.08.2009, mis tähendab, et pärast DNA ekspertiisi, nagu väidab kohus, ei olnud võimalik teostada 12.06.2009 narkootilise aine ekspertiisi. Kaitsjate arvates kohus on tahtlikult varjanud otsuses tegelikke faktilisi asjaolusid, moonutades tegelikku olukorda, nimetades ekspertiisidega seonduvat materjalide liikumist jälgitavaks, mis kohtu sõnul ei tekitavat kahtlust, et tegemist on sama ainega, mis on T. Bergilt 13.05.2009 ära võetud. DNA ekspertiisiaktist nr GE-0700-09/2307 17.08.2009 ei nähtu, et ekspertiisiks saadu – minigrip kilekott, milles tavaline läbipaistev kilekott ja selle sees valget värvi kork, milles valge pulbriline aine - oleks edastatud aine ekspertiisiks. Narkootilise aine ekspertiisaktis nr AN-536-09/2308 12.06.2009 on kirjas, et pakendid (minigrip kilekotid, kilekott, kilepakend) edastatud DNA-osakonda. See tähendab, et narkootiline aine pidi jääma keemiaosakonda, mida kinnitab ka märkuste sellekohane osa. Samas eksisteerib kork 17.08.2009 ekspertiisiaktis. Lähtuvalt eeltoodust ei ole ekspertiisiks esitatud materjali liikumine jälgitav ning vastupidiselt kohtu seisukohale esinevad kahtlused, et 13.05.2009 T. Bergilt ära võetud aine ei ole sama aine, mille suhtes ekspertiis läbi viidi. Kohus märgib, et tablett on pressitud pulber ja vaatlusprotokollist nähtuvalt on see pressitud korgikujuliseks, milles eralduvad kaks erinevat ketast. Kohus ei viinud läbi vaatlust ega võtnud pakendit lahti, mistõttu juba eelnevalt käsitletut aluseks võttes on kohtu arvamus asjakohatu. Samuti ka kohtu oletused, et võimalik on, et korgikujuline aine on muutnud kuju ja lagunenud kaheks tükiks, mis on andnud aineekspertidele põhjust nimetada seda tablettideks. Kohus märgib, et ekspertidele üleantavat ainet on kirjeldatud korgina, milles pulbriline aine, samuti on sõnastatud ka eksperdile esitatud küsimused. Kaitsjad ei nõustu selle väitega, sest narkootilise aine ekspertiisis 12.06.2009 on ekspertiisi objektiks nimetatud kaks valge värvusega tabletti, mis on tervikud, mitte murtud ega lagunenud kaheks tükiks nagu arvab kohus. Kohus märgib edasi, et vaatamata sellele ei ole eksperdil, kes on ekspertiisiks esitatud ainet nimetanud tablettideks, tekkinud kahtlusi selles, et tegemist ei ole sama ainega, mille kohta ekspertiis on määratud. Kohus ei märgi aga, miks peaks kahtlus tekkima eksperdil. Ekspert hindab ainet, mitte seda, kas tegemist on sama ainega või mitte, kui see kätte saadi. Tal puudub selline kohustus, pealegi ei ole eksperdile ette nähtud tutvuda toimiku materjalidega. Selles osas on kohtu seisukoht alusetu ning ebaõige. Kaitsjad leiavad, et kohus eelistas menetlusdokumentideks olevatele rangetele otsestele tõenditele T. Bergi ütlusi, mis ei ole õige lähenemine. Samuti on väär maakohtu järeldus, et menetleja on alates läbiotsimise protokollist T. Bergilt ära võetud ainet kirjeldanud ebatäpselt, 15 milline viga on kandunud edasi läbi kogu kriminaalasja materjalide kuni narkootilise aine ekspertiisi käigus esimest korda pakendis olevat ainet ennast uuriti. Kohtu väide, et esmakordselt uuriti ainet alles narkootilise aine ekspertiisis, on meelevaldne ega toetu asjas olemasolevatele otsestele rangetele tõenditele. Kohtul puudus alus väita, et T. Bergi auto läbiotsimisel 13.05.2009 või vaatlusprotokollis 14.05.2009 esines menetleja poolt viga objekti vaatlemisel. T. Bergi ütlused selle kohta, et tegemist oli korgikujulise ainega, on vastuolus kriminaalasjas olemasolevate otseste tõenditega, mistõttu kohus ei oleks tohtinud nendega arvestada otsuse tegemisel. Kohus märgib otsuses, et eksperdi arvamuse nr 58 kohaselt on kokaiini tavaline narkojoovet tekitav annus umbes 10-120 mg. Kohus järeldab, et seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 100-1200 mg, s.o 0,1-1,2 grammist kokaiinist. T. Bergilt ära võetud narkootilises aines oli 4,58 g kokaiini, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks vähemalt 40 inimesele. Seega on tegemist suure koguse narkootilise ainega NPALS § 31 lg 3 mõttes. Kaitsjad ei nõustu selle järeldusega. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis nr 58, 14.08.2009 on ekspert arvamuse p 1 märkinud, et kirjanduse andmetel on kokaiini tavaline narkojoovet tekitav annus umbes 10120 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 100-1200 mg (0,1-1,2 g) kokaiinist. Ekspert ei ole vastanud, kas pakendist nr 1AG pärinev kokaiini kogus on piisav kogus narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kui ekspert ei ole sellele küsimusele vastanud, on kohus vääralt tuginenud ekspertarvamusele tuvastades suures koguses narkootilise aine käitlemise. Kohus märgib otsuses, et eksperdi arvamuse kohaselt on kokaiini tavaline narkojoovet tekitav annus umbes 10-120 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 100-1200 mg, s.o 0,1-1,2 grammist kokaiinist. T. Bergilt ära võetud narkootilises aines oli 4,58 g kokaiini, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks vähemalt 40 inimesele. Kaitsjate arvates kohtu järeldused ei ole kooskõlas kriminaalasja tõenditega. Ekspert avaldas arvamust tõepoolest selle kohta, et kokaiini tavaline narkojoovet tekitav annus on umbes 10120 mg, samas ei ole eksperdiarvamuses vastatud esitatud küsimusele -kas pakendis nr 1AG pärinev kokaiini kogus on piisav kogus narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule? Eksperdiarvamuses ei ole käsitletud pakendis nr 1AG olnud aine narkojoobe tekitamise võimet. Kohtu poolt arvutuste teostamine on eksitav, kohtu ülesanne ei ole viia läbi ekspertiisi, vaid hinnata tõendeid. Kaitsjad ei ole nõus kohtu järeldusega, et M. Muidre pani toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus on jätnud tähelepanuta asja õigeks lahendamiseks olulised tõendid, muutnud nende tähendust ning sisu. Kohus on asunud otsuses eelistama T. Bergi ebausaldusväärseid ütlusi isegi menetleja poolt koostatud menetlusdokumentidele, tuvastades teadvalt valesid asjaolusid, millega on tõstatanud kahtluse teadvalt vale otsuse tegemisele. Kuidas muidu selgitada seda, et kohus ei suuda vaatlusprotokollist välja lugeda, et menetleja on leitud minigrip kilekotid avanud. Menetlus on alustatud ilmselt operatiivinfo põhjal, et Tartus käideldakse suures koguses kokaiini. Jälgimise alla on võetud T. Berg. Toimiku materjalides puudub viide sellele, et uurimine oleks püüdnud välja selgitada märtsikuus 2009 toimunud narkootikumide käitlemisega seonduvat. T. Bergile pole isegi esitatud ühtegi küsimust selles osas, kuigi on teada, et just temale on langenud kahtlus. T. Berg on korduvalt karistatud ning kogenud kurjategija, kellel on kogemus kriminaalmenetluse mõjutamiseks enda kasuks kas või kokkulepete alusel. Selgelt on näha, et T. Berg on jäetud kõrvale märtsikuu 2009 episoodidest. Uurimine on olnud ühekülgne ja suunatud vaid M. Muidre isikule. Samas on kriminaaltoimiku materjalides olemas isikute andmed ja viited sellele, et T. Berg suhtles ka 16 teiste isikutega peale M. Muidre enne kinnipidamist ja isegi vahetult Tallinnast lahkudes. Jälitustoiming on katkenud kell 12.27-17.00, kuid jälitustoimingu kestvuse osas katkemist protokollis märgitud ei ole. Protokollis on jälituse aeg 13.05.2009 kella 07.00 kuni kella 19.19, mis tähendab, et T. Bergi tegevus on antud aja vältel jälgimata ning võimalused hankida narkootilist ainet ja seda tarvitada koos O.P. iga olid vabad ning jälgimise alt väljas. Kohus on jätnud menetlusdokumendi tõendina selles osas hindamata ning ei põhjenda, miks see asjaolu ei oma tähtsust antud asjas. Sellega on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Kaitsjate arvates T. Berg rõõnab M. Muidret ja sai seeläbi endale kergema karistuse. Nii prokurör kui ka kohus pigistavad silma kinni ka asjaolu suhtes, et T. Berg ja O.P. tarvitasid koos kokaiini ning prokurör muudab T. Bergi süüdistust kohtuvaidluste käigus kergemaks, põhjendades süüdistuse muutmist sellega, et T. Berg ei ole kokaiini kellelegi edasi andnud. Samas O.P. tunnistajana ju väitis, et ta sai kokaiini T. Bergi käest, samuti ei eitanud T. Berg kokaiini koos tarvitamist O.P. iga. Selline süüdistuse muutus ja kohtu poolt selle aktsepteerimine viitab kaitsjate arvates otseselt ebaõiglasele kohtumõistmisele Tartu Maakohtus antud kriminaalasjas. Kaitsjad leiavad, et uurida tuleks täiendavalt järgmisi tõendeid. - Läbiotsimismäärus 13.05.2009 (I kd tl 4), kus on käsitletud kriminaalmenetluse alustamise alust, suures koguses kokaiini käitlemine Tartus märtsikuus 2009. - Läbiotsimisprotokoll 13.05.2009 (I kd tl 5-7), kus on käsitletud, mida leiti T. Bergi sõiduautost 13.05.2009; - Vaatlusprotokoll 14.05.2009 (I kd tl 8-10), kus on vaadeldud leitud objekti, mille käigus on objekt ka pakenditest välja võetud ning seda ka kirjeldatud. - Ekspertiisimäärus 19.05.2009 (I kd tl 103-104), kus on kirjeldatud ära võetud objekti ning püstitatud eksperdile ülesanne. - Ekspertiisiakt 12.06.2009 nr AN-536-09/2308 (I kd tl 105-106), kust nähtub, et tabletid on saabunud DNA osakonnast ja pakendid on edastatud DNA osakonda. Aine jäetud ekspertiisiosakonda. - Ekspertiisiakt nr GE-0700-09/2307 17.08.2009 (I kd tl 108-111), kust nähtub ekspertiisiobjekt ja saamise alus, ekspertiisi tulemus ning tagastatud objekti kirjeldus. Kork koos kottidega tagastatud, aga kellele. - Ekspertiisimäärus 11.08.2009 (I kd tl 114-115), kust nähtub eksperdile püstitatud ülesanne. - Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt nr 58 14.08.2008 (I kd tl 116-117), kust nähtub eksperdi vastus püstitatud ülesandele. - Jälitusprotokoll 18.08.2009 (I kd tl 134-137) koos videoga, protokolli lisa 1 DVD, kust nähtub jälituse kestvus, selle katkemine ning videosalvestisega tuvastatavad asjaolud. - Kohtuistungi protokoll. Alternatiivse taotlusena kaitsjad leiavad, et isegi kui nõustuda kohtuga M. Muidre süüditunnistamises, siis on antud asjas olemas karistust kergendavad asjaolud. M. Muidre on ise vabatahtlikult üle andnud ja puhtsüdamlikult kahetsenud kanepi hoidmist, mis on kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 1 p 3 järgi.

Kohus leidis, et mõlemat süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, kuna nad on toime pannud I astme kuriteo ning kuriteo raskusest tulenevalt on vangistuse tingimisi kohaldamine välistatud. Veel märgib kohus, et T. Bergi süüdistuse maht on väiksem ja vähemohtlik, kuna ta on omandanud kokaiini enda tarbeks. Ta on toimepandud kuritegu tunnistanud, püüdmata oma süüd narkootilise aine käitlemises vähendada, mistõttu peab kohus võimalikuks karistada teda vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra. Kaitsjad ei nõustu kohtu sellise seisukohaga. 17 T. Berg ja O.P. kinnitavad, et tarvitasid koos kokaiini. Kuigi kokaiini tarvitamine autos tagasiteel Tallinnast Tartusse ei ole tõendatud, oli kohtul võimalik siiski tuvastada seda, et just T. Berg oli see isik, kelle käest O.P. sai kokaiini. Seega ei ole kohtu seisukoht T. Bergi poolt kokaiini enda tarbeks omandamise kohta õige ning süüdistuse mahu lugemine M. Muidre omast väiksemaks ja vähemohtlikuks on väär. T. Bergi on varasemalt karistatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest ja seda just kokaiiniga seoses, mida ta ka ise on kinnitanud. Ta kinnitab selle aine tarvitamist süstemaatiliselt, mis tähendab narkootilise aine järjekindlat ebaseaduslikku käitlemist tema poolt. Riigikohus on 30.10.2003 otsuses nr 3-1-3-14-03 asunud seisukohale, et karistuse mõistmisel narkosüütegude puhul tuleb arvesse võtta, mitmel korral isik omandas narkootilist ainet ning kas ta tegi seda omakasulistel eesmärkidel, müües omandatud narkootikumi edasi kolmandatele isikutele. KrK § 210-2 (

§ 183

) koosseis realiseerub subjektiivses mõttes pelgalt edasiandmise eesmärgi olemasolul ning ei eelda varalise kasu saamist. Pikaajalise varalise kasu saamise eesmärgil korduvalt narkootiliste ainete edasiandmine on õiguslikult eriti taunitav. 28.09.2004 otsuses nr 3-1-1-80-04 on Riigikohus leidnud, et isegi juhul, kui seadusandja on mõne kuriteo toimepanemise eest kehtestanud range sanktsioonimäära ja sellega väljendanud oma selget tahet lugeda tegu tõsiseks kuriteoks, ei välista see iseenesest mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist. Kuigi tegemist on raske kuriteoga, mille eest tuleb karistada üldreeglina reaalse vangistusega, ei saa välistada võimalust, et ka sellise kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik võivad koostoimes evida taolisi erisusi, mis teeb karistuse või karistuse osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.

§ 74kohaldamiseks ei ole seadusandja otseseid piiranguid kehtestanud.

M. Muidre osas on kohus märkinud, et ta on käidelnud korduvalt suures koguses erinevat narkootilist ainet ning on olnud selle aktiivseks vahendajaks. Asja materjalides aga puuduvad sellised faktilised asjaolud, mis viitaksid M. Muidre kui aktiivse vahendaja tegevusele narkokaubitsemisel. Puuduvad üldse igasugused andmed selle kohta, et M. Muidre oleks kellelegi narkootikume müünud. Kui kohus loeb M. Muidre aktiivseks vahendajaks, siis peaksid olema kriminaalasjas ka tõendid selle kohta, et oleksid toimunud müügitehingud. Rääkides suurtest kogustest kokaiinist, peaks olema tuvastatud ka müügitehing ning selle olulised tingimused - asja hind ja täpne kogus. Kui M. Muidre oleks aktiivne vahendaja, kas siis oleks mõistlik eeldada, et T. Berg sai narkootilise aine tasuta. Kokaiini tänavahind on avaliku teabe kohaselt 80-120 USD 1 g. Ilma müügitehinguid tuvastamata ei saa väita, et M. Muidre oleks osalenud narkootiliste ainete müügitehingutes vahendajana. Kaitsjate arvates kohus, välistades kuriteo raskuastmest tulenevalt M. Muidre suhtes vangistuse tingimisi kohaldamise, on eksinud, eelkõige arvestades tema isikut. Kohus ei ole küllaldaselt arvestanud, et T. Berg on varem korduvalt kohtulikult karistatud, sh ka narkokuritegude toimepanemise eest, M. Muidre on aga varem kohtulikult karistamata. Kohus on küll karistuse otsustamisel märkinud, et karistuse eesmärk on saavutatav kergemini, kuid jätnud motiveerimata, miks M. Muidre suhtes ei tuleks kõne alla tingimisi karistuse kohaldamine. M. Muidrel on kindel töökoht, kaks alaealist last, neist üks raske puudega. M. Muidret iseloomustav materjal kinnitab tema isikuomadusi ning ühiskondlikku käitumist. M. Muidre on kohtuistungil kinnitanud vahi all viibimise tähendust temale ning seda, et karistuse eesmärk on saavutatud. Lähtuvalt eeltoodust on olemas alused kohtuotsusega mõistetud karistuse muutmiseks. Kaitsjate arvates M. Muidre osas on karistuse kohaldamine tingimisi võimalik, seda tulenevalt ka Riigikohtu praktikast. M. Muidre süü ei ole tõendamist leidnud. M. Muidret süüstavad tõendid asja materjalidest puuduvad. Kohus on oma otsuses tuginenud olulisel määral kaaskohtualuse T. Bergi ebausaldusväärsetele ütlustele, mille kontrollimise võimalus asja 18 materjalide kaudu sisuliselt puudub või nende kõrvutamisel faktiliste asjaoludega muudab need eluliselt usutamatuteks. Kohtu poolt rangetest tõenditest tuleneva informatsiooni tõlgendused on vastuolus nende tegeliku sisuga ja esineb ka lausvalet. Kui puuduvad otsesed tõendid ja kaudsed tõendid ei ole usaldusväärsed ning nendes sisalduvad välised asjaolud ei võimalda kogumis teha järeldusi tõendamiseseme asjaolude suhtes, ei ole võimalik süüdimõistva kohtuotsuse tegemine. Riigikohus on 18.12.2006 otsuses nr 3-1-1-82-06 märkinud, et end aktiivselt kaitsev isik peab oma kaitseväidete tõepõhja kontrollitavuseks tegema kohtule omal initsiatiivil kättesaadavaks andmed, mis võimaldavad sellist kaitsepositsiooni hinnata. Eelkõige puudutab niisugune irdumine süütuse presumptsioonist alibit. Sellest ei saa aga teha järeldust, et süüdistataval lasub kriminaalmenetluses üldine kohustus kõrvaldada tema käitumise osas kerkinud kahtlusi. Süüdistusfunktsiooni kannab prokuratuuri kaudu riik ja prokuröri ülesanne on seega ümberlükkamatult tuua esile need asjaolud, mille alusel saab isiku süüdi tunnistada. Kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel (RKKKo nr 3-1-1-24-06 ja 3-1-1-78-05). Samuti on Riigikohus asunud seisukohale, et kui kohus pole kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsustes analüüsinud ega kummutanud, siis on tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes. (19.10.2004 otsus kriminaalasjas nr 3-1-194-04). Kaitsja tõi kohtuvaidlustes välja vastuolud tõendites ning järeldused neist asjaoludest, kuid maakohus jättis kaitsja arvates kõik tema argumendid tähelepanuta ja ei põhjendanud, miks ta neid ei arvestanud. M. Muidre süü ei ole

§ 184lg 2 p 2 järgi tõendamist leidnud.

Kohus on otsuse tegemisel valesti hinnanud tõendeid, vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kohtuotsus ei vasta KrMS § 312 p-dele 2, 4, 5, 6. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja kaitsjad apellatsioone neis toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. KrMS § 341 lg 1 kohaselt kui kohtuistungil tuvastatakse kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lõike 1 järgi, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja I astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. Seega tuleb ringkonnakohtul esmalt lahendada küsimus, kas antud kriminaalasjas esineb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Selleks annab alust M. Muidre kaitsjate väide, et kohtuotsuses puuduvad põhjendused (KrMS § 339 lg 1 p 7), sest kohtuotsus ei vasta KrMS § 312 p 2, 4, 5, 6 nõuetele. Kaitsjate arvates on maakohus seejuures rikkunud Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-46-07, 3-1-1-96-05, 3-1-1-63-08, 3-1-1-100-06, 3-1-1-16-04, 3-1-1-61-08 toodud seisukohti. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et kohtuotsuses puuduvad põhjendused, kuna kohtuotsus ei vasta KrMS § 312 p 2, 4, 5, 6 nõuetele. Ringkonnakohus ei tuvastanud KrMS § 339 lg 1 p 7 näidatud ega teisi kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud KrMS § 339 lg 1 toodud rikkumisi, siis alljärgnevalt käsitletakse apellatsioonides esitatud taotlusi. Ringkonnakohus, olles läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid nii õigeksmõistmise kui alternatiivina karistuse kergendamise taotlustes on 19 põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §le 342 lg 3 p 1, kuid vajaduse korral tulenevalt apellatsioonides esitatud taotlustest lisab omapoolseid põhjendusi. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-87-09 punkt 11 kohaselt kui ringkonnakohus on nõustunud maakohtu kõigi põhjendustega süü tõendatuse kohta ning on omalt poolt lisanud vaid täiendavaid põhjendusi, siis tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendusi mitte käsitleda isoleeritult, vaid seda tuleb teha koos maakohtu otsuses märgituga. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-22-10 punkt 8.1 kohaselt kohtuotsus peab vastama KrMS § 312 punktide 1-3 nõuetele, mis seavad raamid kohtuotsuses obligatoorselt sisalduma pidavale tõendite analüüsile. Kohtuistungi protokolli kantu veelkordseks kajastamiseks kohtuotsuses puudub igasugune vajadus ja põhjendus. Seega ei ole vajalik ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine kohtuotsuses. Piisab sellest, kui kohtuotsuse põhjendavas osas esitatakse kokkuvõtlikult ütluste sisu, seostades selle konkreetse tõendamiseseme asjaoludega. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega süü tõendatuse ja mõistetud karistuste kohta, siis Riigikohtu eeltoodud seisukohtadest juhindudes ringkonnakohus ei pea vajalikuks apellatsioonides esitatud tõendite ümberhindamise taotlusele vastates hakata kordama maakohtu otsuses kajastatut (otsuse lk 4-11). M. Muidre kaitsjad on esitanud väga mahuka (16 lehekülge tihedat teksti) apellatsiooni ja taotlevad põhimõtteliselt samas mahus ringkonnakohtult vastuseid nende poolt esitatud argumentidele. Seejuures kaitsjad viitavad Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-94-04, kus on asutud seisukohale, et kui kohus pole kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsuses analüüsinud ega kummutanud, siis on tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole vajadust apellatsioonile samas mahus vastata. Selle õiguse annab KrMS § 342 lg 3 p 1, sest ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonide põhisisu on maakohtu otsuses toodud tõendite hindamise vaidlustamine ja taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ning sellest tulenevalt süüdistatavate õigeksmõistmist. Tõendite hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides ei ole esitatud mingeid selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu järelduste, millele tugineb T. Bergi

§-de 184 lg 1 ja 169 ning M. Muidre

§ 184lg 2 p 2 järgi süüditunnistamine, ümberhindamist.

Ringkonnakohus ei nõustu M. Muidre kaitsjate väitega, et vastuvaidlematud süüd kinnitavad tõendid puuduvad ning maakohus on süüdimõistva otsuse rajanud ainult T. Bergi ebausaldusväärsetele ütlustele, eelistades neid menetlusdokumentideks olevatele vaatlusprotokollidele ja ekspertiisiaktidele. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellantide väitega, et kriminaalasjas olevat väga palju kõrvaldamata kahtlusi, mis tulnuks süüdistatavate kasuks tõlgendada, aga maakohus seda ei teinud. Vastupidi, maakohus kvalifitseeris (otsuse lk 6-7) mõlema süüdistatava osas 06.05.2009 episoodi ümber kergemaks, seega tõlgendas kõrvaldamata kahtlused nende kasuks. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole otsust rajanud ainult T. Bergi ütlustele, vaid neid on hinnatud koos teiste tõenditega, sealhulgas ka kaitsjate poolt viidatud vaatlusprotokollide ja ekspertiisiaktidega. Maakohus on hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis ning kohtuotsuses on seejuures mitmel korral antud hinnang kaitsjate seisukohtadele (otsuse lk 5 ja 9-10). Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et antud asjas on nii otseseid tõendeid, mis kinnitavad süüdistatavate süüd, kui ka kaudseid tõendeid, mida saab hinnata koos otseste tõenditega. Kõik need tõendid on otsuse alalõikudes välja toodud ja nende analüüs on jälgitav. 20 Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-07 punkt 8 kohaselt in dubio pro reo põhimõttest ei tulene mingil määral, et isikut süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ei tohiks tugineda kaudsetele tõenditele. See tähendab, et otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Riigikohtu otsuse nimetatud punktist tulenevalt täiesti loomulik on see, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Eeltoodule lisaks ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-8-10 punkt 8 kohaselt mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Maakohus on üksikasjalikult põhjendanud, miks M. Muidre ja T. Bergi kaitseversioonid pole eluliselt usutavad ning on näidanud tõendite kogumi, millega süüdistavate kaitseversioonid on ümber lükatud (otsuse lk 4, 6, 9). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-63-08 punkt 12.2 kohaselt tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on neid nõudeid järginud, sest tegemist ei ole tõendite loetlemisega, vaid neid on hinnatud kogumis. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-33-08 punkt 8 kohaselt kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 valguses tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Millised asjaolud ja millele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS §-st 312 p 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. Eelneva alusel on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida, kas kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on maakohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta. Ringkonnakohus leiab, et kõiki tõendeid on hinnatud nende kogumis ja kohtuotsuses ei esine selliseid vastuolusid, mis viitaksid põhjenduste puudumisele. Maakohus on faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetlusõiguse norme ja kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Maakohtu seisukohad süüdistuse tõendatuse kohta on selged, ammendavad ja vastuoludeta. Vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1 ringkonnakohus ei pea vajalikuks apellatsioonides esitatud üksikute kuriteoepisoodide tõendatuse asjaolusid üle korrata. Vastuseks M. Muidre kaitsjate apellatsioonile ringkonnakohus märgib järgmist. Maakohus näitas tõendite kogumi (otsuse lk 4-10), mis kinnitab M. Muidre süüd suures koguses (165,58

  1. g)marihuaana omandamises, väikeses koguses kokaiini edasiandmises T. Bergile 06.05.2009 ja suures koguses (18,98
  2. g)kokaiini omandamises ning üleandmises T. Bergile 13.05.2009. Ringkonnakohus juba eelpool märkis, et nõustub maakohtu põhjendustega süü tõendatuse kohta. Kaitsjad leiavad, et maakohus jättis põhjendamata, miks ta ei arvesta M. Muidre ütlustega, et sai selle marihuaana T. Bergilt. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. Maakohus on selgitanud KrMS § 268 kohaldamist (otsuse lk 5) ja on põhjendanud, miks ta ei saa võtta 21 seisukohta nimetatud väite osas. Maakohus on ka märkinud, et isiku tuvastamine, kellelt M. Muidre marihuaana omandas, ei muuda süüdistuse sisu. Kaitsjad leiavad, et ekspertiisiaktidega ei ole tuvastatud, et äravõetud marihuaana näol oleks tegemist nn puhta ainega, mitte aga segatud ainega, mistõttu ei saa tõsikindlalt väita, nagu seda tegi maakohus, et 165,58 g marihuaanat on selline kogus, millest oleks piisanud ühekordse joobe tekitamiseks vähemalt 165 inimesele, kui vajaminev ühekordne doos oleks üks gramm. Kaitsjad leiavad, et vastav arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 58 (I kd lk 116-117) ei ole andnud vastust küsimusele, kas pakendis nr 1MJ pärinevad kanepiõisikud on piisav kogus narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. Maakohus on nimetatud akti käsitlenud koosmõjus narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr AN-536-09/2308 (I kd lk 105-106), kus on antud vastused küsimustele, kas pakendis nr 1MJ oleva taimse puru näol on tegemist narkootilise ainega ja kui palju on selles puhast narkootilist ainet. Maakohus on põhjendanud (otsuse lk 4-5), miks tegemist oli narkootilise ainega, mille käitlemine on keelatud. Sealhulgas on näidatud, miks ei ole õige kaitsja seisukoht, nagu ei oleks tegemist suures koguses marihuaana käitlemisega. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjate väitega, et maakohus vääralt juhindus viidatud ekspertiisiaktist nr 58. Ringkonnakohus leiab, et maakohus uuritud tõenditele tuginedes õigesti tuvastas, et M. Muidre pani toime 165,58 g marihuaana ebaseadusliku käitlemise. Seoses M. Muidre poolt 15 g kokaiini käitlemisega 06.05.2009 on maakohus märkinud (otsuse lk 6), et üldiste teadmiste ja ka kohtupraktika pinnalt on teada, et narkootiliste ainete puhul on tegemist illegaalse äriga, kus narkootilist ainet on võimalik omandada läbi ostumüügi tehingute aga reeglina mitte tasuta. Kaitsjad leiavad, et kui kohus esitas oma teadmisi narkootiliste ainetega äri osas, siis oleks kohus võinud otsuses analüüsida ka seda, kas lähtuvalt süüdistusest oleks olnud võimalik tehing 15 g kokaiini 6 000 krooni eest, arvestades tänavahinda? Samuti oleks kohus võinud anda hinnangu T. Bergi ütlustele, mis puudutavad narkootilise aine sulamist. Kaitsjad leiavad, et need ütlused olevat kummalised, sest pole selge, millest sulamine oli tingitud. Kaitsjate arvates oleks maakohus pidanud andma hinnangu ka sellele, miks ei ole antud kriminaalasjas kellelgi süüdistust esitatud 2009 märtsis kokaiini käitlemise kohta, sest just sel põhjusel kriminaalasi algatatigi. Ringkonnakohus ei saa anda hinnangut sellele, mida kohtuotsuses ei ole. Omaette küsimus on see, kas kõigile neile eeltoodud väidetele stiilis - kohus oleks võinud otsuses analüüsida seda ja seda – tuleb üldse hinnangut anda. Teatavasti ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Ringkonnakohus saab hinnata neid põhjendusi, mis on maakohtu poolt välja toodud ja kontrollida põhjenduste vastavust analüüsitud tõenditele. Kui maakohtu seisukohad süüdistuse tõendatuse kohta on selged, ammendavad ja nende kujunemise käik on jälgitav, siis ei ole vajalik, et absoluutselt kõigile ütlustele oleks hinnang antud, nagu seda kaitsjad leiavad. Ringkonnakohus leiab, et see ei muuda M. Muidre süüdistuse tõendatust, kas T. Berg maksis 06.05.2009 talle kokaiini eest või oli see vana võlg. Süüdistus ei sisalda raha maksmist. Selle episoodi tõendatus ei rajane ainult T. Bergi ütlustel, kes maakohtus kinnitas (II kd lk 91 pöördel) M. Muidrelt kokaiini saamist, vaid need on kooskõlas jälitusprotokolliga. Maakohus on märkinud (otsuse lk 6), et kuna jälitustoimingutega kogutud tõendid kattuvad T. Bergi ütlustega, siis ei ole tegemist rõõnaga, nagu kaitsjad seda väidavad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab samuti, et tõendatud ei ole kaitsjate väide, et T. Berg rõõnab M. Muidret. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ka M. Muidre on andnud T. Bergi süüstavaid ütlusi (otsuse lk 4 ja 8), kuid tema osas pole millegipärast tõstatatud küsimust T. Bergi rõõnamisest. Kaitsjad leiavad, et maakohus ei põhjenda, kuidas ta jõudis järeldusele, et T. Berg kohtus 13.05.2009 Tallinnas M. Muidrega selleks, et saada tema käest veel kokaiini. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. Maakohus on seda põhjendanud (otsuse lk 7-9) ja see vastab T. Bergi poolt maakohtus antud ütlustele (II kd lk 92), et kuna 06.05.2009 saadud 22 kogus sulas ära, siis ta helistas M. Muidrele ja tellis uue koguse, mille sai 13.05.2009 Tallinnas käies kätte. T. Bergi ütlusi M. Muidrelt kokaiini saamise kohta kinnitab ka jälitusprotokoll (I kd lk 134-141). Kaitsjad leiavad, et jälitusprotokollis märgitu ei kajastu täies ulatuses protokolli lisaks olevalt videolt, mida maakohtus vaadati. Nimelt apellatsiooni kohaselt videost ei nähtu narkootilise aine üleandmine. Kaitsjate arvates protokolli tekst on teisejärguline ja aluseks tuleks võtta video kui vahetu kajastus. Selle väite kohta ringkonnakohus märgib, et KrMS § 113 kohaselt jälitustoiminguga saadud teave vormistatakse jälitusprotokollis ning vajaduse korral lisatakse protokollile ka jälitustoiminguga saadud foto, film, heli- või videosalvestis või muu teabetalletus. Seega tõendina on esmane ikkagi jälitustoimingu protokoll ning teisene sellele lisatud video. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-119-09 punktide 24-25 kohaselt jälitusprotokolli vastavust tehnilisele teabesalvestisele peab olema võimalik kontrollida vahetult uurides teabesalvestist. Seda antud juhul tehti ja maakohtul ei tekkinud kahtlusi, et jälitustoimingu protokollis ja selle aluseks oleval videol talletatu ei oleks omavahel kooskõlas. Seda enam, et peale video vaatamist maakohtus mingeid taotlusi väidetavate vastuolude väljaselgitamiseks ei ole esitatud. On ainult adv M. Paabumetsa tõdemus: „siin on midagi puudu, ju siis on nii palju salvestatud“ (II kd lk 99). Seda ei saa käsitleda taotlusena teha mingeid täiendavaid toiminguid, et väidetavaid vastuolusid välja selgitada. Kaitsjad leiavad, et T. Bergi ja tunnistaja O.P. i ütlused ei ole õiged ning neid ei oleks tohtinud arvestada. Küll aga olevat õiged M. Muidre ütlused, millised maakohus põhjendamatult mitteusaldusväärseteks tunnistas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga (otsuse lk 9) nii T. Bergi ja O.P. kui ka M. Muidre ütlustele. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjate väitega, et selline maakohtu poolt tõendite hindamine on selgelt ühekülgne ning kallutatud T. Bergi ütluste eelistamisele. Ringkonnakohus veelkord kordab, et T. Bergi ütlused on kooskõlas tema suhtes läbi viidud jälitustoimingute käigus tuvastatud asjaoludega ning sellest maakohus ka tõendite hindamisel lähtus. Kaitsjad on vaidlustanud maakohtu järelduse, et ekspertarvamuse (I kd lk 108-112) kohaselt on võimalik piisava usaldusväärsusega seostada M. Muidret ja T. Bergi ära võetud kokaiiniga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, sest ekspertiisiga tuvastati segaproovid, milles on esindatud kõik T. Bergil esinevad alleelid ja suurem osa M. Muidrel esinevatest alleelidest. Ringkonnakohus märgib, et antud tõendit käsitleti koosmõjus teiste tõenditega ja ekspertarvamusele ei ole antud teistest suuremat tõenduslikku jõudu, sest maakohus on andnud sellele tõendile hinnangu „piisavalt usaldusväärne“ (otsuse lk 9). Kaitsjad ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et ekspertarvamusega (I kd lk 105-106) on tõendatud, et kaks tabletti massiga kokku 18,98 g (pakend 1AG) sisaldavad 27% kokaiini hüdrokloriidina. Kokaiini sisaldus on neis 4,58 g. Maakohus käsitles (otsuse lk 9-10) kaitsjate väidet, et narkootilise aine ekspertiisiks ei ole esitatud sama aine, mis võeti ära 13.05.2009 T. Bergi autost, kuna seda on algselt kirjeldatud valge korgina, milles pulbriline aine, ekspertiisiks on aga esitatud 2 tabletti. Maakohus selle väitega ei nõustunud ja põhjendas, miks ei teki kahtlust, et tegemist on sama ainega. Kaitsjad maakohtu põhjendusega ei nõustu ja leiavad endiselt, et ekspertidele esitatud aine ei ole seesama, mis võeti ära 13.05.2009 T. Bergi autost, põhjusel, et menetlusdokumentidest ja ekspertiisiaktist lähtuvalt on tegemist erineva ainega nii kujult kui ka füüsilisest olekust. Kaitsjate arvates kohus on asunud meelevaldselt muutma süüdistusele kasulikus suunas menetlusdokumenti, nn otsest ja ranget tõendit tulenevalt KrMS §-st 63, muutes menetlustoiminguga tuvastatud faktilisi asjaolusid. Menetlusdokumente tuleb lugeda ja hinnata selliselt, nii nagu neid on koostatud ja mis nendest tuleneb, mitte nii nagu on seda teinud maakohus. Ringkonnakohus menetlusdokumente kontrollides ei tuvastanud, et ekspertidele oleks esitatud mõni teine aine võrreldes T. Bergi autost 13.05.2009 äravõetuga. 23 Vaatlusprotokollist (I kd lk 8-9) nähtub, et ära võeti 17x12 cm läbipaistev minigrip kilekott, mille sees omakorda läbipaistev kilekott, milles valget värvi kork ja selle sees valge pulbriline aine. Vaadeldud objekt pakendati tagasi esialgsesse pakendisse, mis suleti ning varustati menetleva ametniku nime ja allkirjaga. Lähtudes tagasipakendamisest ei ole kaitsjad nõus maakohtu järeldusega (otsuse lk 9), et vaatlusprotokolli kohaselt ei ole ainet kilekotist välja võetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, sest minigrip kilekotist võeti välja kilekott koos selles olnud ainega, aga ainet selle ümber olnud kilekotist vaatlusprotokolli kohaselt välja ei võetud. Tagasipakendamine tähendabki ainega täidetud kilekoti minigrip kilekotti tagasipanemist. Ekspertiisimääruse kohaselt (I kd lk 103-104) anti DNA ja keemiaekspertide käsutusse pakend nr 1AG, milles oli minigrip kilekott, milles tavaline läbipaistev kilekott ja selle sees valget värvi kork, milles valge pulbriline aine. Ekspertiisiakte kontrollides selgub, et esmalt tehti DNA ekspertiis. See nähtub ekspertiisiaktist (I kd lk 108-111), mille kohaselt ekspertiisimäärus koos ekspertiisiobjektidega, sealhulgas pakend nr 1AG, milles oli minigrip kilekott, milles tavaline läbipaistev kilekott ja selle sees valget värvi kork, milles valge pulbriline aine, saabus 28.05.2009. Peale seda võeti vastavad proovid muuhulgas ka minigrip kilekotilt, milles oli kilekott korgiga, milles pulbriline aine ning kilekotilt, milles oli kork pulbrilise ainega. Ekspertiisiakt ise on vormistatud küll 17.08.2009, aga see ei tähenda, et alles siis oleks DNA ekspertiisiks proove võetud. Seda kinnitab narkootilise aine ekspertiisi akt (I kd lk 105-106), mille kohaselt ekspertiisiobjektid saadi DNA-osakonnast 05.06.2009 ja pakendis nr 1AG oli kaks valge värvusega suurt tabletti massiga kokku 18,98 g kilekotis, mis omakorda olid minigrip kilekotis. Kuigi narkootilise aine ekspertiisiakt koostati 12.06.2009, ei tähenda see, et nimetatud ekspertiis oleks esimesena teostatud. Eeltoodust nähtus, et esimesena teostati ajavahemikus 28.05.-05.06.2009 DNA ekspertiis. Kaitsjad ei ole nõus maakohtu põhjendusega (otsuse lk 9-10), mille kohaselt korgikujuline aine võis muunduda kaheks tükiks, mida ekspert on nimetanud tablettideks. Maakohtu arvates menetleja on T. Bergilt äravõetud ainet ebatäpselt kirjeldanud, nimetades seda korgiks, milles oli pulbriline aine. Tegelikult võis olla tegemist korgikujuliseks pressitud ainega. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus, et aine ei olnud korgi sees, vaid oli korgikujuline, on kooskõlas T. Bergi ütlustega (II kd lk 92 pöördel-93 pöördel), mille kohaselt M. Muidrelt saadud kokaiin oli mitmes kilekotis, tikutoosist väiksem, nagu pudeli valge kork. See oli tahkes olekus, nagu tableti kuju. T. Berg murdis selle korgikujulise küljest proovimiseks ühe tüki, ülejäänu pakendas kilekottidesse tagasi ja pani auto bensiinipaagi luugi taha, kust see läbiotsimise käigus ära võeti ja ekspertiisi saadeti. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus ei nõustu kaitsjate väitega, et kuna T. Bergi ütlused korgikujulisest ainest ei ühti eelpool nimetatud dokumentides sõnastatuga, siis maakohus ei tohtinud T. Bergi ütlusi aluseks võtta. Ringkonnakohus juba märkis, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on neid nõudeid järginud, sest on näidanud tõendite omavahelise seose ja käsitlenud äravõetud aine erineva kirjeldamisviisi võimalikku tekkepõhjust. Kaitsjad on vaidlustanud ka maakohtu järelduse, et kuna T. Bergilt ära võetud narkootilises aines oli 4,58 g kokaiini, siis sellest piisaks narkojoobe tekitamiseks vähemalt 40 inimesele. Seega on tegemist suure koguse narkootilise ainega NPALS § 31 lg 3 mõttes. Kaitsjad ei nõustu selle järeldusega, sest arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis nr 58 ekspert ei ole vastanud, kas pakendist nr 1AG pärinev kokaiini kogus on piisav kogus narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kui ekspert ei ole sellele küsimusele 24 vastanud, siis kaitsjate arvates on kohus vääralt tuginenud ekspertarvamusele tuvastades suures koguses narkootilise aine käitlemise. Kaitsjate arvates kohtu järeldused ei ole kooskõlas kriminaalasja tõenditega. Ekspert avaldas arvamust tõepoolest selle kohta, et kokaiini tavaline narkojoovet tekitav annus on umbes 10120 mg, samas ei ole eksperdiarvamuses vastatud esitatud küsimusele -kas pakendis nr 1AG pärinev kokaiini kogus on piisav kogus narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule? Eksperdiarvamuses ei ole käsitletud pakendis nr 1AG olnud aine narkojoobe tekitamise võimet. Kohtu poolt arvutuste teostamine on eksitav, kohtu ülesanne ei ole viia läbi ekspertiisi, vaid hinnata tõendeid. Ringkonnakohus juba eelpool käsitles analoogset küsimust, kus väideti, et arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 58 (I kd lk 116-117) ei ole andnud vastust küsimusele, kas pakendis nr 1MJ pärinevad kanepiõisikud on piisav kogus narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele. Ringkonnakohus seejuures märkis, et maakohus on nimetatud akti käsitlenud koosmõjus narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr AN-536-09/2308 (I kd lk 105106), kus on antud vastused küsimustele, kas pakendis nr 1MJ oleva taimse puru näol on tegemist narkootilise ainega ja kui palju on selles puhast narkootilist ainet. Samuti on selles aktis antud vastused küsimustele, kas pakendis nr 1AG oleva valge pulbrilise aine näol on tegemist narkootilise ainega ja kui palju on selles puhast narkootilist ainet. Nendest andmetest lähtudes maakohus õigustatult tuvastas, et tegemist oli suure koguse narkootilise ainega NPALS § 31 lg 3 mõttes. Kaitsjad on ka tõstatanud küsimuse, miks maakohus ei ole võtnud seisukohta selles, et T. Berg ja O.P. tarvitasid koos kokaiini, kusjuures O.P. sai seda T. Bergi käest. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei pidanud selles osas seisukohta võtma, kuna ta arutab süüdistusaktis esitatud süüdistust ja selle kohaselt T. Bergi ei süüdistata kokaiini O.P. ile edasiandmises. Mis puudutab O.P. i, siis tema osas on 18.08.2009 prokuratuuri loal kriminaalmenetlus

§ 184lg 2 p 1 tunnustel lõpetatud (I kd lk 56-57).

Vastuseks T. Bergi kaitsja apellatsioonile ringkonnakohus märgib järgmist. Maakohus on näidanud tõendite kogumi (otsuse lk 7-10), mis kinnitab T. Bergi süüd suures koguses (18,98 g) kokaiini M. Muidrelt 13.05.2009 ebaseaduslikus omandamises ja selle vedamises oma autos kuni politsei poolt kinnipidamiseni. Apellatsiooni kohaselt ei ole kriminaalasjas usaldusväärselt kindlaks tehtud, millise ainega oli tegemist, mis T. Bergilt ära võeti, milline oli selle aine kogus ning samuti puhta narkootilise aine sisaldus selles. Seega on kohus asjas kogutud tõenditele kaitsja arvates andnud ebaõige hinnangu. Ringkonnakohus juba eelpool märkis, et nõustub maakohtu põhjendustega T. Bergi süü tõendatuse kohta. Vastavad ringkonnakohtu põhjendused on toodud seoses M. Muidrele esitatud 18,98 g kokaiini käitlemise süüdistuse tõendatusega. Sealhulgas on käsitletud, millise ainega oli tegemist, mis T. Bergilt ära võeti, milline oli selle aine kogus ning samuti puhta narkootilise aine sisaldus selles. Kuna T. Bergi kaitsja apellatsioon nimetatud osas on samade põhjendustega kui M. Muidre kaitsjate apellatsioon, siis ringkonnakohus ei pea vajalikuks oma põhjendusi siin uuesti korrata. Ka väite kohta, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, on ringkonnakohus juba oma seisukoha avaldanud, märkides, et maakohus seda printsiipi seoses 06.05.2009 episoodiga ka rakendas. 13.05.2009 episoodi osas maakohtul kõrvaldamata kahtlusi ei tekkinud. Samal seisukohal on ka ringkonnakohus. Kaitsja leiab, et T. Berg on põhjendamatult süüdi tunnistatud

§ 169järgi.

Maakohus asus seisukohale, et T. Bergil on olnud sissetulekuid, st ta on saanud töövõimetuse hüvitist ja töövõimetuspensioni. Maakohtu arvates peavad tema tegelikud sissetulekud olema suuremad maksuametis deklareeritust, kuna need on võimaldanud tal maksta elukaaslase korteriüüri, autoliisingut, samuti kulutada raha narkootikumidele. Kaitsja kohtu selliste 25 järeldustega ei nõustu. T. Berg ei eitagi, et ta püüdis teenida raha lisaks saadavale töövõimetuspensionile, kuid tema sissetulekud ei olnud piisavad elatise maksmiseks. Nagu nähtub nii tema enda kui ka M. Muidre ütlustest, oli T. Berg pidevalt võlgu. Seega ei saa kaitsja arvates väita, et T. Berg on

§-s 169 sätestatud kuriteo toime pannud otsese tahtlusega ja teadlikult jätnud täitmata lapse ülalpidamiskohustuse. Eeltoodud põhjustel tuleb T. Berg õigeks mõista. Ringkonnakohus eeltoodud taotlusega ei nõustu ja sarnaselt maakohtule leiab, et T. Berg on toime pannud

§-s 169 sätestatud kuriteo. Maakohus on põhjendanud (otsuse lk 10-11), millega on tõendatud T. Bergi poolt kuritahtlik kõrvalehoidumine temalt oma lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha maksmisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohtu järeldusi ei lükka ümber ka T. Bergi väide ringkonnakohtus, et tegelikult korteriüüri ja autoliisingut maksis tema elukaaslane ning see veelkord kinnitab, et tal polnud raha, et lapse ülalpidamiskohustust täita. Maakohus tuvastas, et T. Berg sai töövõimetuse hüvitist ja töövõimetuspensioni. Seega tal oli sissetulekuid, millest sai täita lapse ülalpidamiskohustust. Kohtupraktika kohaselt ülalpidamiskohustuse täitmiseks peab vanem kasutama kogu oma vara. T. Berg ei ole lapse vastu huvi tundnud, tema ülalpidamiseks mingit raha maksnud ega toetanud teda materiaalselt ka muul viisil. Mõlemas apellatsioonis on alternatiivselt esitatud taotlus süüdistatavatele mõistetud karistuse kergendamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu esitatud taotlustega. Maakohus on põhjendanud (otsuse lk 11-12) karistuse mõistmist. Maakohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Maakohus arvestas süüdistatavate isikuid iseloomustavaid karistatusandmeid. Kuigi M. Muidre on varem kohtulikult karistamata, on tema süü suurem kui see on varem korduvalt kohtulikult karistatud T. Bergil. Seetõttu mõisteti M. Muidrele rangem karistus kui T. Bergile. Kuna tegemist on I raskusastmega kuriteoga, siis maakohus välistas vangistuse tingimisi kohaldamise. Selliste põhjendustega ei ole apellandid nõus ja leitakse, et võimalik on mõistetud karistusi kergendada. T. Bergi kaitsja palub seejuures arvestada, et

§ 184lg 1 näeb võimaliku karistusena ette vangistuse ühest kuni kümne aastani.

Maakohus on leidnud, et T. Bergi süüdistuse maht on väiksem ja vähemohtlikum, kuna ta on omandanud kokaiini oma tarbeks. Ta on toime pandud kuritegu tunnistanud, püüdmata oma süüd vähendada. T. Bergi ütluste kohaselt tarvitab ta aeg-ajalt narkootilisi aineid. Tarvitamine pole karistusõiguse kohaselt käsitletav kuriteona. Et aga narkootilist ainet tarbida, peab selle kusagilt omandama ja ka vedama ja valdama. Ringkonnakohus leiab, et ei ole alust kergendada T. Bergile

§ 184

lg 1 järgi mõistetud karistust – 3 aastat vangistust, sest see on alla sanktsiooni (1-10 aastat vangistust) keskmise. Maakohus on igakülgselt põhjendanud talle sellise karistuse määramist ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Kaitsja toodud argumente on maakohus juba karistuse mõistmisel arvestanud. M. Muidre kaitsjad paluvad arvestada, et antud asjas on olemas karistust kergendavad asjaolud. M. Muidre on ise vabatahtlikult üle andnud ja puhtsüdamlikult kahetsenud kanepi hoidmist, mis on kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 1 p 3 järgi.

Kohus leidis, et mõlemat süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, kuna nad on toime pannud I astme kuriteo ning kuriteo raskusest tulenevalt on vangistuse tingimisi kohaldamine välistatud. Veel märgib kohus, et T. Bergi süüdistuse maht on väiksem ja vähemohtlik, kuna ta on omandanud kokaiini enda tarbeks. Ta on toimepandud kuritegu tunnistanud, püüdmata oma süüd narkootilise aine käitlemises vähendada, mistõttu peab kohus võimalikuks karistada teda vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra. Kaitsjad ei nõustu kohtu sellise seisukohaga. 26 T. Berg ja O.P. kinnitavad, et tarvitasid koos kokaiini. Seega oli kohtul võimalik tuvastada, et just T. Berg oli see isik, kelle käest O.P. sai kokaiini. Seega ei ole kohtu seisukoht T. Bergi poolt kokaiini enda tarbeks omandamise kohta õige ning süüdistuse mahu lugemine M. Muidre omast väiksemaks ja vähemohtlikuks on väär. T. Bergi on varasemalt karistatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest ja seda just kokaiiniga seoses, mida ta ka ise on kinnitanud. Ta kinnitab selle aine tarvitamist süstemaatiliselt, mis tähendab narkootilise aine järjekindlat ebaseaduslikku käitlemist tema poolt. Riigikohus on otsuses nr 3-1-3-14-03 asunud seisukohale, et karistuse mõistmisel narkosüütegude puhul tuleb arvesse võtta, mitmel korral isik omandas narkootilist ainet ning kas ta tegi seda omakasulistel eesmärkidel, müües omandatud narkootikumi edasi kolmandatele isikutele. KrK § 210-2 (

§ 183

) koosseis realiseerub subjektiivses mõttes pelgalt edasiandmise eesmärgi olemasolul ning ei eelda varalise kasu saamist. Pikaajalise varalise kasu saamise eesmärgil korduvalt narkootiliste ainete edasiandmine on õiguslikult eriti taunitav. 28.09.2004 otsuses nr 3-1-1-80-04 on Riigikohus leidnud, et isegi juhul, kui seadusandja on mõne kuriteo toimepanemise eest kehtestanud range sanktsioonimäära ja sellega väljendanud oma selget tahet lugeda tegu tõsiseks kuriteoks, ei välista see iseenesest mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist. Kuigi tegemist on raske kuriteoga, mille eest tuleb karistada üldreeglina reaalse vangistusega, ei saa välistada võimalust, et ka sellise kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik võivad koostoimes evida taolisi erisusi, mis teeb karistuse või karistuse osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.

§ 74kohaldamiseks ei ole seadusandja otseseid piiranguid kehtestanud.

M. Muidre osas on kohus märkinud, et ta on käidelnud korduvalt suures koguses erinevat narkootilist ainet ning on olnud selle aktiivseks vahendajaks. Asja materjalides aga puuduvad sellised faktilised asjaolud, mis viitaksid M. Muidre kui aktiivse vahendaja tegevusele narkokaubitsemisel. Puuduvad üldse igasugused andmed selle kohta, et M. Muidre oleks kellelegi narkootikume müünud. Kui kohus loeb M. Muidre aktiivseks vahendajaks, siis peaksid olema kriminaalasjas ka tõendid selle kohta, et oleksid toimunud müügitehingud. Rääkides suurtest kogustest kokaiinist, peaks olema tuvastatud ka müügitehing ning selle olulised tingimused - asja hind ja täpne kogus. Kui M. Muidre oleks aktiivne vahendaja, kas siis oleks mõistlik eeldada, et T. Berg sai narkootilise aine tasuta. Kokaiini tänavahind on avaliku teabe kohaselt 80-120 USD 1 g. Ilma müügitehinguid tuvastamata ei saa väita, et M. Muidre oleks osalenud narkootiliste ainete müügitehingutes vahendajana. Kaitsjate arvates kohus, välistades kuriteo raskuastmest tulenevalt M. Muidre suhtes vangistuse tingimisi kohaldamise, on eksinud, eelkõige arvestades tema isikut. Kohus ei ole küllaldaselt arvestanud, et T. Berg on varem korduvalt kohtulikult karistatud, sh ka narkokuritegude toimepanemise eest, M. Muidre on aga varem kohtulikult karistamata. Kohus on küll karistuse otsustamisel märkinud, et karistuse eesmärk on saavutatav kergemini, kuid jätnud motiveerimata, miks M. Muidre suhtes ei tuleks kõne alla tingimisi karistuse kohaldamine. M. Muidrel on kindel töökoht, kaks alaealist last, neist üks raske puudega. M. Muidret iseloomustav materjal kinnitab tema isikuomadusi ning ühiskondlikku käitumist. M. Muidre on kohtuistungil kinnitanud vahi all viibimise tähendust temale ning seda, et karistuse eesmärk on saavutatud. Kaitsjate arvates M. Muidre osas on karistuse kohaldamine tingimisi võimalik, seda tulenevalt ka Riigikohtu praktikast. Eeltoodu alusel taotletaksegi esiteks vähendada M. Muidrele mõistetud karistust ning teiseks määratav karistus kohaldada tingimisi. Ringkonnakohus leiab, et ei ole alust kergendada M. Muidrele

§ 184

lg 2 p 2 järgi mõistetud karistust – 4 aastat ja 6 kuud vangistust, sest see on alla sanktsiooni (3-15 aastat 27 vangistust) keskmise. Maakohus on igakülgselt põhjendanud talle sellise karistuse määramist ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et karistust kergendav asjaolu, mida tuleb obligatoorselt

§ 57lg 1 p 3 kohaselt arvestada, on see, et M.

Muidre ise vabatahtlikult andis üle ja puhtsüdamlikult kahetses kanepi hoidmist. Läbiotsimisprotokollist (I kd lk 73-78) nähtub, et M. Muidrele tehti ettepanek välja anda läbiotsimise määruses täheldatud esemed, mille kohta M. Muidre avaldas, et pesumasina ruumis kapis on tema teada umbes 100 grammi kanepit, mis on mõeldud tema enda jaoks. Tegelikult võeti ära 165,58 grammi ja M. Muidre ütles maakohtus (II kd lk 97-97 pöördel), et sai selle T. Bergi käest, kes tõi talle hoida paki, milles pidi olema salatubakas. M. Muidre tegi paki huvi pärast lahti ja selgus, et selles oli kanep. Ta proovis seda piibuga tarvitada. Läbiotsimisel ta ei olevat julgenud öelda, et sai kanepi T. Bergi käest. Viimases sõnas (II kd lk 104 pöördel) on M. Muidre öelnud, et on vahi all oldud 10 kuu jooksul järeldusi teinud ja kahetseb südamest, et sellise inimesega (T. Bergiga) tegemist on teinud. Soovib võimalikult kerget karistust ja toetada oma peret. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule ei leia, et eeltoodut oleks alus käsitleda karistust kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 3 mõttes, mis räägib süü ülestunnistamisele ilmumisest, puhtsüdamlikust kahetsusest või süüteo avastamisele aktiivsest kaasaaitamisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, kes karistuse mõistmisel arvestas, et M. Muidre süü aste on suurem kui T. Bergil. Väidet, et T. Bergi süü suuruse määramisel tulnuks arvestada ka tema puutumust O.P. iga, on ringkonnakohus juba eelpool käsitlenud. Kuna seda asjaolu pole T. Bergile süüks arvatud, siis ei olnud alust seda ka karistuse mõistmisel käsitleda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et M. Muidre, käideldes korduvalt suures koguses erinevat narkootilist ainet, on olnud selle aktiivseks vahendajaks. Ta mõisteti süüdi kolmes narkoepisoodis ja kahel juhul tuvastati tema poolt kokaiini edasiandmine T. Bergile. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldust ei tee olematuks kaitsjate väide, et pole tuvastatud M. Muidre poolt narkootikumide müümine. Kohtupraktikas ei tähenda narkootikumide edasiandmine, milles M. Muidret süüdistati, alati ost-müüki, see võib toimuda ka muul moel ning ei ole tähtis, kas edasiandmine toimub tasuta või tasu eest. Kaitsjate arvates maakohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud, et M. Muidrel on kindel töökoht, tema head iseloomustust, et tal on kaks alaealist last, neist üks raske puudega. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. Maakohtule olid kõik eeltoodud asjaolud teada (II kd lk 56-62 ja 108-109). Karistuse mõistmisel ei oma esmast tähtsust töökoha ja perekonna olemasolu.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Samuti arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kõigest sellest on maakohus ka karistuse mõistmisel lähtunud. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 28 Mati Kartau 29

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.