lg 2 p 2 järgi ja Toivo Bergi süüdistuses
veebruari 2010 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Marko Muidre kaitsjad advokaadid Marko Paabumets ja Aivar Kello ning süüdistatav Toivo Bergi kaitsja advokaat Andres Veski Prokurör Marju Persidskaja Süüdistatav Toivo Berg isikukood: 35703032728 elukoht: XXXX XX XX-XX Tartu varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral Kaitsja advokaat Andres Veski Süüdistatav Marko Muidre isikukood: 37311040281 elukoht: XXXX XX X-XX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja advokaat Marko Paabumets. RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
T. Berg tunnistati ka süüdi
järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.
Bergile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel kuritegude kogumi eest 3 aastat ja 3 kuud vangistust.
Bergi karistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 13.05.2009. Sama otsusega tunnistati Marko Muidre süüdi
lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.
Muidre karistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 13.05.2009. Maakohus arutas T. Bergi süüdistust
järgi selles, et tema ajavahemikul 09.07.2008 kuni 12.01.2009 on lapsevanemana kuritahtlikult kõrvale hoidunud Tartu Maakohtu 28.02.2008 määrusega (kohtumäärus jõustus 09.07.2008) nr 2-06-37003 H.S. kasuks ja lapse R.S. ülalpidamiseks välja mõistetud elatusraha maksmisest: alates 01.12.2006 kuni 31.12.2006 1500 krooni, alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007 1800 krooni kuus kokku 21 600 krooni, alates 01.01.2008 kuni 04.02.2008 kokku 2475 krooni ja alates 05.02.2008 igakuiselt 2000 krooni. Elatise võlgnevus seisuga 05.01.2009 moodustab 47 575 krooni. - T. Bergi süüdistust
lg 2 p 2 järgi korduvas suures koguses narkootilise aine käitlemises, mis seisnes selles, et ta omandas ebaseaduslikult 06.05.2009 kella 12.30 ajal Järvamaal Paide vallas Mäo ristis M. Muidre käest vähemalt 15 grammi kokaiini, so narkootilist ainet suures koguses. Isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, omandas T. Berg 13.05.2009 kella 17.00 ajal M. Muidrelt Sikupilli Statoilis aadressil Tartu mnt 86 Tallinn 18,98 grammi kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida vedas enda kasutuses olevas sõidukis Mercedes-Benz E220 CDI reg. nr XXX XXX Tallinn-Tartu maanteel, kuni politsei nimetatud koguse narkootilist ainet sõiduauto läbiotsimise käigus leidis ning ära võttis. 2 - M. Muidre süüdistust
lg 2 p 2 korduvas suures koguses narkootilise aine käitlemises, mis seisnes selles, et tema omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ning viisil 165,58 grammi narkootilist ainet marihuaanat s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis enda elukohas aadressil XXX , kuni see 13.05.2009 läbiotsimise käigus politsei poolt leiti ja ära võeti; - isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, omandas tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 33,98 grammi kokaiini so, narkootilist ainet suures koguses, millest andis T. Bergile edasi 06.05.2009 kella 12.30 ajal Järvamaal, Paide vallas Mäo ristis 15 grammi kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses ja 13.05.
Samuti on tõendatud M. Muidre poolt 15 grammi narkootilise aine – kokaiini omandamine, mille ta andis 06.05.2009 üle T. Bergile, kellele on omakorda süüks arvatud 15 g kokaiini omandamine, mis aga ei leidnud maakohtus tõendamist, sest T. Bergil puudus kokaiini edasiandmise eesmärk. 3 Jälitusprotokoll, millega on võetud M. Muidre kõneeristused telefoni numbrilt XXX ajavahemikul 01.02.2009 kuni 07.05.2009, tõendab, et nimetatud telefon asus 06.05.2009 kell 12.36 Paide vallas Mäos. Samal ajal tuvastati samas kohas ka T. Bergi telefon (abonendi nr XXX ) ning fikseeriti kell 12.43 tema liikumine Paide vallas Tallinn-Tartu maanteel. Tartu Maakohtu 30.04.2009 loa alusel on läbi viidud KrMS §-s 118 sätestatud jälitustoiming ja kuulatud salaja pealt T. Bergi telefonikõnesid. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et T. Berg helistas M. Muidrele kell 10.55 ja ütles, et saab nüüd tulla. Kell 14.49 helistab ta uuesti ja räägib, et film on rikutud, see oli ära miksitud. Selle peale küsib M. Muidre, kas ta tahab neid hetki Tallinna hetkedeks muuta, T. Berg lubab seda filmi veel vaadata. Omavahelises vestluses varjavad T. Berg ja M. Muidre kõne tegelikku sisu, rääkides justkui filmist „Seitseteist kevadist hetke“. Samas on arusaadav, et T. Berg teeb M. Muidrele etteheiteid kvaliteedi osas, rääkides, et midagi on miksitud ehk segatud ja ära rikutud. See kattub T. Bergi ütlustega, mille kohaselt ta sai nimetatud kuupäeval lõuna paiku M. Muidrelt Mäo ristis hõbepaberis kokaiini, kuid see sulas ära ja muutus tarvitamiskõlbmatuks. Kuna jälitustoimingutega kogutud tõendid kattuvad T. Bergi ütlustega, ei ole tegemist rõõnamisega. Tuginedes T. Bergi ütlustele ja jälitustoimingu protokollidele on tõendatud, et M. Muidre omandas eelnevalt ja andis 06.05.2009 Mäo ristis T. Bergile üle kokaiini. T. Berg on tunnistanud, et ta on ka varem kokaiini tarbinud, seega on tema ütlused selles osas usaldusväärsed, et tegemist oli just nimelt kokaiiniga. T. Bergi ütluste kohaselt oli sel korral M. Muidre poolt talle üle antud ainet tunduvalt vähem kui 13. mail, millal seda oli 18,98 g. M. Muidre poolt T. Bergile üle antud kokaiini kogust ei ole võimalik tuvastada täpsemalt, kuna narkootilist ainet ei ole ära võetud, seetõttu tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli väikese kogusega. Väikeses koguses narkootilise aine ebaseaduslik omandamine ja valdamine on karistatav
T. Bergi süüdistusest tuleb 06.05.2009 Mäo ristis M. Muidrelt kokaiini omandamise episood välja jätta, kuna tal puudus kokaiini edasiandmise eesmärk. Kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid selle kohta, millal ja kellelt M. Muidre 06.05.2009 T. Bergile edasiantud kokaiini koguse omandas, kas ta omandas selle koos 13.05.2009 T. Bergile üle antud kogusega või eraldi, kas enne marihuaana omandamist või hiljem, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist oli tema poolt esmakordse narkootilise aine käitlemise faktiga või korduvaga. Kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendab kohus kooskõlas KrMS § 7 lg 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttega süüdistatava kasuks ja leiab, et M. Muidre tegu tuleb ümber kvalifitseerida
Tõendatud on ka M. Muidre poolt 18,98 g kokaiini käitlemine 13.05.
§-le 184 lg 2 p 2, milleks on korduv suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. T. Bergi süüdistusest on tõendatud ühel korral suures koguses ebaseaduslik kokaiini omandamine M. Muidrelt 13.05.2009 ja selle vedamine oma sõidukis kuni politsei poolt kinnipidamiseni, so
T. Bergi süü
Eesti Haigekassa 29.07.2008 vastusest menetleja järelepärimisele nähtub, et T. Berg omab kehtivat kindlustust Pro Haus Arendus OÜ töötajana alates 13.07.2006 ja Sireenia Trade OÜ töötajana alates 21.07.
järgi on võimalik karistada rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega.
lg 1 näeb võimaliku karistusena ette vangistuse ühest kümne aastani ja
Karistusregistri väljavõtte kohaselt on T. Bergil kolm kehtivat kriminaalkaristust: 25.02.1999 Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 195 lg 2; § 2101 lg 1 järgi mõistetud 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust; 29.04.2004 Tartu Maakohtu otsusega KrK § 188 järgi mõistetud 2 aastat vangistust ning 29.09.2004 Tartu Maakohtu otsusega KrK § 142 lg 2 p 3, 4 järgi mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga. Samuti on T. Bergi alates
järgi kergema karistuse liigi - rahalise karistusega, vaid vangistusega sanktsiooni keskmises määras. M. Muidre on käidelnud korduvalt suures koguses erinevat narkootilist ainet, ta on olnud selle aktiivseks vahendajaks. Samas on ta kriminaalkorras karistamata isik, kelle suhtes karistuse eesmärk on saavutatav kergemini, mistõttu ka teda on võimalik karistada vangistusega alla
7 Apellatsioonides esitatud taotluste sisu T. Bergi kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha õigeksmõistva otsuse või vähendada T. Bergile mõistetud karistust. Apellatsiooni kohaselt ei ole kriminaalasjas usaldusväärselt kindlaks tehtud, millise ainega oli tegemist, mis T. Bergilt ära võeti, milline oli selle aine kogus ning samuti puhta narkootilise aine sisaldus selles. Seega on kohus asjas kogutud tõenditele andnud ebaõige hinnangu. 13.05.2009 võeti politsei poolt T. Bergi sõiduautost ära narkootiline aine. Läbiotsimisprotokollis on politsei seda kirjeldanud korgina, mille sees valge pulbriline aine. Leitud aine pakendati paberümbrikusse, pakend 1AG. Läbiotsimisprotokolli on allkirjastanud neli politseiametnikku: Raigo Kivi, Rain Saar, Maarja Ilves, Liina Kannel. Nimetatud pakend on edastatud DNA ekspertiisiks ning narkootilise aine ekspertiisiks. Ekspertiisiaktist nr GE0700-09/2307 nähtub, et ekspertiisiks esitati pakend 1AG, milles minigripp kilekott, milles tavaline läbipaistev kilekott ja selle sees valget värvi kork, milles valgepulbriline aine. Ekspertiisiaktis tl 108 kirjeldatakse, millelt võeti DNA proovid. Siit nähtub, et proovid võeti pakendilt, milles oli kilekott korgiga, milles valge pulbriline aine. Eksperdiarvamuse p.3 kirjeldatakse samuti läbivalt pakendeid, milles kork koos pulbrilise ainega. Samast punktist nähtub ka, et ükski võetud proov ei sisalda kindlalt T. Bergilt pärinevat bioloogilist materjali. Järgnevalt on ekspertiisiobjektid edastatud instituudi keemiaosakonnale, kus tehtud ekspertiisist nähtub, et DNA osakonnalt on saadud kaks valge värvusega suurt tabletti kilekotis, mis omakorda olid kilekotis (pakend 1AG). Jääb arusaamatuks, kuidas oli võimalik teha pakenditele ekspertiis, kirjeldades pakendite sisu ühte moodi, kuid edastada instituudi teisele osakonnale samad ekspertiisiobjektid, mida kirjeldatakse teist moodi. Seega ei saa nõustuda kohtu järeldusega, et ekspertiisiks esitatud materjali liikumine on jälgitav. Ei ole loogiline väita, et neli politseiametnikku eksivad ühte moodi, kirjeldades T. Bergi autost ära võetud ainet. Lisaks sellele tuleb arvestada ka DNA ekspertiisi eksperdiarvamusega, mis ei kinnita, et T. Bergilt võetud bioloogiline materjal nendel pakenditel sisalduks, olgugi, et T. Berg neid pakendeid mitmel korral puudutas, võttes sealt ainet teel olles tarbimiseks. Teel Tartusse tarbisid ainet nii T. Berg kui ka tunnistaja O.P. . Mõlema kinnituse kohaselt see aine neile kuidagi ei mõjunud. Nimetatud ütlused lisavad kahtlust sellele, kas M. Muidre poolt T. Bergile üle antud aine sisaldas puhast kokaiini (või muud narkootilist ainet) määral, et selle ühe doosi tarbimisel joove tekiks. Seega ei ole asjas usaldusväärselt kinnitamist leidnud, millise ja millises koguses ainega oli tegu, mis T. Bergilt ära võeti, samuti see, kas nimetatud aine sisaldas puhast narkootilist ainet määral, mis on kvalifitseeritav suure kogusena. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. T. Berg on põhjendamatult süüdi tunnistatud
T. Berg ei eitagi, et ta püüdis teenida raha lisaks saadavale töövõimetuspensionile, kuid tema sissetulekud ei olnud piisavad elatise maksmiseks. Nagu nähtub nii tema enda kui ka M. Muidre ütlustest, oli T. Berg pidevalt võlgu. Seega ei saa väita, et T. Berg on
§-s 169 sätestatud kuriteo toime pannu otsese tahtlusega ja teadlikult jätnud täitmata lapse ülalpidamiskohustuse. Eeltoodud põhjustel tuleb T. Berg õigeks mõista. Kui ringkonnakohus siiski peaks leidma, et maakohtu otsus tühistamisele ei kuulu, taotleb T. Berg temale mõistetud karistuse vähendamist.
Ka maakohus on leidnud, et T. Bergi süüdistuse maht on väiksem ja vähemohtlikum, kuna ta on omandanud kokaiini oma tarbeks. Ta on toime pandud kuritegu tunnistanud, püüdmata oma süüd vähendada. T. Bergi ütluste kohaselt tarvitab ta aeg-ajalt narkootilisi aineid. Tarvitamine pole karistusõiguse kohaselt käsitletav kuriteona. Et aga narkootilist ainet tarbida, peab selle kusagilt omandama ja ka vedama ja valdama. 8 M. Muidre kaitsjad esitasid apellatsiooni, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse M. Muidre süüdistunnistamises
Muidre õigeks süü tõendamatuse tõttu, või kergendada M. Muidrele mõistetud karistust ning määrata, et tingimisi jäetakse vangistuse ärakandmata osa M. Muidre suhtes kohaldamata. Apellatsiooni kohaselt on M. Muidre süü tõendamata. Kohtuotsuses viidatud tõendid ei tõenda M. Muidre süüd. Antud kriminaalasjas on kohtulik uurimine olnud ühekülgne ja puudulik, kohus on kohaldanud ebaõigelt materiaalõigust ning rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Samuti ei vasta M. Muidrele mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Seega esinevad kõik KrMS §-s 338 loetletud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused. Kohtuotsuses käsitletakse 13.05.2009 M. Muidre elukohas Tallinnas XXX korteris läbiotsimise käigus välja antud taimse puru, kanepi ja digitaalkaaluga seotud asjaolusid. M. Muidre tunnistab ennast süüdi kanepi hoidmises, mille ta sai T. Bergi käest Tallinnas Statoili bensiinijaama juures umbes nädal aega enne 06.05.2009. Oma ütlustes selgitab M. Muidre, et selles pakis pidi olema salatubakas. Kodus tekkis tal huvi, mis selles pakis on, ta tegi paki lahti ja nägi, et selles oli kanep ja õhukesed digitaalkaalud. Ta tarvitas sellest pakist kanepit ühel korral. Läbiotsimise ajal ei julgenud ta öelda, et sai kanepi T. Bergi käest. T. Berg väitis, et tema ei ole M. Muidrele marihuaanat andnud. M. Muidre selgitas, et ta avas kodus huvi pärast pakendi, mille sisu ta ei teadnud. See aine lõhnas tugevasti, mistõttu pakkis ta selle pesumasinaruumi pesupulbri karbi sisse. M. Muidre kirjeldab, et pakk oli kõvasti sisse pakitud ning ta pakkis selle uuesti, mistõttu on ka põhjendatud ekspertarvamuses T. Bergi DNA mitteesinemine. Kohus on aga jätnud otsuses põhjendamata, miks ta ei arvesta M. Muidre ütlustega kanepi saamise, hoidmise ning kaalude hoidmise kohta ja lähtub ainult ekspertarvamusest, jättes hindamata nii M. Muidre kui ka T. Bergi ütlused selles osas. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et tõendite analüüsi puudumine kohtuotsuses on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi (RKKKo nr 3-1-1-9605, p 10). Seejuures on KrMS § 339 lg 1 p 7 sätestatud rikkumise näol tegemist sellise kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, mis toob tulenevalt KrMS § 341 lg 1 igal juhul kaasa maakohtu otsuse tühistamise ning kriminaalasja tagasisaatmise esimese astme kohtule uueks arutamiseks (RKKKo nr 3-1-1-110-05, p 8). Kohus ei tuvastanud, milline on käideldud narkootilise aine – marihuaana - kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule, mistõttu on kohus ebaõigesti määratlenud M. Muidrelt ära võetud narkootilise aine koguse. Riigikohus on 22.10.2009 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-68-09 väljendanud seisukohta, et narkootilise aine koguse määratlemisel on tähtsus vaid NPALS § 31 lg 3 esimesel lausel, mille kohaselt on suur selline kogus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Lahendades küsimust, kas ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus on suur, tuleb kohtul esmalt võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule (RKKKO nr 3-1-1-121-06, p 11). Narkootilise aine suure koguse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda üksnes NPALS § 31 lg 3 esimesest lausest ja võtta aluseks vaid puhta, mitte aga segatud narkootilise aine kogus, mis tähendab seda, et seguaine mass iseenesest ei saa olla aluseks rääkimaks narkootilise aine suurest kogusest karistusseadustiku eriosa tähenduses (RKKKo nr 3-1-1-52-07, p 10, nr 3-1-1-101-07, p 8, 3-1-1-67-08, p 12). Kui on tõendatud narkootilise aine müümine tarvitajatele ühekordse annusena, kuid hilisemalt on võimatu kindlaks teha, millise kontsentratsiooniastmega ainega oli tegu, on tõepoolest loogiline väita, et narkootilist ainet on käideldud koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks (RKKKo nr 3-1-1-121-06, p 13). 9 Ekspertiisiaktidega on tuvastatud, et tegemist on taimeosade massiga, millel on kanepile iseloomulikud morfoloogilised tunnused ja elemendid ning need sisaldavad tetrahüdrokannabinooli (THC). Ekspertiisiaktidega ei ole tuvastatud, et äravõetud aine näol oleks tegemist niinimetatud puhta ainega, mitte segatud ainega, mistõttu ei saa tõsikindlalt väita, et just nimelt äravõetud narkootilisest ainest piisab vähemalt 165 inimesele joobe tekitamiseks. Lõuna Politseiprefektuuri ekspertiisimäärusega 11.08.2009 korraldati narkootilise aine ekspertiis. Eksperdile esitati küsimus: „Kas pakendis nr 1MJ pärinevad kanepiõisikud on piisav kogus narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele?“ Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 58 14.08.2009 sisaldab eksperdiarvamust järgnevas: „Kasutatud kirjanduses ja eksperdi arvamuses esitatud arvandmed käivad puhta toimeaine (kokaiin) kohta“. Ekspert ei maini arvamuses marihuaana kohta kasutatud kirjanduse andmeid. Eksperdiarvamuse p-s 2 märgib ekspert, et kirjanduse andmetel on kanepi (marihuaana) tavaline narkojoovet tekitav annus umbes 0,5-1 g. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 5-10 g marihuaanat. Ekspert jätab aga vastamata ekspertiisimääruses püstitatud küsimusele: „Kas pakendis nr 1MJ pärinevad kanepiõisikud on piisav kogus narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele?“ Kui ekspert ei vasta ekspertiisiaktis nr 58 14.08.2009 ekspertiisimääruses püstitatud küsimusele, ei oleks ka kohus saanud teha järeldust ja toetuda sellele tõendile aine koguse määratlemisel. Ekspertiisi aktiga nr 58 ei ole tuvastatud, et pakendis 1 MJ pärinevad kanepiõisikud on piisav kogus narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eksperdi vastusest saab välja lugeda vaid seda, et tavaline narkojoovet tekitav annus on 0,5-1 g. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 5-10 g marihuaanast. Eksperdiarvamus ei käsitle pakendis 1 MJ olnud kanepiõisikute narkojoobe tekitamise piisavust vähemalt kümnele inimesele. Kuivõrd kohus on vääralt juhindunud ekspertiisiaktist nr 58, millega ei ole tuvastatud antud kriminaalasjas narkootilise aine kogus vastavalt seadusele ja kohtupraktikale, on kanepi kui narkootilise aine hoidmine ja omandamine
Muidre poolt antud kriminaalasjas koguse mittemääratlemise tõttu tõendamata ning tema süüdi tunnistamine kohtu poolt selles episoodis väär. M. Muidre poolt 06.05.2009 15 grammi kokaiini käitlemise osas oleks kohus võinud otsuses analüüsida ka seda, et kas lähtuvalt süüdistusest oleks olnud võimalik tehing 15 g kokaiini 6000 krooni eest, arvestades tänavahinda. Ilma seda asjaolu hindamata ei ole alust väita ka M. Muidre ja T. Bergi vahel narkootilise aine ostu- müügi tehingu toimumist. Kohus ei usu T. Bergi ütlusi, mis puudutavad 6000 krooni kui vana võla tasumist. Raha üleandmine toimus samaaegselt kui T. Berg sai M. Muidrelt narkootilist ainet. Veel märgib kohus, et üldiste teadmiste ja ka kohtupraktika pinnalt on teada, et narkootiliste ainete puhul on tegemist illegaalse äriga, kus narkootilist ainet on võimalik omandada läbi ostu-müügi tehingute aga reeglina mitte tasuta. Kaitsjad leiavad, et kui kohus esitas oma teadmisi narkootiliste ainetega äri osas, siis oleks kohus võinud otsuses analüüsida ka seda, et kas lähtuvalt süüdistusest oleks olnud võimalik tehing 15 g kokaiini 6 000 krooni eest, arvestades tänavahinda? Nagu nähtub eelnevalt tsiteeritud kohtu seisukohast, ei usu kohus T. Bergi ütlusi, mis puudutavad raha. Samas aga ei põhjenda kohus, miks ta usub T. Bergi ütlusi osas, mis puudutab 06.05.2009 M. Muidre poolt temale üle antud kokaiini. T. Berg on kohtuistungil korduvalt märkinud, et politsei on temale sõnad suhu pannud, et ta ei tea, mis oli paberite vahel. Ütlused on segased ning arusaamatud ning selgelt fabritseeritud iseloomuga. Prokuröri küsimused on suunavad ja süüdistatava vastusteks ettevalmistavad. 10 T. Berg on oma ütlustes korduvalt viidanud sellele, et politsei pani talle sõnad suhu, rääkis, et Marko olevat rääkinud, et on andnud talle 15 g kokaiini. T. Berg ei kinnita neid ütlusi, ta ei ole kordagi väitnud, et on saanud kokaiini M. Muidre käest. Ütlustest tuleneb vaid see, et kokaiin oli lihtsalt kaasas, mitte see, et M. Muidre selle talle üle andis. Kohus jätab otsuses hindamata T. Bergi ütlused selles osas, mis puudutavad narkootilise aine sulamist. T. Bergi ütlused selles osas on ebausaldusväärsed, kuivõrd nendes käsitletud faktilised asjaolud on rohkem kui kummalised. Nimelt räägib T. Berg narkootilise aine sulamisest, millest aga sulamine oli tingitud, ei ilmne ei eeluurimisel antud ütlustest ega kohtumenetluse käigus. Kohus, jättes hindamata selle olulise faktilise asjaolu, on ühekülgselt ja hoolimatult suhtunud T. Bergi ütluste usaldusväärsuse kontrollimisse. Wikipedia lehekülje andmetel on kokaiini sulamistemperatuur 195 °C ning lahustumine vees 18000 mg/mL (20°C). Lähtuvalt eeltoodust on T. Bergi ütlused M. Muidrelt 06.05.2009 narkootilise aine omandamise kohta ebausaldusväärsed ja kohus ei oleks tohtinud neid arvestada otsuse tegemisel. Kohus viitab otsuses jälitusprotokollidele. Kohus järeldab, et T. Berg teeb M. Muidrele etteheiteid kvaliteedi osas, rääkides, et midagi on miksitud, ehk segatud ja ära rikutud. Kohus järeldab, et see kattub T. Bergi ütlustega, mille kohaselt ta sai nimetatud kuupäeval lõuna paiku M. Muidrelt Mäo ristis hõbepaberis kokaiini, kuid see sulas ära ja muutus tarvitamiskõlbmatuks. Kohtu järeldused on vastuolulised, kuivõrd aine ära sulamine ja selle miksimine on kaks erinevat mõistet. Kui väidetavalt sulas narkootiline aine ära ning T. Berg ei saanud seda kasutada, siis kuidas pidi ta ära aimama selle rikutuse nagu kohus väidab. Selleks, et tuvastada aine miksimine, peaks seda maitsma. T. Berg aga seda oma ütlustes ei maini. T. Berg räägib sellest, kuidas ta avastas aine sulamise alles järgmisel päeval, s.o 07.05.2009. Kohus ei põhjenda, kuidas võiksid T. Bergi ütlused kattuda sellistel asjaoludel telefonivestluses räägituga. T. Bergi ütluste usaldusväärsust kõigutab vaieldamatult tema enda väide, et selle episoodi osas olid talle politsei poolt sõnad suhu pandud. Portokollist tuleneb, et M. Muidre on T. Bergilt kõne saades üllatunud, kuuldes T. Bergi rääkivat seitsmeteistkümnest kevadisest hetkest. Kõne alguses on see selgesti jälgitav, kui M. Muidre kordab T. Bergi öeldut. M. Muidrele on täielikult arusaamatu T. Bergi tekst, pealegi, kui lähtuda kohtu loogikast, siis on T. Berg see, kes lubab nende hetkedega midagi ära teha ja lubab veel seda filmi vaadata. Kui film on narkootikum, siis just T. Berg on selleks isikuks vestluses, kes lubab seda veel vaadata, järelikult hankida. Kohus märgib, et kuivõrd T. Berg on varem kokaiini tarvitanud, seega on tema ütlused selles osas usaldusväärsed, et tegemist oli just nimelt kokaiiniga. Aga T. Berg ei ole seda kohtuistungil väitnud, et tema sai M. Muidrelt kokaiini. Kui väidetavalt saadud aine sulas ära ja T. Berg seda ei tarvitanud, siis kuidas pidi T. Berg sellest aru saama, et tegemist oli kokaiiniga. Riigikohus on 01.12.2008 otsuses nr 3-1-1-61-08 asunud seisukohale, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (RKKKo nr 3-1-1-74-05, p 15.) 05.12.2008 on Riigikohus öelnud (otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-08), et tõendite loetlemine kohtuotsuses ei ole käsitatav kohtuotsuse põhistusena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, ning et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega (RKKKo nr 3-1-1-100-06 ja nr 3-1-1-16-04). Lähtuvalt eeltoodust on kohus vääralt tuginenud nii T. Bergi ütlustele kui ka jälitusprotokollidele, mis iseseisvalt oma sisult ei saa tõendada kuriteo episoodi toimumist. T. 11 Bergi ütlused on ebausaldusväärsed nende vastuolulisuse kui ka elulise usutavuse pärast. Kaitsjad ei nõustu kohtu seisukohaga, et kuna jälitustoimingutega kogutud tõendid kattuvad T. Bergi ütlustega, ei ole tegemist rõõnamisega. Kaitsjad leiavad, et T. Bergi poolt antud ütlustega M. Muidre kohta, mis on antud politsei näpunäidete järgi, on võimalik järeldada, et T. Bergi ütluste näol on tegemist rõõnamisega. 18.08.2009 jälitusprotokolli märgitu ja vastav video ei ole olulises osas omavahel kooskõlas. Videolt ei nähtu narkootilise aine üleandmine autos nagu on aga märgitud protokolli tekstiosas ja ka kohtuotsuses. Tõendite omavahelise vastuolu korral tuleks eelistada tõendit mis on vahetum - video. Kaitsjate arvates protokolli on tekst kirja saanud reaalsuse subjektiivse interpreteerimise kaudu kirjutaja poolt. Kaitsjate arvates M. Muidre süüdistus 15 g kokaiini käitlemises 06.05.2009 ei ole tõendatud. Kohtuotsus on tõendite hindamise osas vastuoluline, olulises osas põhjendamata, on tuginetud tõenditele, mille tõenduslik jõud nende usaldusväärsuse küsitavuse tõttu on olematu. Kohtuotsus osas, millega tunnistati M. Muidre süüdi
Muidre süü tõendamatuse tõttu. Kuivõrd M. Muidre süü antud episoodis on tõendamata, see tähendab tema poolt 15 g kokaiini käitlemine 06.05.2009, tuleb M. Muidre selles süüdistuses õigeks mõista. Kuivõrd 15 g kokaiini käitlemine ei ole leidnud tõendamist, puudub vajadus ka analüüsiks T. Bergi suhtes süüdistusest 06.05.2006 episoodi väljajätmise osas. Kohus on ka siin kergekäeliselt jätnud arvestamata ja põhjendamata, miks ta ei arvesta sellise tõendiga nagu Lõuna Politseiprefektuuri 13.05.2009 läbiotsimismäärus, mis käsitleb menetluse alustamist 29.04.2009
lg 1 tunnustel selles, et seni tuvastamata isik käitleb 2009 märtsikuust Tartu linnas suures koguses narkootilist ainet kokaiini. T. Berg on pärit Tartust, ta on võetud jälgimise alla, järeldada võib, et märtsikuus 2009 on operatiivinfo põhjal käitlejaks T. Berg, kes on ka ainus, kelle suhtes Tartus uurimine on alustatud. Kohus ei põhjenda, miks ta selle tõendiga ei arvesta, mis omab olulist tähendust süüdistatava T. Bergi käitumise ja tegevuse hindamisel. Samas tekitab selline olukord küsimusi eeluurimise seaduslikkuse suhtes. Miks ei ole asja materjalides ühtki episoodi, mis käsitleks märtsikuus 2009 kokaiini käitlemist, miks seda ei ole uuritud, kas see on olnud uurimise sihipärane tegevus? Suures koguses kokaiini käitlemine Tartus peaks ja võiks olla aluseks, et kurjategija välja selgitada. T. Bergilt ei ole eeluurimisel isegi küsitud märtsikuu kokaiinikäitlemise kohta. Ka 13.05.2009 episoodis ei ole tõendatud M. Muidre süü
Muidre oleks andnud T. Bergile üle 18,98 g kokaiini. Kohus on seisukohal, et T. Bergi ütlustega, mis on kooskõlas tema suhtes läbi viidud jälitustoimingute käigus tuvastatud asjaoludega, on tõendatud, et T. Berg kohtus 13.05.2009 Tallinnas M. Muidrega selleks, et saada tema käest veel kokaiini. Kohus ei põhjenda kuidas ta selle järelduseni jõudis, mistõttu on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Kohus märgib, et M. Muidrel kulus kokaiini hankimiseks aega, mis nähtub nende omavahelisest telefonivestlusest, mistõttu T. Berg lükkas oma varem kokkulepitud toimingud edasi ja jäi Tallinnasse M. Muidret ootama. Samal õhtul kella 17 paiku toimuski uus kohtumine, mille käigus M. Muidre andis T. Bergile kilepakendis aine üle. T. Berg pani selle oma auto bensiinipaagi luugi taha, kust see tema kinnipidamisel ka leiti. Kohus ei põhjenda, kuidas ta on sellistele järeldustele jõudnud ja missugused tõendid ning kuidas seda tõendavad. Kohus loetleb küll tõendeid, kuid jätab põhjendamata, kuidas ta nende tõendite pinnal jõudis otsuses märgitud järelduseni. Ka ei selgu otsusest, kuidas O.P. i ütlused kinnitavad kokaiini saamist M. Muidre käest. Kohus on 12 jätnud üldse hindamata faktilised asjaolud, mis eeluurimise käigus on tuvastatud ning ei kattu ei tunnistaja O.P. i ega ka süüdistatava T. Bergi ütlustega. Kaitsjad leiavad, et T. Bergi ja O.P. i ütlused ei ole õiged ning nendega ei oleks kohus pidanud arvestama. Nimelt on kohus järeldanud O.P. i ja T. Bergi ütluste alusel, et nemad tarvitasid koos teel Tallinnast Tartusse kokaiini. Mõlemad isikud annavad ütlusi selle kohta, et tarvitati kokaiini autos, seda tehti väidetavalt laserplaadilt ja selle ümbriselt, st karbilt. Läbiotsimisprotokolli 13.05.2009 (lk 5-7) kohaselt ei leitud auto läbiotsimisel ei kilekotti, millest räägivad nii T. Berg ja O.P. ega ka laserplaati ja selle karpi, mille kohta on ütlusi antud. Nimetatud asjaolu kinnitab seda, et nii T. Bergi kui ka O.P. i ütlused on ebausaldusväärsed ning ei vasta ega kattu kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohus jätab põhjendamata, miks ta ei arvesta läbiotsimisprotokolliga ega kõrvuta ning hinda T. Bergi ja O.P. i ütluste usaldusväärsust selles osas. Kui T. Berg väidab, et tema murdis bensiinijaamas tüki saadud kokaiinist ning pani selle kilekotti, siis tarvitasid nad koos O.P. iga Tallinn-Tartu maanteel seda kokaiini laserplaadilt ja karbilt, pannes kilekoti auto konsoolile, siis kohus oleks pidanud kontrollima antud ütluste vastavust läbiotsimisprotokollis märgituga. Kui protokollist ei nähtu, et läbiotsimisel oleks leitud laserplaat ja selle karp, samuti ei ole ekspertiisid tuvastanud analüüsiks antud esemetel/asjadel murdmise jälgi, oleks kohus pidanud jätma T. Bergi ja O.P. i ütlused kokaiini tarvitamise kohta tagasiteel autos arvestamata. Kuivõrd kokaiini tarvitamine autos tagasiteel Tallinnast Tartusse on tõendamata, on ka T. Bergi ütlused valed selle kohta, et ta murdis saadud kokaiinist tüki bensiinijaama tualetis ja pani selle kilekotti. Kilekotti ega kokaiini tarvitamise vahendeid läbiotsimisel ei leitud. Ekspertiisid ei kinnita esemetel/asjadel murdmise jälgi. Samuti puudub jälitusprotokollist märkus T. Bergi ja O.P. i poolt kokaiini tarvitamise kohta autos. Lähtuvalt eeltoodust on kohus vääralt hinnanud dokumentaalseid tõendeid ning süüdistatava ja tunnistaja ütlusi. Kohus ei ole analüüsinud tõendeid, vaid on neid lihtsalt loetlenud, mis on aga oluline menetlusõiguse rikkumine. Samale seisukohale on asunud Riigikohus eelnevalt viidatud otsustes nr 3-1-1-61-08 ja 3-1-1-63-
Kohus on jätnud tähelepanuta asja õigeks lahendamiseks olulised tõendid, muutnud nende tähendust ning sisu. Kohus on asunud otsuses eelistama T. Bergi ebausaldusväärseid ütlusi isegi menetleja poolt koostatud menetlusdokumentidele, tuvastades teadvalt valesid asjaolusid, millega on tõstatanud kahtluse teadvalt vale otsuse tegemisele. Kuidas muidu selgitada seda, et kohus ei suuda vaatlusprotokollist välja lugeda, et menetleja on leitud minigrip kilekotid avanud. Menetlus on alustatud ilmselt operatiivinfo põhjal, et Tartus käideldakse suures koguses kokaiini. Jälgimise alla on võetud T. Berg. Toimiku materjalides puudub viide sellele, et uurimine oleks püüdnud välja selgitada märtsikuus 2009 toimunud narkootikumide käitlemisega seonduvat. T. Bergile pole isegi esitatud ühtegi küsimust selles osas, kuigi on teada, et just temale on langenud kahtlus. T. Berg on korduvalt karistatud ning kogenud kurjategija, kellel on kogemus kriminaalmenetluse mõjutamiseks enda kasuks kas või kokkulepete alusel. Selgelt on näha, et T. Berg on jäetud kõrvale märtsikuu 2009 episoodidest. Uurimine on olnud ühekülgne ja suunatud vaid M. Muidre isikule. Samas on kriminaaltoimiku materjalides olemas isikute andmed ja viited sellele, et T. Berg suhtles ka 16 teiste isikutega peale M. Muidre enne kinnipidamist ja isegi vahetult Tallinnast lahkudes. Jälitustoiming on katkenud kell 12.27-17.00, kuid jälitustoimingu kestvuse osas katkemist protokollis märgitud ei ole. Protokollis on jälituse aeg 13.05.2009 kella 07.00 kuni kella 19.19, mis tähendab, et T. Bergi tegevus on antud aja vältel jälgimata ning võimalused hankida narkootilist ainet ja seda tarvitada koos O.P. iga olid vabad ning jälgimise alt väljas. Kohus on jätnud menetlusdokumendi tõendina selles osas hindamata ning ei põhjenda, miks see asjaolu ei oma tähtsust antud asjas. Sellega on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Kaitsjate arvates T. Berg rõõnab M. Muidret ja sai seeläbi endale kergema karistuse. Nii prokurör kui ka kohus pigistavad silma kinni ka asjaolu suhtes, et T. Berg ja O.P. tarvitasid koos kokaiini ning prokurör muudab T. Bergi süüdistust kohtuvaidluste käigus kergemaks, põhjendades süüdistuse muutmist sellega, et T. Berg ei ole kokaiini kellelegi edasi andnud. Samas O.P. tunnistajana ju väitis, et ta sai kokaiini T. Bergi käest, samuti ei eitanud T. Berg kokaiini koos tarvitamist O.P. iga. Selline süüdistuse muutus ja kohtu poolt selle aktsepteerimine viitab kaitsjate arvates otseselt ebaõiglasele kohtumõistmisele Tartu Maakohtus antud kriminaalasjas. Kaitsjad leiavad, et uurida tuleks täiendavalt järgmisi tõendeid. - Läbiotsimismäärus 13.05.2009 (I kd tl 4), kus on käsitletud kriminaalmenetluse alustamise alust, suures koguses kokaiini käitlemine Tartus märtsikuus 2009. - Läbiotsimisprotokoll 13.05.2009 (I kd tl 5-7), kus on käsitletud, mida leiti T. Bergi sõiduautost 13.05.2009; - Vaatlusprotokoll 14.05.2009 (I kd tl 8-10), kus on vaadeldud leitud objekti, mille käigus on objekt ka pakenditest välja võetud ning seda ka kirjeldatud. - Ekspertiisimäärus 19.05.2009 (I kd tl 103-104), kus on kirjeldatud ära võetud objekti ning püstitatud eksperdile ülesanne. - Ekspertiisiakt 12.06.2009 nr AN-536-09/2308 (I kd tl 105-106), kust nähtub, et tabletid on saabunud DNA osakonnast ja pakendid on edastatud DNA osakonda. Aine jäetud ekspertiisiosakonda. - Ekspertiisiakt nr GE-0700-09/2307 17.08.2009 (I kd tl 108-111), kust nähtub ekspertiisiobjekt ja saamise alus, ekspertiisi tulemus ning tagastatud objekti kirjeldus. Kork koos kottidega tagastatud, aga kellele. - Ekspertiisimäärus 11.08.2009 (I kd tl 114-115), kust nähtub eksperdile püstitatud ülesanne. - Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt nr 58 14.08.2008 (I kd tl 116-117), kust nähtub eksperdi vastus püstitatud ülesandele. - Jälitusprotokoll 18.08.2009 (I kd tl 134-137) koos videoga, protokolli lisa 1 DVD, kust nähtub jälituse kestvus, selle katkemine ning videosalvestisega tuvastatavad asjaolud. - Kohtuistungi protokoll. Alternatiivse taotlusena kaitsjad leiavad, et isegi kui nõustuda kohtuga M. Muidre süüditunnistamises, siis on antud asjas olemas karistust kergendavad asjaolud. M. Muidre on ise vabatahtlikult üle andnud ja puhtsüdamlikult kahetsenud kanepi hoidmist, mis on kergendavaks asjaoluks
Kohus leidis, et mõlemat süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, kuna nad on toime pannud I astme kuriteo ning kuriteo raskusest tulenevalt on vangistuse tingimisi kohaldamine välistatud. Veel märgib kohus, et T. Bergi süüdistuse maht on väiksem ja vähemohtlik, kuna ta on omandanud kokaiini enda tarbeks. Ta on toimepandud kuritegu tunnistanud, püüdmata oma süüd narkootilise aine käitlemises vähendada, mistõttu peab kohus võimalikuks karistada teda vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra. Kaitsjad ei nõustu kohtu sellise seisukohaga. 17 T. Berg ja O.P. kinnitavad, et tarvitasid koos kokaiini. Kuigi kokaiini tarvitamine autos tagasiteel Tallinnast Tartusse ei ole tõendatud, oli kohtul võimalik siiski tuvastada seda, et just T. Berg oli see isik, kelle käest O.P. sai kokaiini. Seega ei ole kohtu seisukoht T. Bergi poolt kokaiini enda tarbeks omandamise kohta õige ning süüdistuse mahu lugemine M. Muidre omast väiksemaks ja vähemohtlikuks on väär. T. Bergi on varasemalt karistatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest ja seda just kokaiiniga seoses, mida ta ka ise on kinnitanud. Ta kinnitab selle aine tarvitamist süstemaatiliselt, mis tähendab narkootilise aine järjekindlat ebaseaduslikku käitlemist tema poolt. Riigikohus on 30.10.2003 otsuses nr 3-1-3-14-03 asunud seisukohale, et karistuse mõistmisel narkosüütegude puhul tuleb arvesse võtta, mitmel korral isik omandas narkootilist ainet ning kas ta tegi seda omakasulistel eesmärkidel, müües omandatud narkootikumi edasi kolmandatele isikutele. KrK § 210-2 (
) koosseis realiseerub subjektiivses mõttes pelgalt edasiandmise eesmärgi olemasolul ning ei eelda varalise kasu saamist. Pikaajalise varalise kasu saamise eesmärgil korduvalt narkootiliste ainete edasiandmine on õiguslikult eriti taunitav. 28.09.2004 otsuses nr 3-1-1-80-04 on Riigikohus leidnud, et isegi juhul, kui seadusandja on mõne kuriteo toimepanemise eest kehtestanud range sanktsioonimäära ja sellega väljendanud oma selget tahet lugeda tegu tõsiseks kuriteoks, ei välista see iseenesest mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist. Kuigi tegemist on raske kuriteoga, mille eest tuleb karistada üldreeglina reaalse vangistusega, ei saa välistada võimalust, et ka sellise kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik võivad koostoimes evida taolisi erisusi, mis teeb karistuse või karistuse osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.
M. Muidre osas on kohus märkinud, et ta on käidelnud korduvalt suures koguses erinevat narkootilist ainet ning on olnud selle aktiivseks vahendajaks. Asja materjalides aga puuduvad sellised faktilised asjaolud, mis viitaksid M. Muidre kui aktiivse vahendaja tegevusele narkokaubitsemisel. Puuduvad üldse igasugused andmed selle kohta, et M. Muidre oleks kellelegi narkootikume müünud. Kui kohus loeb M. Muidre aktiivseks vahendajaks, siis peaksid olema kriminaalasjas ka tõendid selle kohta, et oleksid toimunud müügitehingud. Rääkides suurtest kogustest kokaiinist, peaks olema tuvastatud ka müügitehing ning selle olulised tingimused - asja hind ja täpne kogus. Kui M. Muidre oleks aktiivne vahendaja, kas siis oleks mõistlik eeldada, et T. Berg sai narkootilise aine tasuta. Kokaiini tänavahind on avaliku teabe kohaselt 80-120 USD 1 g. Ilma müügitehinguid tuvastamata ei saa väita, et M. Muidre oleks osalenud narkootiliste ainete müügitehingutes vahendajana. Kaitsjate arvates kohus, välistades kuriteo raskuastmest tulenevalt M. Muidre suhtes vangistuse tingimisi kohaldamise, on eksinud, eelkõige arvestades tema isikut. Kohus ei ole küllaldaselt arvestanud, et T. Berg on varem korduvalt kohtulikult karistatud, sh ka narkokuritegude toimepanemise eest, M. Muidre on aga varem kohtulikult karistamata. Kohus on küll karistuse otsustamisel märkinud, et karistuse eesmärk on saavutatav kergemini, kuid jätnud motiveerimata, miks M. Muidre suhtes ei tuleks kõne alla tingimisi karistuse kohaldamine. M. Muidrel on kindel töökoht, kaks alaealist last, neist üks raske puudega. M. Muidret iseloomustav materjal kinnitab tema isikuomadusi ning ühiskondlikku käitumist. M. Muidre on kohtuistungil kinnitanud vahi all viibimise tähendust temale ning seda, et karistuse eesmärk on saavutatud. Lähtuvalt eeltoodust on olemas alused kohtuotsusega mõistetud karistuse muutmiseks. Kaitsjate arvates M. Muidre osas on karistuse kohaldamine tingimisi võimalik, seda tulenevalt ka Riigikohtu praktikast. M. Muidre süü ei ole tõendamist leidnud. M. Muidret süüstavad tõendid asja materjalidest puuduvad. Kohus on oma otsuses tuginenud olulisel määral kaaskohtualuse T. Bergi ebausaldusväärsetele ütlustele, mille kontrollimise võimalus asja 18 materjalide kaudu sisuliselt puudub või nende kõrvutamisel faktiliste asjaoludega muudab need eluliselt usutamatuteks. Kohtu poolt rangetest tõenditest tuleneva informatsiooni tõlgendused on vastuolus nende tegeliku sisuga ja esineb ka lausvalet. Kui puuduvad otsesed tõendid ja kaudsed tõendid ei ole usaldusväärsed ning nendes sisalduvad välised asjaolud ei võimalda kogumis teha järeldusi tõendamiseseme asjaolude suhtes, ei ole võimalik süüdimõistva kohtuotsuse tegemine. Riigikohus on 18.12.2006 otsuses nr 3-1-1-82-06 märkinud, et end aktiivselt kaitsev isik peab oma kaitseväidete tõepõhja kontrollitavuseks tegema kohtule omal initsiatiivil kättesaadavaks andmed, mis võimaldavad sellist kaitsepositsiooni hinnata. Eelkõige puudutab niisugune irdumine süütuse presumptsioonist alibit. Sellest ei saa aga teha järeldust, et süüdistataval lasub kriminaalmenetluses üldine kohustus kõrvaldada tema käitumise osas kerkinud kahtlusi. Süüdistusfunktsiooni kannab prokuratuuri kaudu riik ja prokuröri ülesanne on seega ümberlükkamatult tuua esile need asjaolud, mille alusel saab isiku süüdi tunnistada. Kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel (RKKKo nr 3-1-1-24-06 ja 3-1-1-78-05). Samuti on Riigikohus asunud seisukohale, et kui kohus pole kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsustes analüüsinud ega kummutanud, siis on tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes. (19.10.2004 otsus kriminaalasjas nr 3-1-194-04). Kaitsja tõi kohtuvaidlustes välja vastuolud tõendites ning järeldused neist asjaoludest, kuid maakohus jättis kaitsja arvates kõik tema argumendid tähelepanuta ja ei põhjendanud, miks ta neid ei arvestanud. M. Muidre süü ei ole
Kohus on otsuse tegemisel valesti hinnanud tõendeid, vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kohtuotsus ei vasta KrMS § 312 p-dele 2, 4, 5, 6. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja kaitsjad apellatsioone neis toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. KrMS § 341 lg 1 kohaselt kui kohtuistungil tuvastatakse kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lõike 1 järgi, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja I astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. Seega tuleb ringkonnakohtul esmalt lahendada küsimus, kas antud kriminaalasjas esineb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Selleks annab alust M. Muidre kaitsjate väide, et kohtuotsuses puuduvad põhjendused (KrMS § 339 lg 1 p 7), sest kohtuotsus ei vasta KrMS § 312 p 2, 4, 5, 6 nõuetele. Kaitsjate arvates on maakohus seejuures rikkunud Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-46-07, 3-1-1-96-05, 3-1-1-63-08, 3-1-1-100-06, 3-1-1-16-04, 3-1-1-61-08 toodud seisukohti. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et kohtuotsuses puuduvad põhjendused, kuna kohtuotsus ei vasta KrMS § 312 p 2, 4, 5, 6 nõuetele. Ringkonnakohus ei tuvastanud KrMS § 339 lg 1 p 7 näidatud ega teisi kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud KrMS § 339 lg 1 toodud rikkumisi, siis alljärgnevalt käsitletakse apellatsioonides esitatud taotlusi. Ringkonnakohus, olles läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid nii õigeksmõistmise kui alternatiivina karistuse kergendamise taotlustes on 19 põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §le 342 lg 3 p 1, kuid vajaduse korral tulenevalt apellatsioonides esitatud taotlustest lisab omapoolseid põhjendusi. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-87-09 punkt 11 kohaselt kui ringkonnakohus on nõustunud maakohtu kõigi põhjendustega süü tõendatuse kohta ning on omalt poolt lisanud vaid täiendavaid põhjendusi, siis tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendusi mitte käsitleda isoleeritult, vaid seda tuleb teha koos maakohtu otsuses märgituga. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-22-10 punkt 8.1 kohaselt kohtuotsus peab vastama KrMS § 312 punktide 1-3 nõuetele, mis seavad raamid kohtuotsuses obligatoorselt sisalduma pidavale tõendite analüüsile. Kohtuistungi protokolli kantu veelkordseks kajastamiseks kohtuotsuses puudub igasugune vajadus ja põhjendus. Seega ei ole vajalik ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine kohtuotsuses. Piisab sellest, kui kohtuotsuse põhjendavas osas esitatakse kokkuvõtlikult ütluste sisu, seostades selle konkreetse tõendamiseseme asjaoludega. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega süü tõendatuse ja mõistetud karistuste kohta, siis Riigikohtu eeltoodud seisukohtadest juhindudes ringkonnakohus ei pea vajalikuks apellatsioonides esitatud tõendite ümberhindamise taotlusele vastates hakata kordama maakohtu otsuses kajastatut (otsuse lk 4-11). M. Muidre kaitsjad on esitanud väga mahuka (16 lehekülge tihedat teksti) apellatsiooni ja taotlevad põhimõtteliselt samas mahus ringkonnakohtult vastuseid nende poolt esitatud argumentidele. Seejuures kaitsjad viitavad Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-94-04, kus on asutud seisukohale, et kui kohus pole kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsuses analüüsinud ega kummutanud, siis on tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole vajadust apellatsioonile samas mahus vastata. Selle õiguse annab KrMS § 342 lg 3 p 1, sest ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonide põhisisu on maakohtu otsuses toodud tõendite hindamise vaidlustamine ja taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ning sellest tulenevalt süüdistatavate õigeksmõistmist. Tõendite hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides ei ole esitatud mingeid selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu järelduste, millele tugineb T. Bergi
§-de 184 lg 1 ja 169 ning M. Muidre
Ringkonnakohus ei nõustu M. Muidre kaitsjate väitega, et vastuvaidlematud süüd kinnitavad tõendid puuduvad ning maakohus on süüdimõistva otsuse rajanud ainult T. Bergi ebausaldusväärsetele ütlustele, eelistades neid menetlusdokumentideks olevatele vaatlusprotokollidele ja ekspertiisiaktidele. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellantide väitega, et kriminaalasjas olevat väga palju kõrvaldamata kahtlusi, mis tulnuks süüdistatavate kasuks tõlgendada, aga maakohus seda ei teinud. Vastupidi, maakohus kvalifitseeris (otsuse lk 6-7) mõlema süüdistatava osas 06.05.2009 episoodi ümber kergemaks, seega tõlgendas kõrvaldamata kahtlused nende kasuks. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole otsust rajanud ainult T. Bergi ütlustele, vaid neid on hinnatud koos teiste tõenditega, sealhulgas ka kaitsjate poolt viidatud vaatlusprotokollide ja ekspertiisiaktidega. Maakohus on hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis ning kohtuotsuses on seejuures mitmel korral antud hinnang kaitsjate seisukohtadele (otsuse lk 5 ja 9-10). Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et antud asjas on nii otseseid tõendeid, mis kinnitavad süüdistatavate süüd, kui ka kaudseid tõendeid, mida saab hinnata koos otseste tõenditega. Kõik need tõendid on otsuse alalõikudes välja toodud ja nende analüüs on jälgitav. 20 Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-07 punkt 8 kohaselt in dubio pro reo põhimõttest ei tulene mingil määral, et isikut süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ei tohiks tugineda kaudsetele tõenditele. See tähendab, et otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Riigikohtu otsuse nimetatud punktist tulenevalt täiesti loomulik on see, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Eeltoodule lisaks ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-8-10 punkt 8 kohaselt mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Maakohus on üksikasjalikult põhjendanud, miks M. Muidre ja T. Bergi kaitseversioonid pole eluliselt usutavad ning on näidanud tõendite kogumi, millega süüdistavate kaitseversioonid on ümber lükatud (otsuse lk 4, 6, 9). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-63-08 punkt 12.2 kohaselt tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on neid nõudeid järginud, sest tegemist ei ole tõendite loetlemisega, vaid neid on hinnatud kogumis. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-33-08 punkt 8 kohaselt kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 valguses tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Millised asjaolud ja millele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS §-st 312 p 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. Eelneva alusel on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida, kas kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on maakohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta. Ringkonnakohus leiab, et kõiki tõendeid on hinnatud nende kogumis ja kohtuotsuses ei esine selliseid vastuolusid, mis viitaksid põhjenduste puudumisele. Maakohus on faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetlusõiguse norme ja kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Maakohtu seisukohad süüdistuse tõendatuse kohta on selged, ammendavad ja vastuoludeta. Vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1 ringkonnakohus ei pea vajalikuks apellatsioonides esitatud üksikute kuriteoepisoodide tõendatuse asjaolusid üle korrata. Vastuseks M. Muidre kaitsjate apellatsioonile ringkonnakohus märgib järgmist. Maakohus näitas tõendite kogumi (otsuse lk 4-10), mis kinnitab M. Muidre süüd suures koguses (165,58
Vastuseks T. Bergi kaitsja apellatsioonile ringkonnakohus märgib järgmist. Maakohus on näidanud tõendite kogumi (otsuse lk 7-10), mis kinnitab T. Bergi süüd suures koguses (18,98 g) kokaiini M. Muidrelt 13.05.2009 ebaseaduslikus omandamises ja selle vedamises oma autos kuni politsei poolt kinnipidamiseni. Apellatsiooni kohaselt ei ole kriminaalasjas usaldusväärselt kindlaks tehtud, millise ainega oli tegemist, mis T. Bergilt ära võeti, milline oli selle aine kogus ning samuti puhta narkootilise aine sisaldus selles. Seega on kohus asjas kogutud tõenditele kaitsja arvates andnud ebaõige hinnangu. Ringkonnakohus juba eelpool märkis, et nõustub maakohtu põhjendustega T. Bergi süü tõendatuse kohta. Vastavad ringkonnakohtu põhjendused on toodud seoses M. Muidrele esitatud 18,98 g kokaiini käitlemise süüdistuse tõendatusega. Sealhulgas on käsitletud, millise ainega oli tegemist, mis T. Bergilt ära võeti, milline oli selle aine kogus ning samuti puhta narkootilise aine sisaldus selles. Kuna T. Bergi kaitsja apellatsioon nimetatud osas on samade põhjendustega kui M. Muidre kaitsjate apellatsioon, siis ringkonnakohus ei pea vajalikuks oma põhjendusi siin uuesti korrata. Ka väite kohta, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, on ringkonnakohus juba oma seisukoha avaldanud, märkides, et maakohus seda printsiipi seoses 06.05.2009 episoodiga ka rakendas. 13.05.2009 episoodi osas maakohtul kõrvaldamata kahtlusi ei tekkinud. Samal seisukohal on ka ringkonnakohus. Kaitsja leiab, et T. Berg on põhjendamatult süüdi tunnistatud
Maakohus asus seisukohale, et T. Bergil on olnud sissetulekuid, st ta on saanud töövõimetuse hüvitist ja töövõimetuspensioni. Maakohtu arvates peavad tema tegelikud sissetulekud olema suuremad maksuametis deklareeritust, kuna need on võimaldanud tal maksta elukaaslase korteriüüri, autoliisingut, samuti kulutada raha narkootikumidele. Kaitsja kohtu selliste 25 järeldustega ei nõustu. T. Berg ei eitagi, et ta püüdis teenida raha lisaks saadavale töövõimetuspensionile, kuid tema sissetulekud ei olnud piisavad elatise maksmiseks. Nagu nähtub nii tema enda kui ka M. Muidre ütlustest, oli T. Berg pidevalt võlgu. Seega ei saa kaitsja arvates väita, et T. Berg on
§-s 169 sätestatud kuriteo toime pannud otsese tahtlusega ja teadlikult jätnud täitmata lapse ülalpidamiskohustuse. Eeltoodud põhjustel tuleb T. Berg õigeks mõista. Ringkonnakohus eeltoodud taotlusega ei nõustu ja sarnaselt maakohtule leiab, et T. Berg on toime pannud
§-s 169 sätestatud kuriteo. Maakohus on põhjendanud (otsuse lk 10-11), millega on tõendatud T. Bergi poolt kuritahtlik kõrvalehoidumine temalt oma lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha maksmisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohtu järeldusi ei lükka ümber ka T. Bergi väide ringkonnakohtus, et tegelikult korteriüüri ja autoliisingut maksis tema elukaaslane ning see veelkord kinnitab, et tal polnud raha, et lapse ülalpidamiskohustust täita. Maakohus tuvastas, et T. Berg sai töövõimetuse hüvitist ja töövõimetuspensioni. Seega tal oli sissetulekuid, millest sai täita lapse ülalpidamiskohustust. Kohtupraktika kohaselt ülalpidamiskohustuse täitmiseks peab vanem kasutama kogu oma vara. T. Berg ei ole lapse vastu huvi tundnud, tema ülalpidamiseks mingit raha maksnud ega toetanud teda materiaalselt ka muul viisil. Mõlemas apellatsioonis on alternatiivselt esitatud taotlus süüdistatavatele mõistetud karistuse kergendamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu esitatud taotlustega. Maakohus on põhjendanud (otsuse lk 11-12) karistuse mõistmist. Maakohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Maakohus arvestas süüdistatavate isikuid iseloomustavaid karistatusandmeid. Kuigi M. Muidre on varem kohtulikult karistamata, on tema süü suurem kui see on varem korduvalt kohtulikult karistatud T. Bergil. Seetõttu mõisteti M. Muidrele rangem karistus kui T. Bergile. Kuna tegemist on I raskusastmega kuriteoga, siis maakohus välistas vangistuse tingimisi kohaldamise. Selliste põhjendustega ei ole apellandid nõus ja leitakse, et võimalik on mõistetud karistusi kergendada. T. Bergi kaitsja palub seejuures arvestada, et
Maakohus on leidnud, et T. Bergi süüdistuse maht on väiksem ja vähemohtlikum, kuna ta on omandanud kokaiini oma tarbeks. Ta on toime pandud kuritegu tunnistanud, püüdmata oma süüd vähendada. T. Bergi ütluste kohaselt tarvitab ta aeg-ajalt narkootilisi aineid. Tarvitamine pole karistusõiguse kohaselt käsitletav kuriteona. Et aga narkootilist ainet tarbida, peab selle kusagilt omandama ja ka vedama ja valdama. Ringkonnakohus leiab, et ei ole alust kergendada T. Bergile
lg 1 järgi mõistetud karistust – 3 aastat vangistust, sest see on alla sanktsiooni (1-10 aastat vangistust) keskmise. Maakohus on igakülgselt põhjendanud talle sellise karistuse määramist ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Kaitsja toodud argumente on maakohus juba karistuse mõistmisel arvestanud. M. Muidre kaitsjad paluvad arvestada, et antud asjas on olemas karistust kergendavad asjaolud. M. Muidre on ise vabatahtlikult üle andnud ja puhtsüdamlikult kahetsenud kanepi hoidmist, mis on kergendavaks asjaoluks
Kohus leidis, et mõlemat süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, kuna nad on toime pannud I astme kuriteo ning kuriteo raskusest tulenevalt on vangistuse tingimisi kohaldamine välistatud. Veel märgib kohus, et T. Bergi süüdistuse maht on väiksem ja vähemohtlik, kuna ta on omandanud kokaiini enda tarbeks. Ta on toimepandud kuritegu tunnistanud, püüdmata oma süüd narkootilise aine käitlemises vähendada, mistõttu peab kohus võimalikuks karistada teda vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra. Kaitsjad ei nõustu kohtu sellise seisukohaga. 26 T. Berg ja O.P. kinnitavad, et tarvitasid koos kokaiini. Seega oli kohtul võimalik tuvastada, et just T. Berg oli see isik, kelle käest O.P. sai kokaiini. Seega ei ole kohtu seisukoht T. Bergi poolt kokaiini enda tarbeks omandamise kohta õige ning süüdistuse mahu lugemine M. Muidre omast väiksemaks ja vähemohtlikuks on väär. T. Bergi on varasemalt karistatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest ja seda just kokaiiniga seoses, mida ta ka ise on kinnitanud. Ta kinnitab selle aine tarvitamist süstemaatiliselt, mis tähendab narkootilise aine järjekindlat ebaseaduslikku käitlemist tema poolt. Riigikohus on otsuses nr 3-1-3-14-03 asunud seisukohale, et karistuse mõistmisel narkosüütegude puhul tuleb arvesse võtta, mitmel korral isik omandas narkootilist ainet ning kas ta tegi seda omakasulistel eesmärkidel, müües omandatud narkootikumi edasi kolmandatele isikutele. KrK § 210-2 (
) koosseis realiseerub subjektiivses mõttes pelgalt edasiandmise eesmärgi olemasolul ning ei eelda varalise kasu saamist. Pikaajalise varalise kasu saamise eesmärgil korduvalt narkootiliste ainete edasiandmine on õiguslikult eriti taunitav. 28.09.2004 otsuses nr 3-1-1-80-04 on Riigikohus leidnud, et isegi juhul, kui seadusandja on mõne kuriteo toimepanemise eest kehtestanud range sanktsioonimäära ja sellega väljendanud oma selget tahet lugeda tegu tõsiseks kuriteoks, ei välista see iseenesest mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist. Kuigi tegemist on raske kuriteoga, mille eest tuleb karistada üldreeglina reaalse vangistusega, ei saa välistada võimalust, et ka sellise kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik võivad koostoimes evida taolisi erisusi, mis teeb karistuse või karistuse osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.
M. Muidre osas on kohus märkinud, et ta on käidelnud korduvalt suures koguses erinevat narkootilist ainet ning on olnud selle aktiivseks vahendajaks. Asja materjalides aga puuduvad sellised faktilised asjaolud, mis viitaksid M. Muidre kui aktiivse vahendaja tegevusele narkokaubitsemisel. Puuduvad üldse igasugused andmed selle kohta, et M. Muidre oleks kellelegi narkootikume müünud. Kui kohus loeb M. Muidre aktiivseks vahendajaks, siis peaksid olema kriminaalasjas ka tõendid selle kohta, et oleksid toimunud müügitehingud. Rääkides suurtest kogustest kokaiinist, peaks olema tuvastatud ka müügitehing ning selle olulised tingimused - asja hind ja täpne kogus. Kui M. Muidre oleks aktiivne vahendaja, kas siis oleks mõistlik eeldada, et T. Berg sai narkootilise aine tasuta. Kokaiini tänavahind on avaliku teabe kohaselt 80-120 USD 1 g. Ilma müügitehinguid tuvastamata ei saa väita, et M. Muidre oleks osalenud narkootiliste ainete müügitehingutes vahendajana. Kaitsjate arvates kohus, välistades kuriteo raskuastmest tulenevalt M. Muidre suhtes vangistuse tingimisi kohaldamise, on eksinud, eelkõige arvestades tema isikut. Kohus ei ole küllaldaselt arvestanud, et T. Berg on varem korduvalt kohtulikult karistatud, sh ka narkokuritegude toimepanemise eest, M. Muidre on aga varem kohtulikult karistamata. Kohus on küll karistuse otsustamisel märkinud, et karistuse eesmärk on saavutatav kergemini, kuid jätnud motiveerimata, miks M. Muidre suhtes ei tuleks kõne alla tingimisi karistuse kohaldamine. M. Muidrel on kindel töökoht, kaks alaealist last, neist üks raske puudega. M. Muidret iseloomustav materjal kinnitab tema isikuomadusi ning ühiskondlikku käitumist. M. Muidre on kohtuistungil kinnitanud vahi all viibimise tähendust temale ning seda, et karistuse eesmärk on saavutatud. Kaitsjate arvates M. Muidre osas on karistuse kohaldamine tingimisi võimalik, seda tulenevalt ka Riigikohtu praktikast. Eeltoodu alusel taotletaksegi esiteks vähendada M. Muidrele mõistetud karistust ning teiseks määratav karistus kohaldada tingimisi. Ringkonnakohus leiab, et ei ole alust kergendada M. Muidrele
lg 2 p 2 järgi mõistetud karistust – 4 aastat ja 6 kuud vangistust, sest see on alla sanktsiooni (3-15 aastat 27 vangistust) keskmise. Maakohus on igakülgselt põhjendanud talle sellise karistuse määramist ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et karistust kergendav asjaolu, mida tuleb obligatoorselt
Muidre ise vabatahtlikult andis üle ja puhtsüdamlikult kahetses kanepi hoidmist. Läbiotsimisprotokollist (I kd lk 73-78) nähtub, et M. Muidrele tehti ettepanek välja anda läbiotsimise määruses täheldatud esemed, mille kohta M. Muidre avaldas, et pesumasina ruumis kapis on tema teada umbes 100 grammi kanepit, mis on mõeldud tema enda jaoks. Tegelikult võeti ära 165,58 grammi ja M. Muidre ütles maakohtus (II kd lk 97-97 pöördel), et sai selle T. Bergi käest, kes tõi talle hoida paki, milles pidi olema salatubakas. M. Muidre tegi paki huvi pärast lahti ja selgus, et selles oli kanep. Ta proovis seda piibuga tarvitada. Läbiotsimisel ta ei olevat julgenud öelda, et sai kanepi T. Bergi käest. Viimases sõnas (II kd lk 104 pöördel) on M. Muidre öelnud, et on vahi all oldud 10 kuu jooksul järeldusi teinud ja kahetseb südamest, et sellise inimesega (T. Bergiga) tegemist on teinud. Soovib võimalikult kerget karistust ja toetada oma peret. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule ei leia, et eeltoodut oleks alus käsitleda karistust kergendava asjaoluna
lg 1 p 3 mõttes, mis räägib süü ülestunnistamisele ilmumisest, puhtsüdamlikust kahetsusest või süüteo avastamisele aktiivsest kaasaaitamisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, kes karistuse mõistmisel arvestas, et M. Muidre süü aste on suurem kui T. Bergil. Väidet, et T. Bergi süü suuruse määramisel tulnuks arvestada ka tema puutumust O.P. iga, on ringkonnakohus juba eelpool käsitlenud. Kuna seda asjaolu pole T. Bergile süüks arvatud, siis ei olnud alust seda ka karistuse mõistmisel käsitleda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et M. Muidre, käideldes korduvalt suures koguses erinevat narkootilist ainet, on olnud selle aktiivseks vahendajaks. Ta mõisteti süüdi kolmes narkoepisoodis ja kahel juhul tuvastati tema poolt kokaiini edasiandmine T. Bergile. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldust ei tee olematuks kaitsjate väide, et pole tuvastatud M. Muidre poolt narkootikumide müümine. Kohtupraktikas ei tähenda narkootikumide edasiandmine, milles M. Muidret süüdistati, alati ost-müüki, see võib toimuda ka muul moel ning ei ole tähtis, kas edasiandmine toimub tasuta või tasu eest. Kaitsjate arvates maakohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud, et M. Muidrel on kindel töökoht, tema head iseloomustust, et tal on kaks alaealist last, neist üks raske puudega. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. Maakohtule olid kõik eeltoodud asjaolud teada (II kd lk 56-62 ja 108-109). Karistuse mõistmisel ei oma esmast tähtsust töökoha ja perekonna olemasolu.
Samuti arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kõigest sellest on maakohus ka karistuse mõistmisel lähtunud. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 28 Mati Kartau 29
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.