02.10.2000.a
K § 144 lg 1, KrK § 101 p 1,5,7 järgi KrK § 40 lg 1, KrK § 43 lg 3¹ alusel 18 aasta vangistusega, mille kandmise alguseks 04.10.1999.a; 3. 18.04.2002.a
K § 40 lg 3 alusel 18 aasta vangistusega. 12.06.2003.a Valga Maakohtu määrusega mõisteti Markko Helandile KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel 02.10.2000.a ja 18.04.2002.a kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 16 aastat 6 kuud vangistust. Markko Helandi on talle mõistetud karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 11.10.2010.a kohtuistungil ära Markko Helandi ja prokuröri, on seisukohal, et Markko Helandit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna toimepandud kuritegude rohkus ja ka raskus (varalise kasu saamiseks grupis tappis 2 rahumeelselt talus elanud inimest, röövis nende vara ja süütas kannatanute maja) ei ole kooskõlas ja proportsioonis kandmata jäänud karistusaja pikkusega – kandmata on enam kui 5 aastat vangistust. Lisaks nähtub Markko Helandi käitumisest vangistuses viibides, et ta ei ole seaduskuulekale teele asunud – tal on kehtiv distsiplinaarkaristus selle eest, et lasi vanglas endale tätoveeringu teha. 09.08.2010.a karistati Markko Helandit selle eest noomitusega. Kuna tätoveeringu endale teha laskmine on tahtlik tegevus ja kogemata ei ole võimalik seda endale teha lasta, ning 11.10.2010.a kohtuistungil Markko Helandi võttis õigeks asjaolu, et oli teadlik sellest, et vanglas endale tätoveeringu teha laskmine on keelatud ja karistatav tegevus, siis pole kohtul alust arvata, et Markko Helandi on käesolevaks ajaks asunud seaduskuulekale teele. Ka kinnipeetava iseloomustusest ja kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on Markko Helandist lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid kõrged. Kinnipeetava iseloomustusse märgitu kohaselt on Markko Helandil reeglitele allumisega raskusi; käitumisstiililt kaldub impulsiivsusele, mis väljendub seaduste ja reeglite rikkumises hetke ajel, arvestamata võimalike tagajärgedega; ohustatud on ühiskond tervikuna, oht seisneb füüsilise ja varalise kahju tekitamises, füüsiline rünne võib lõppeda tapmisega; ohu ilmnemine on kõige suurem, kui isik on raskes majanduslikus olukorras; raske majandusliku olukorra puhul on mõjutatav teiste isikute poolt. Kriminaalhooldaja arvamusse märgitu kohaselt asuks Markko Helandi elama oma vanemate juurde, kes tarbivad alkoholi, elukohast on elekter 2 aastat tagasi välja lülitatud, kuna ebaseadusliku tarbimise eest on elektriarve senini tasumata; kriminaalhooldajal on kahtlus, kas M.Helandi vabanemise korral perekond suudab 2 3 koos elada ilma tülideta ja füüsilise vägivallata; kriminaalhooldaja ei välista, et vabaduses Markko Helandi võimalikul lävimisel kriminaalkorras karistatud isikutega võib ta panna toime uue kuriteo, millega seatakse ohtu kaaskodanike turvalisus. Kriminaalhooldusametnik enda arvamuses ei nõustu Markko Helandi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega. Asjaolud, et vangistuse ajal on Markko Helandi õppinud ja töötanud ning osalenud erinevatel kursustel ning käesoleval ajal ta õpib keevitaja eriala, on positiivsed, kuid ainuüksi neist asjaoludest käesoleval ajahetkel Markko Helandi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei piisa. Vabaduses olevate isikute turvalisuse tagamiseks ei ole käesoleval ajal põhjendatud Markko Helandit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Heli Sillaots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.