1-10-13302/6

(10250101452)Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Tõlk - Kriminaalasi Angela Laurits süüdistuses kuriteos KarS § 263 p1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav ANGELA LAURITS , ik. 49009200013, varem kriminaalkorras karistamata, väärteo karistatust ei oma, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada ANGELA LAURITS kuriteos KarS § 263 p1 järgi ja mõista 2 karistuseks vangistus kolm

(3)kuud. Kohaldada Angela Laurits suhtes KarS § 69 sätteid ja asendada temale mõistetud ning tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus kolm

(3)kuud vangistust süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, kolmele kuule vangistusele vastab: 3 kuud= 3x30 =90 päeva x2 tundi=180 tundi üldkasulikku tööd. 180 ( ühesaja kaheksakümne) tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus kuus

(6)kuud. Üldkasuliku töö tegemisel on Angela Laurits kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Angela Laurits suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista Angela Laurits’ alt riigituludesse menetluskulu - sundraha 1000 (üks tuhat ) krooni. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas või AS Swedbangas nr 221023778606, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-13302, isik kelle eest tasutakse – Angela Laurits, nõude liik – sundraha. Sundraha tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3 Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS

1. peatüki
2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik Angela Laurits’ at süüdistatakse selles, et tema lärmates ja ebasündsaid väljendeid kasutades tungis 25.juulil 2010.a kella 18:45 – 19:00 vahelisel ajal avalikus kohas Kuressaare linn Pikk tn 60 liikluseks suletud õuealal ja laste mänguväljaku vahetus läheduses, kus viibisid asjasse mittepuutuvad isikud , kallale oma lapse isa uuele elukaaslasele K. O.le. Angela Laurits lõi K. O.le korduvalt rusikaga näkku. Peksmisega tekitas Angela Laurits K. O.le ninaluude murru ja vasema orbita piirkonna lahtise haava. Oma sellise tegevusega, mis seisnes avaliku korra rikkumises vägivallaga, pani Angela Laurits toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise. Prokurör on saatnud toimiku Angela Lauritsa süüdistuses kuriteos KarS § 263 p1 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. Angela Laurits on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Angela Laurits ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal nõustusid Angela Laurits ’ ale süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus Angela Laurits’ ale nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 263 p1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kolm

(3)kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 3 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 3 vangistuskuule (3x30=90) ehk 90 vangistuspäevale vastab (90x2) 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd. 180 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata kuus

(6)kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Angela Laurits selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ning ta nõustub sõlmitud kokkuleppega. Angela Laurits kinnitas, et on nõus kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistusega. Kokkulepitud karistuse sisu ja olemus on arusaadav. Kokkuleppe prokuröriga on ta sõlminud vabatahtlikult. Angela Lurits palub 4 vähendada väljamõistmisele kuuluvat sundraha suurust ja muid menetluskulusid. Ta kasvatab üksinda erihooldust vajavat väikelast, ta on töötu ning pere rahaliseks sissetulekuks on lapse toetus. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav Angela Laurits, prokurör ja kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, tsiviilhagi ei ole. Kohus leiab, et Angela Laurits tuleb süüdi tunnistada temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus vastab KarS §-s 56 sätestatule. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuuluks Angela Laurits’ alt riigituludesse väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuritegudes süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Angela Laurits kasvatab üksinda 1,9 aasta vanust väikelast. Oma tervisest tulenevalt vajab laps erihooldust. A. Lauritsa pere ainsaks sissetulekuks on käesoleval ajal lapsetoetus. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temal üle jõu. Süüdistatav Angela Laurits on oma süüd tunnistanud. Angela Laurits ei oma kriminaal- ja väärteomenetluse karistatust, seega saab tema resotsialiseerumisväljavaateid hinnata heaks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et A. Lauritsa võib vabastada osaliselt riigituludesse tasumisele kuuluvast sundrahast. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318. Kristel Pedassaar kohtunik