Kriminaalasi 1-08-14813 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.aprillil 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-14813(08740000115) Kohtuk

§ 25lg 2 järgi ja kohus tunnistab Aleksandr Moissejevi süüdi altkäemaksu andmise katse toimepanemises. Kar

S § 298 lg 1 sätestab vastutuse altkäemaksu lubamise või andmise eest. Altkäemaksu mõiste on avatud KarS § 294 lg-s 1 - tegemist on vara või muu soodustusega, mis antakse ametiisikule vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo, või on 3 ebaseaduslikult jätnud teo toime panemata või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi. Vara või muu soodustuse ametiisikule üleandmine on altkäemaksu andmise objektiivsesse koosseisu kuuluv tegu, mitte aga tagajärg. Erinevalt altkäemaksu andmisest ei eelda altkäemaksu lubamine vara või muu soodustuse üleandmist ametiisikule, vaid üksnes ametiisikule sellesisulise pakkumise tegemist. Pole oluline, kas ametiisik on valmis pakkumise vastu võtma või mitte. Seejuures ei ole altkäemaksu lubamine vaadeldav altkäemaksu andmise ettevalmistava staadiumina, vaid iseseisva lõpuleviidud süüteona, mille seadusandja on pidanud vajalikuks eraldi kriminaliseerida. Kuid mõistetavalt ei moodusta KarS § 298 lg-s 1 sätestatud altkäemaksu lubamine ja selle hilisem andmine kogumit, kuna altkäemaksu andmises neeldub ka selle varasem lubamine. Riigikohtu kriminaalkolleegium (3-1-1-110-04 Jegorovi asjas) peab siinkohal silmas, et matkimisele allutatud süüteod jäävad juba olemuslikult peaaegu alati katse staadiumisse ning seda sõltumata sellest, kas tegu on juriidiliselt lõpule viidud. Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et matkimise korral on tervikuna esmatähtis süüteo faktiline lõpuleviimine, täpsemalt süüteo lõpuleviimise reaalne ehk objektiivne võimalikkus. Matkimise korral on toimuv jälitusametkondade kontrolli all, isik paneb toime täielikult ühepoolse teo, millel ei ole võimalust realiseeruda kahjuliku tagajärjena. Kuigi juba altkäemaksu andmise lubamist võib käsitada lõpuleviidud süüteona, tuleb siiski kogu sündmustikku vaadelda teoühtsuse aspektist ning käsitleda toimunut edasise arengu taustal - selleks oli praeguses kaasuses konkreetsete summade kokkuleppimine ja üleandmine, seega oli tegemist juba materiaalse- ehk tagajärjedeliktiga, vastasel korral ei oleks altkäemaksu andmise katse sisuliselt ka võimalik, kuna reaalsele hüvede üleandmisele eelneb reeglina ka vastav kokkuleppe … n-ö kokkuleppesüüteod, mis rajanevad vastastikusel usaldusel jäävad lõpuleviimisel varjatuks. Nende hulka kuulub ka altkäemaksu andmine. Käesoleva kriminaalasja jälitusprotokolliga 2.10.2008 tlk.165 -166 on tõendatud, et KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo matkimiseks J F poolt Aleksandr Moissejevi suhtes ning kuritegude matkimisel nimetatud isikute omavaheliste kõneluste salajane pealtkuulamine ja audio ning videosalvestamine - on kuriteo avastamiseks ja tõe selgitamiseks läbiviidud jälitustoimingud. Jälitustoimingutega tuvastati 26.08.2008 kell 8:49 Aleksandr Moissejevi ja J F kohtumine Jõhvi linnas Rahu tänaval eelnevalt kokkulepitud kohas, kohtumise käigus asetleidnud altkäemaksu summa faktiline lubamine A.Moissejevi poolt. Peale selle toimus 28.08.2008 kell 8:46 Aleksandr Moissejevi ja J F kohtumine Jõhvi linnas eelnevalt kokkulepitud kohas ja kohtumise käigus A.Moissejevi poolt altkäemaksuna kokkulepitud rahasumma üleandmine J.F. Aleksandr Moissejevi ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et kohtumisel 26.08.2008 soovis ta J F, et XX XXX puudutava kriminaalasja uurimisega oleks vaja venitada ja asi anda prokurtatuuri enne aasta lõppu. 26.08.2008 motiveeris A.Moissejev kohtumisel oma palvet J.F, et ei viidaks läbi AS XXX maksude kontrolli. Peale F sõnu, et sina paku, mina otsustan kas võtan või ei nõustus A.Moissejev maksma J.F raha valides, kas ta maksab raha või saab endale vaenlase kõrge politseiametniku näol. A.Moissejev pakkus J.F raha just seepärast isiklikult, sest ei uskunud kuni viimase hetkeni, et ta raha vastu võtab. A.Moissejevi ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et kohtumisel F vestluse käigus valis ta oma mobiiltelefoni ekraanil summa 300 000 krooni ja siis sai ta aru, et ta ei saa maksta seda summat kohe ja seetõttu palus maksmise võimalust kolmes osas. A.Moissejev pakkus 4 ise F välja raha üleandmise päeva s.o 28.08.2008 kell

1. Seega A.Moissejevil oli enne kohtumist J.F olemas teadmine J F kohta kui kõrgest politseiametnikust, kellel on õigus sekkuda A.Moissejevit huvitava kriminaalasja menetlusse A.Moissejevi huvides ja teene osutamise eest oli A.Moissejev valmis maksma altkäemaksu ja pakkus 300 000 krooni J.F. Siinkohal kohus hindab A.Moissejevi ütlusi oma süülise käitumise kohta tõendite kogumisse kuuluvaiks, tuginedes Riigikohtu kohtuotsusele nr.3-1-1-10-09 p 4.9 „ Altkäemaksu lubamine ei ole vaadeldav altkäemaksu andmise ettevalmistava staadiumina, vaid iseseisva lõpuleviidud süüteona. Oluline on seegi, et altkäemaksu lubamise koosseisu realiseerimine eeldab lubaja tegutsemist eesmärgiga mõjutada ametiisikut selliselt, et viimane paneks oma ametiseisundit kasutades tulevikus toime seadusega mittelubatud teo või jätaks ebaseaduslikult teo toime panemata.“ Karistusseadustiku § 298 lg-s 1 ettenähtud altkäemaksu andmise objektiivse koosseisu moodustab vara või muu soodustuse andmine või selle lubamine ametiisikule selleks, et ametiisik paneks oma ametiseisundit kasutades altkäemaksuandja huvides toime või jätaks toime panemata õigusvastase teo. Seega peab isiku süüditunnistamiseks altkäemaksu andmises olema tuvastatud, et isik, kellele vara või muud soodustust antakse, on ka tegelikult ametiisik KarS § 288 tähenduses. Kuna KarS §-s 288 kirjeldatakse täpselt neid tunnuseid, mille olemasolul saab lugeda isikut ametiisikuks karistusõiguse mõttes, siis tuleb neid tunnuseid ametiisikuks olemise küsimuse selgitamisel kohtuotsuses ka täpselt kirjeldada. ( 3-1-1-65-07 p 7 ) Ida Politseiprefektuuri Majanduskuritegude komissari ametijuhendis, millisel ametikohal asus tööle J F XX.XX.XXX (tlk.51 2 kd) on tema teenistusülesannetena märgitud: juhib kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse tööd, koordineerib majanduskuritegude ennetamist, tõkestamist ja menetlemist politseiprefektuuris ja teenindaval territooriumil oma pädevuse piires. Täidab uurimisjuhi kohustusi, koordineerides ja kontrollides alluvate tegevust kohtueelsel menetlemisel, täidab uurimisjuhi kohustusi koordineerides ja kontrollides alluvate tegevust kohtueelsel menetlemisel. J F töötas 23.08.2008 Ida Politseiprefektuuri Majanduskuritegude talituse vanemkomissari ametikohal, mis on KarS § 288 lg 1 tähenduses isik, kellel on ametiseisund riigiasutuses. Tulenevalt
2. aastal augustis kehtinud Politseiteenistuse seaduse §-st 3 lg 2 ja §-st 5 lg 1 p 5 on vanemkomissar politseiametnik, kes Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva täidesaatva riigivõimu asutuses töötava riigiametnikuna on vaadeldav ametiisikuna KarS § 288 mõttes. J F on kõrgeim ametiisik prefektuuri majanduskuritegude talituses s.o on talituse juht, kellel on haldamis-järelevalve ja ka võimuesindja ülesanded. J.F on ametiisik, kelle tööpiirkonnas (Ida Politseiprefektuur) toimus AS XXX ja XXX suhtes kohtueelne menetlus. J.F ametiülesannete hulka kuulus nimetatud kriminaalmenetluses oma alluvate töö koordineerimine, juhtimine ja järelevalve. J.F on ametiisik, kes oli pädev vastu võtma otsuseid uurijate töö koordineerimiseks temale alluvas talituses. Tunnistaja J F ütlustega on tõendatud, et 19.augustil 2008 sai ta teada, et A.Moissejev otsib temaga kohtumise võimalust. Tema Narvas elav sõber I K teatas, et temaga (J F) soovib kohtuda Aleksandr Moissejev ja soovib lahendada probleeme. J.F nõustus kohtumisega ja teatas koha ja kellaaja. I K helistas tagasi ja teatas, et A.Moissejevile sobib määratud aeg s.o 26.08.2008 kell
3. Jõhvi linnas Rahu t 36 juures, mis asub Ida Politseiprefektuuri (Rahu t 27) läheduses I.K ütles, et A.Moissejev soovib lahendada probleeme tema suhtes kriminaalasjaga, mis on menetluses. Selle probleemi lahendamiseks olevat eelarves 360 000 krooni. Vestlusest I.K sai J.F aru, et temale pakutakse altkäemaksu. Et tema (J.F) tegevus oleks seaduslik, pöördus ta 23.08.2008 prokuratuuri. Tunnistaja selgitas, et ta töötab majanduskuritegude talituses ja on teadlik kuidas peab toimima. 5 Kohus täheldab, et alates J F eelnimetatud pöördumise tähtajast prokuratuuri osaleb J F A.Moissejeviga asetleidvatel kohtumistel
4. ja
5. augustil kuriteo matkija rollis, milline tegevus otseselt avaldab mõju menetletava kuriteo- altkäemaksu lubamine, andmine – kvalifitseerimisele kuriteo katsena. J.F ütlustega on tõendatud, et kokkulepitud ajal toimus kohtumine A.Moissejevi sõiduautos XXX XXX reg/nr XXX XXX 28.08.
6. A.Moissejev selgitas kohtumisel, et kriminaalasja raames AS XXX tegevuse kontrollimisel ilmnevad ka A.Moissejevi isiklikud tehingud ja palus neid mitte uurida või lõpetada, küsides, kas see on võimalik. A.Moissejevi ütlustega on tõendatud, et 28.08.2008 sõitis ta koos F XXX kaupluse juurde. Sinna sõitis sõiduauto XXX. Moissejev ja J.F väljusid autost ja lähenesid sõiduautole XXX. A.Moissejev avas sõiduauto ukse ja osutas tagaistmel olevale pakitud rahapakile. F istus tahaistmele. A.Moissejev palus juhil viia isik kuhu ta soovib, sulges autoukse ja lahkus. A.Moissejevi ütlustega on tõendatud, et rahasumma 100 000 krooni andis ta üle R S 28.-l ja palus keerata raha paberi sisse ja panna sõiduauto tagaistmele. Seejärel palus A.Moissejev R.S sõita selle rahaga Jõhvi kella 9-ks. Muid korraldusi A.Moissejev R.S ei andnud, sest ei uskunud, et F võtab pakutud raha vastu. Tunnistaja J F ütlustega on tõendatud A.Moissejev kohtumisel sõiduautos 26.08.2008 vestluse käigus J.F kirjutas oma mobiiltelefoni ekraanile 300 000 ja esitas palve, et kas on võimalik J.F see summa maksta kolmes osas, sest summa on suur ja kohe ei saa kätte. Esimese osa summast pakkus A.Moissejev anda üle 28.08.2008 samal kohal kell 9 hommikul. Peale selle palus A.Moissejev AS XXX tehinguid mitte uurida põhjalikult ja venitada XXX XXX kriminaalasjas ja saata see prokuratuuri võimalikult hiljem, et see aeguks. Teine J.F ja A.Moissejevi kohtumine raha üleandmiseks toimus määratud ajal. F istus A.Moissejevi sõiduautosse. A.Moissejev selgitas, et nad sõidavad Volkswageni keskuse juurde Tallinn-Narva maantee ääres ehituskaupluse XXX suurele parkimisplatsile. A.Moissejev selgitas J.F, et tuleb auto, mille tagaistmel on see, milles kokku lepiti ja täpsustas ise, et 100
7. Parkimisplatsile sõitis valge kaubik XXX ja A.Moissejev tuli oma autost välja. Ta avas lähedale parkinud valge kaubiku ukse selgitades ning näitas käega, et kokkulepitu on tagaistmel. A.Moissejev palus autojuhil viia J.F sinna kuhu ta soovib. Tunnistaja J F ütlustega on tõendtud, et valge kaubiku tagaistmel oli pakk ajalehes. Ta tegi paki lahti ja selles oli raha, millest suurem osa viiesajased ja oli ka 100 krooniseid. Tunnistaja I K ütlustega on tõendtud, et ta on A.Moissejeviga tuttav alates 2002.aastast ja A.Moissejev helistas I.K augustis ja nad kohtusid XX XXX, mängisid squashi ja rääkisid igasugustest asjadest. A.Moissejev küsis ka kas ta tunneb J.F. I.K vastas jaatavalt. A.Moissejev küsis, kas I.K on nõus J.F küsima, kas J on nõus kohtuma A.Moissejeviga. Kohtumine oli seoses XXX. I.K oli varem leppinud kohtumise F XXX ääres ja seal küsis J.F nõusolekut. Paari päeva pärast kohtus I.K Jõhvis J ja sai vastuse, et J.F on nõus Aleksandriga kohtuma järgmisel nädalal kell 9 nendele teadaolevas kohas. I.K edastas selle informatsiooni Aleksandrile. I.K helistas J.F ja teatas, et informatsioon on vastu võetud. Kohus, hinntes kogutud tõendeid kogumis leidis, et A.Moissejevi ja J.F kohtumise isnitsiatiiv tulenes A.Moissejevilt, näiliselt varjatult, kes otsis oma tuttava ja J.F ühise tuttava, I K kaudu J.F kohtumise võimalust seoses probleemidega AS XXX ja A.Moissejevi suhtes menetletava kriminaalasjaga. J.F I.K kaudu edastatud kohtumise soovi põhjendusest J.F selgus, et probleemi lahendamiseks on eelarves 360 000 krooni. Nimetatud informatsioonile reageeris J.F avaldusega prokuratuuri eeldades, et A.Moissejevi poolt on nende omavahelise kohtumise käigus võimalik altkäemaksu pakkumine J.F. 6 Kohtuliku uurimise käigus avaldatud jälitusteabega (videosalvestus 26.08.2008 algus kell 8.49 Viru Maakohtu eeluurimiskohtuniku määruse nr.81/259 25.08.2008 kell 12.10 alusel) videosalvestuses esitatuga, jälitusprotokolli ja lisaga nr 1 tlk.170 on tõendatud, et J F ja A.Moissejevi kohtumisel 26.08.2008 kell 8:49 hommikul A.Moissejevi sõiduautos XX XXX XXX XXX A.Moissejev küsis J.F käest, kas oleks võimalik, et kriminaalasja raames teostatava maksurevisjoni käigus ei puudutaks AS xxx sellest tulenevate tagajärgedega. Ta tahab et xxx ja xxx vahelised tehingud kinni mätsitaks. J.F ütles, et see on väga keeruline kuid põhimõtteliselt on ta nõus neid samme astuma A.Moissejevi soovide täitmiseks. A.Moissejev küsis J.F, mida nõutakse A.Moissejevilt ja mil moel see asi hakkab toimuma. J.F vastusele: no seda pead sa mulle ise ütlema - ma kas võtan vastu või ei võta – kirjutab Aleksandr Moissejev oma mobiiltelefoni ekraanile 300 000 ja näitab J F. J.F vastab jaatavalt. Eeltoodud tõendite kogumist järldub, et nii A.Moissejevi kui ka J.F ütlustega, (neid ütlusi kinnitavad tõendid, mis on saadud jälitustegevuse tulemusena )on tõendatud, et A.Moissejev oli isik, kellelt tulenes initsiatiiv ja huvi J.F altkäemaksu lubamisega mõjutada J.F kui ametiisikut, kelle uurimisalluvuses olevates kriminaalasjades saavutada soovitud tulemusi, et viimane paneks oma ametiseisundit kasutades tulevikus toime seadusega mittelubatud teo või jätaks ebaseaduslikult teo toime panemata, s.t takistaks kriminaalmenetluse seaduslikku läbiviimist A.Moissejevi soovidest lähtuvalt. Tunnistaja A T ütlustega on tõendatud, et Aleksandr Moissejev on tema tuttav. Samuti on tema tuttav R S. Tunnistaja selgitas, et ta ei ole R.S raha laenanud. R.S küsis laenu seitsekümmend tuhat krooni 2008.a. augustis probleemide tõttu korteri eest tasumisel. Tunnistaja R S ütlustega on tõendatud, et tema suhted Aleksandr Moissejeviga on sõbralikud ja A.Moissejev palus tal sõita 28.08.2008 hommikul Jõhvi XXX parklasse. R.S täpsustatud selgitusega on tõendatud, et tal oli kaasas ükssada tuhat krooni raha auto tagaistmel ja see ei olnud tema isiklik raha. Selle raha andis temale A.Moissejev. Ta palus see raha panna auto tagaistmele. Rahapakid olid pakitud ajalehepaberisse. Auto aknaklaasid olid toonitud. XXX parklas pidi tunnistaja A.Moissejeviga kohtuma. Kohtumine toimus ja A.Moissejev palus eelnevalt, et autosse istub inimene, kelle ta peab viima soovitud paika. XX parklas istus R.S sõiduauto tagaistmele inimene ja ta viis selle inimese autokeskusesse. XX parklas A.Moissejev avas R.S auto tagumise ukse, palus isikul istet võtta ja ütles tunnistajale, et vii see inimene sinna kuhu ta palub. Tunnistaja A V ütlustega on tõendatud, et ta on tuttav Aleksandr Moissejeviga umbes 10 aastat. A.Moissejeviga ta ei ole arutanud politseinikele altkäemaksu andmist. Tunnistaja oli AS XXX juhatuse liige, omanik ja aktsionär ja ta müüs firma 2008.a. septembris. Tehing kinnitati notari juures. Tunnistaja selgitusega on tõendatud, et kriminaalasja menetlemine AS XXX ja XXX XXX vahel lõpetati veebruaris
8. Tunnistaja J F 28.08.2008.a. ülekuulamise protokolli lisaga on tõendatud (lk. 13 1.kd), et A.Moissejevi poolt valge XXX tagaistmele jäetud ajalehe sisse pakitud altkäemaksu raha 100 000 krooni, lisas J F ülekuulamise käigus protokollile. Ülekuulamise käigus on üleantud rahasumma pakitud kilekotti ja suletud klambriga
9. Asitõendi vaatlusprotokolliga 03.09.2008 tlk.14- 23 1 kd on tõendatud, et vaadeldav objekt on kilepakend, mis on suletud klambriga nr.000001100 ning milles on näha 500kroonised ja 100 -kroonised Eesti Vabariigi rahatähed. Rahatähed fotografeeriti. Peale fotografeerimist loeti rahatähed üle. Vaatluse käigus tuvastati kokku 198 viiesajakroonist ja 10 sajakroonist rahatähte, kokku 100 000 Eesti krooni. Kõikide rahatähtede seerianumbrid kirjutati üles vaatlusprotokolli: loetelu lisatud tlk.115-119 . Vaatlusprotokolli juurde on lisatud 3 fototabelit rahapakist kilepakendis 2 fototabelit ja ühel fototabelil 500 ja 100 kroonised rahataähed. 7 Kohus leidis, et kogutud tõendite kogumiga on tõendatud A.Moissejevi poolt kuriteo toime panemine otsese tahtlusega altkäemaksu lubamises ja andmises s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi Ida Politseiprefektuuri Majanduskuritegude talituse vanemkomissari ametikohal töötavale J F s.o Kar

S § 288 lg 1 tähenduses isikule, kellel on ametiseisund riigiasutuses. Tulenevalt

1. aastal augustis kehtinud Politseiteenistuse seaduse §-st 3 lg 2 ja §-st 5 lg 1 p 5 on vanemkomissar politseiametnik, kes Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva täidesaatva riigivõimu asutuses töötava riigiametnikuna on vaadeldav ametiisikuna KarS § 288 mõttes. A.Moissejevi käitumises puuduvad süüd välistavad asjaolud. Tõendite kogumisse kuuluvate tõenditega, sealhulgas A.Moissejevi enda ütlustega oma süüd tunnistamises altkäemaksu lubamises ja raha üleandmises on ta kuriteo toimepanemises süüdi. A.Moissejevi vastutust kergendavad ja tema vastutuast raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et A.Moissejev pani toime kõrgemale riigiametnikule altkäemaksu lubamise ja andmise katsega, mis faktilise kahjuliku tagajärje saabumise korral oleks ohustanud õiguskaitseorganite usaldusväärsust majanduskuritegude menetlemisel. Tegeliku kahjuliku tagajärje saabumine oli välistatud üksnes kuriteo matkimise teel õiguskaitseorganite õigeaegse sekkumise ja järelevalve tõttu. Antud asjaolu aga ei vähenda süüdlase vastutust tema poolt toimepandu eest. Kohus leiab, et kohtuliku menetluse käigus ei ilmnenud A.Moissejevi selge arusaam oma käitumise õigusvastasusest, püüdes oma initsiatiivi altkäemaksu lubajana, üleandjana üle kanda J F. Kohus ei täheldanud kriminaalmenetluse käigus kuriteo matkijana osalenud isiku põhjendamatut ülekaalu ega initsiatiivi. A.Moissejevilt tuli J.F kohtumise korraldamise esmane ettepanek. I.K kaudu teatas probleemi lahendamiseks võimaliku rahasumma suuruse s.o 360
2. Ta valis ilma J.F s.o matkija mõjutuseta altkäemaksuna üleandmise summa suuruse 300 000 krooni oma mobiiltelefoni ekraanile kirjutamisega ja üleandmise aja s.o kolmes osas, millise käitumisega realiseeris oma tahtluse kuriteo toimepanemisega. A.Moissejev ei ole varem kohtulikult karistatud. Seega leiab kohus, et toimepandud süüteo eest, mille raskeima tagajärje hoidis ära õiguskaitseorganite professionaalne tegevus- tuleb A.Moissejevit karistada vangistusega 10 kuud, mille hulka tuleb lugeda eeelvangistuses viibitud ajavahemik. Kohus leiab, et Aleksandr Moissejevi suhtes ei ole põhjendatud kohaldada vangitusest vabastamist KarS § 73 ja § 74 alusel. TÕKEND: Süüdimõistetule, Aleksandr Moissejevile kohaldada tõkend - vahistamine ja vahistada ta kohtusaalis kuni kohtuotsuse jõustumise tähtajani. Vastavalt KrMS § 127, 130 lg 2 ka lg 4-1 arvestab kohus käesolevaga tõkendit valides Aleksandr Moissejevi poolt kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise võimalikkust. Kohus täheldas kriminaalmenetluse käigus A.Moissejevi käitumises kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist näiliku põhjendatuse ajendit kasutades. Süüdistusakt A.Moissejevi süüdistuses saabus Viru Maakohtusse 7.11.
3. 7.mail 2009 toimunud eelistungil määras kohus kohtuistungi alguseks 16.09.
4. 15.09.2009 s.o kohtuistungile vahetult eelnenunud päeval (tlk.32; lk.34 kohtuistungi protokoll 3kd) esitas A.Moissejev kohtule avalduse tema poolt valitud kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi taandamiseks. 15.09.2009 teatas vandeadvokaat Sergei Politšev oma avalduses kohtule, et 14.septembril 2009 teatas A.Moissejev temale, et ta soovib omal initsiatiivil lõpetada 8 lepingu oma valitud kaitsjaga, (S.Politševiga) väidetava huvide konflikti tõttu (tlk.33 3kd). Vandeadvokaat S.Politšev oma avalduses ei loe põhjendatuks oma kaitsealuse seisukohta ja kaitsjana ei ole tal põhjendatud aluseid oma kaitseülesande täitmisest keelduda. A.Moissejevil oli esmaõigus omale kaitsja valida, mitte aga vastupidi. 16.
5. 2009 kell 10.00 alanud kohtuistungile süüdistatava A.Moissejevi initsiatiivil taandatud kaitsja S.Politšev ei ilmunud. Kohus andis A.Moissejevile võimaluse kaitsja leidmiseks aega kuni 22.septembrini
6. 21.09.2009 teatas vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski oma kokkuleppest A.Moissejevi kaitsjana osalemisks kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluse jätkamine oli võimalik 1.2, 5,6,7 oktoobril
7. 01.oktoobril 2009 toimunud kohtuistungile jäi ilmumata süüdistatav Aleksandr Moissejev. A.Moissejevi kaitsja esitas kohtule SA XX XXX tõendi raviarsti allkirjaga, millest nähtub, et menetlustoimingule 01.10.2009 kell 10.00 ilmumiseks on väljakutsutud isikul takistus seoses tervisliku seisundiga. Antud tõendist ei nähtu, et nimetatud takistused A.Moissejevi mitteilmumiseks on põhjendatud ka 2., 5., 6., ja
8. oktoobril
9. Kohtule ei esitatud põhjendavaid tõendeid A.Moissejevil mõjuva põhjuse olemasolu kohta eelnimetatud kuupäevadel mitteilmumise kohta kohtuistungile. Prokuröri taotlusel määras kohus Aleksandr Moissejevi kohtuistungile mitteilmumise põhjendatuse väljaselgitamiseks süüdistatava kohtuarstliku ekspertiisi tema tervisliku seisundi kindlaksmääramiseks, selgitamaks, kas isiku haigestumine on pikaajaline ja kas isik vajas vältimatut ja kestvat haiglaravi. Samuti selgitamaks, millistel tingimustel on võimalik menetleda antud kriminaalasja kahjustamata isiku tervist. Kohtuistung lükati edasi
10. veebruarini
11. Eksperdiarvamusest 7.10.2009 isiku komisjonilisest ekspertiisiaktist nr.5 (tlk. 42), mis laekus kohtule 12.10.2009 nähtub, et A.Moissejev tuli XXX XXX vastuvõtule kaebusega tugevale valule XXXX, mistõttu tema vältimatu hospitaliseerimise põhjuseks oli vajadus välistada võimalik XXX. XXX kui XXX haigusest täielik tervenemine ei ole tõenäoline, kuid pärast tervisliku seisundi stabiliseerimist ei vaja ta haiglaravi ning haigus pole takistuseks kohtuistungil osalemiseks. Tervislikust seisundist lähtuvalt ei vaja A.Moissejev kohtuistungil osalemisks eritingimusi. A.Moissejevi eelkirjeldatud käitumine seab põhjendatult kahtluse alla kohtuotsuse täitmisele pööramise võimalikkuse mõistliku aja kestel, mistõttu kohus valib A.Moissejevi suhtes uue tõkendi – vahistamine. MENETLUSKULUD: Välja mõista Aleksandr Moissejevilt kriminaalmenetluskulud riigi tuludesse: Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2, süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Seega tuleb välja mõista Aleksandr Moissejevilt kriminaalmenetluse kulud – 6525 krooni sundraha Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 välja mõista süüdimõistetult 9500 krooni isiku(A.Moissejev) 2.10.2009 .a. komisjoniekspertiisi tegemise eest. 9 Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 välja mõista süüdimõistetult 270, 40 krooni kaitsjale kriminaaltoimiku paljundamise tasu. Jätta riigi kanda menetluskulud vastavalt KrMS § 180 lg 3 16060 ekspertiisitasu (DNA ekspertiisi eest) kuna eksperdiarvamuse alusel (tlk 160-164 kd 1) saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Aleksandr Moissejevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumine esitatud proovides. ASITÕENDID:
12. venekeelse kirjega ajalehepaber pruunis ümbrikus Kaitsepolitsei kleebisega nr. XXX - hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Asitõendid nr-2-8 peale kohtuotsuse jõustumist edastada Kaitsepolitseiameti esindajale –asitõendite hävitamiseks.
17. CD plaat 1 tk valges paberümbrikus Kaitsepolitseiameti kleebisega nr.XXX CD plaat 1 tk. valges ümbrikus S Ž allkirjaga 3CD plaati pruunis paberümbrikus Kaitsepolitsei kleebisega nr. XXX 2 DVD plaati pruunis paberümbrikus Kaitsepolitsei kleebisega nr.XXX 3 kassetti videosalvestistega valges paberümbrikus Kaitsepolitsei kleebisega nr.XXX
18. 2 videokassetti pruunis paberümbrikus Kaitsepolitsei kleebisega nr. XXX
19. 3 kassetti videosalvestistega valges paberpümbrikus Kaitsepolitsei kleebisega nr.XXX Vastavalt KarS § 301 ja § 83 lg 1 konfiskeerida asitõend - altkäemaksuna üleantud rahasumma s.o ükssada tuhat krooni, mis asub Rahandusministeeriumi arveldusarvel nr.10220034799018 SEB pangas 2 kd. tl 60 ja jätta nimetatud rahasumma riigi tuludesse. Kohtunik Loretta Pikma Viru Maakohtu 16.04.2010.a. kohtumäärusega: Täiendada Viru Maakohtu 16.04.2010 a. kohtuotsuse nr.1-08-14813 resolutiivosa esimest lauset alljärgnevalt: ALEKSANDR MOISSEJEV süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises KarS §298 lg 1 § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks KarS § 25 lg 6 ja § 60 lg 1 sätete kohaldamisega 10 (kümme) kuud vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Tartu Ringkonnakohtu 16.09.2010.a. kohtuotsusega: Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 1, 2, 4; 340 lg 2 p 3, 6; ringkonnakohus otsustas :
20. Tühistada Viru Maakohtu 16.aprilli 2010 otsus osaliselt, s.o Aleksandr Moissejev`i süüdimõistmises ja karistamises KarS §

§ 25lg 2 järgi ning Kr

MS § 180 lg 3 alusel menetluskulu ekspertiisitasu summas 16 060 (kuusteist tuhat kuuskümmend) krooni riigi kanda jätmises. 10

1. Tühistada maakohtu 16.04.2010 määrus, mille kohaselt kohaldati karistuse mõistmisel KarS § 25 lg 6 ja § 60 lg 1 sätteid.
2. Süüdi tunnistada Aleksandr Moissejev KarS § 297 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
3. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda vangistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.08.2008 kuni 12.11.2008, s.o 2 (kaks) kuud ja 15 (viisteist) päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 7 (seitse) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust.
4. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates 16.04.
6. Aleksandr Moissejev`ilt välja mõista menetluskuluna ekspertiisitasu (DNA ekspertiis) summas 16 060 (kuusteist tuhat kuuskümmend) krooni.
7. Muus osas jätta Viru Maakohtu otsus muutmata.
8. Aleksandr Moissejev`i kaitsja Anatoli Jaroslavski ja Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Antti Aitsen`i apellatsioonid rahuldada osaliselt. 11