4-10-2123/3

4-10-2123 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2010.a. Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Menetlusliik Kirjalikus menetluses Väärteoasi Kusta Kaja kaebus Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Herman Toom 26.06.2010.a. koostatud kiirmenetluse otsusele nr. 10220992653319; Menetlusosalised kaebuse esitaja Kusta Kaja (ik. 39204211553), elukoht: xxx kohtuväline menetleja Põhja Prefektuur; Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku § - dest 132 p 2; § 133-135 ja KarS § -dest 57 lg 1 p 3 ja § 66 lg-st 2 ja 3 otsustas:
2. Rahuldada Kusta Kaja poolt Harju Maakohtule Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Herman Toom 26.06.2010.a. koostatud kiirmenetluse ostsuse nr 10220992653319 peale esitatud kaebus.
3. Tühistada Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna 26.06.2010.a otsus väärteoasjas nr. 2373,10,003300 (kiirmenetluse otsus 10220992653319) osaliselt karistuse mõistmise osas ning teha selles osas uus otsus.
4. Karistada Kusta Kaja’t LS § 7422 lg 1 ja LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 18 trahviühiku ulatuses s.o summas 1080.- (üks tuhat kaheksakümmend) krooni.
5. KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada Kusta Kaja’l tasuda temale mõistetud rahatrahvi kandmist ositi.
6. Kohustada Kusta Kaja’l tasuda temale mõistetud rahatrahv summas 1080.- krooni osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o. igakuiselt 90.(üheksakümend) krooni kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS Swedbank nr 221023778606 või SEB Pangas nr 10220034796011 märkides viitenumbriks 4100064939 ning selgitus: „Kusta Kaja, 4-10-2123, rahatrahv“. Tasumist tõendavad kviitungid edastada igakuiselt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja.
7. Kohtuotsus teha teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord RESOLUTSIOON Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. 2 KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU: 09.07.2010.a. esitas Kusta Kaja Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Herman Toom 26.06.2010.a. koostatud kiirmenetluse otsusele nr
8. Kohtule esitatud kaebuses Kusta Kaja märkis, et 26.06.2010.a. vormistati talle kiirmenetluse otsus nr selle eest, et tema juhtis oma emale kuuluvat mootorsõidukit Honda Civic reg. Nr xxx, ületades 26.06.2010.a. kell 17.33 Harjumaal, Kiili vallas Kurna- Tuhala tee 4,5 km-l suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 16 km/h, lisaks puudusid sõidukil nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Kohtule esitatud kaebuses Kusta Kaja kinnitab, et ta tunnistab, et tema sõidukiirus oli tõepoolest veidi üle 80 km/h ja seda sellepärast, et ta arvas ekslikult, et sellel teelõigul on lubatud 90 km/h, selgitades, et tegemist oli asulavälise teelõiguga ning ta ei pannud kiirusepiirangu märki 70 km/h tähele. Ta elab küll rikkumise toimepanemise koha lähedal, kuid kojusõiduks ei ole ta varem seda teelõiku kasutanud. Samuti puudusid tema juhitud sõidukil nähtaval kohal nõuetekohaselt algaja juhi tunnusmärgid, ka seda rikkumist ta tunnistab ja kahetseb puhtsüdamlikult, et oli sõitu alustades hooletu ning koheselt neid märke nähtavale kohale ei pannud. Mõlema rikkumise eest määrati talle kiirmenetlusega trahvisumma 1500 krooni ulatuses. Kusta Kaja juhib kohtu tähelepanu ka sellele, et varasemad liiklusalased rikkumised tal puuduvad, ta on püüdnud juhtimisõiguse saamisest alates olla eeskujulik liikleja ja ta ei salli juhte, kes oma sõiduki roolis oma tegevusega enda kaassõitja või teisi liiklejaid ohtu seavad. Kaebuse esitaja selgitab kohtule esitatud kaebuses, et trahvisumma 1500 krooni on tema jaoks väga suur summa, sissetulek tal puudub, sest ta on gümnaasiumiõpilane, märkides, et trahvi tasumiseks on tal ainus võimalus küsida raha vanematelt, kuid ka nende jaoks on1500 krooni suur raha. Kusta Kaja selgitab, et tema enda hooletusest tehtud vea tõttu on tal häbitunne oma vanemaid nii suure lisaväljaminekuga koormata, ta tunneb ennast toime pandud rikkumises süüdi ja kahetseb siiralt ja südamest tehtut ning palub võimaluse korral trahvisummat vähendada. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 04.08.2010.a edastas Harju Maakohus kohtuvälise menetlejale Kusta Kaja poolt esitatud kaebuse koos kaebusele lisatud materjalidega, paludes kohtuvälisel menetlejal hiljemalt
9. augustiks 2010.a. esitada originaalmaterjalid vaidluse all oleva väärteoasjas tehtud kiirmenetluse otsuse kohta. 16.08.2010.a. edastas Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalitus Harju Maakohtule väärteoasja nr 2373,10,003300 toimiku. 30.08.2010.a. laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna juhi politseileitnant – K. Saarniit koostatud taotlus kirjaliku menetluse rakendamiseks väärteoasjas nr 237310003300 ja asja lahendamiseks VTMS § 132 järgi. Kohtule esitatud taotluses selgitatakse, et Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politsejaoskond on arvamuselt, et koostatud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 237310003300 on põhjendatud ja koostatud seadusega sätestatud korras, samuti märgitakse, et Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskond on nõus, kui Kusta Kaja’le määratud rahatrahv summas 1500.- krooni makstakse ositi 5 võrdses osas. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED: 3 Kohus vaadanud läbi Kusta Kaja kaebuse, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, seda põhjusel, et nii kohtuväline menetleja kui ka kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis asub seisukohale, et Kusta Kaja poolt 09.07.2010.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebus Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Herman Toom 26.06.2010.a. koostatud kiirmenetluse otsusele nr. 10220992653319 kuulub rahuldamisele. Kaebuses ei vaidlusta Kusta Kaja kohtuvälise menetleja poolt tehtud kiirmenetluse otsust sisuliselt, st. kaebuse esitaja on nõustunud temale inkrimineeritud väärtegudega s.t, et 26.06.2010.a. Kusta Kaja rikkus LS § 47 lg 3 ja LE § 127 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalfitseeritud LS § 7422 lg 1 ja § 7435 lg 1 järgi, millised seisnesid selles, et Kusta Kaja 26.06.2010.a. kell 17.33, Harjumaal, Kiili vallas, Kurna – Tuhala tee 4,5 km-l liikudes Tallinna ringtee suunas juhtis mootorsõidukit kiirusega 93+-7 km/h, ületades liikluskorraldusvahendiga piiratud suurimat lubatud kiirust 70 km/h mitte vähem kui 16 km/h võrra ja juhtis mootorsõidukit, millel puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Kohus leiab, et Kusta kaja poolt nimetatud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud ja ta on neis väärtegudes süüdi. Kusta Kaja’le süüks arvatud väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 1 ja § 7435 lg 1 järgi, vaidlust antud asjaolu üle ei ole. Mis puutub Kusta Kaja´le määratud rahatrahvi suurust, siis jõudis kohus alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud Kusta Kaja suhtes väljastatud karistusregistri õiendist nähtub, et kaebuse esitajat on väärteokorras karistatud 07.05.2010.a. ning seda ÜTS § 547 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest, liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest menetlusalust isikut varem karistatud ei ole, milline on kohtule kaebuse esitaja isiku iseloomustavaks asjaoluks. Liiklusseaduse § 7422 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest s.o. mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut ning sama seaduse § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toime panemise eest s.o. mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muu liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub LS §-des 741–7427, 7430–7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kohus arvestab süüd kergendava asjaoluna seda, et kaebuse esitaja Kusta Kaja on kogu väärteomenetluse kestel tunnistanud oma süüd väärtegude toimepanemises ning oma tegusid kahetsenud, seega on võimalik mõista temale karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus juhib siiski Kusta Kaja tähelepanu sellele, et ta peab hakkama tunnetama oma vastutust liikluses osalejana, arusaama oma toimepandud teo keelatusest s.t rikkudes liikluseeskirju, suhtudes liikluskorda hooletult ja vastutustundetult, seab ta ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ning tervise. KarS § 66 lg 2 sätestab rahatrahvi ositi tasumiseks määramise võimaluse "mõjuvatel põhjustel". Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-2-06 on märkinud, et selliseks mõjuvaks põhjuseks on eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Käesoleval juhul alust selle kaalumiseks annab kahtlemata asjaolu, et kaebuse esitajal on kohtule esitatud kaebuse selgitanud, et 4 ta on õpilane ning trahvi tasumiseks peaks ta raha küsima oma vanematelt s.t kaebuse esitaja ei oma kindlat igakuist sissetulekut töötasu näol. Kohus arvestades kõike eeltoodut, seda et kaebuse esitajale süüks arvatavad väärteod on õigesti kvalifitseeritud ning Kusta Kaja on talle süüks arvatud väärtegude toimepanemises süüdi, siis puudub kohtul alus sisuliselt kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks, kuid kohus peab võimalikuks vähendada kaebuse esitaja Kusta Kaja’le määratud rahatrahvi suurust ja võimaldada talle tasuda mõistetud rahatrahv ositi. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik