lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2,
ja
järgi ning karistuseks on
alusel mõistetud 1 aasta vangistust.
alusel on eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva, arvatud karistusaja hulka ja kandmata karistuseks on 11 kuud 27 päeva vangistust.
alusel asendati mõistetud vangistus 714 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 2 aastat.
Tartu Maakohtu 05.04.2010.a määrusega pöörati täitmisele Dmitri Treškovile Tartu Maakohtu 30.01.2009.a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmata osa, mis on 11 kuud 23 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 1
lg 2 p 8 järgi 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2) 04.06.2004.a Jõgeva Maakohtu poolt
lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 4 järgi 6 kuud vangistust, millest koheselt kuulus
lg 2 alusel kandmisele 1 kuu vangistust, 5 kuud vangistust mõisteti tingimisi 2-aastase katseajaga; 3) 03.03.2006.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7 järgi 5 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks
lg 2 alusel 10 kuud vangistust; 4) 23.03.2006.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 1, 3 järgi 2 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks
Kriminaalhooldaja oma ettekandes ja prokurör istungil ei toeta Dmitri Treškovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Dmitri Treškov ise arvas, et teda võiks siiski enne tähtaega vangistusest vabastada, et ta on vangistuse ajal muutunud.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Dmitri Treškov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kuue kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Dmitri Treškov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Tegemist on isikuga, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on kandnud karistusena vangistust ja tema suhtes on kohaldatud ka käitumiskontrolli. Varasemad karistused ei ole hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest. Vaatamata selle pidas kohus võimalikuks viimasel korral teda karistades asendada mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga allutades teda käitumiskontrollile. Dmitri Treškov ei sooritanud üldkasulikku tööd vaatamata talle korduvalt antud võimalustele. Samuti rikkus ta käitumiskontrolli nõudeid. Dmitri Treškov lahkus enda elukohast ning ei olnud enam kriminaalhooldajale ega kohtule kättesaadav, mistõttu kohus kuulutas ta tagaotsitavaks ja kohaldas tõkendina vahistamist. Eelneva põhjal leiab kohus, et Dmitri Treškovi uuesti käitumiskontrollile allutamine ei ole otstarbekas ja ei täidaks tema puhul karistuse eesmärki. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.