lg 2 p 4, 5, 7 ja § 199 lg 2p 4 järgi Harju Maakohtu 30.aprilli 2010 otsus üldmenetluses Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Grigori Ossipov, süüdistatava kaitsja Kadi Mägi Prokurör Anneli Lumiste Grigori Ossipov, isikukood 37805310341, emakeel vene keel, XXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXX, ei tööta, elukoht XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXX X-XX/XXXXXXX XXXXXXX XX-XXX, vahi all alates 14.01.2009, varem kriminaalkorras karistatud vandeadvokaat Liis Toomsalu Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 30.aprilli 2010 otsus Grigori Ossipovi süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 27.septembril 2010 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 30.aprilli 2010 otsusega üldmenetluses tunnistati Grigori Ossipov süüdi
lg 2 p 4, 5, 7 järgi ja mõisteti karistuseks viis aastat vangistust ja
lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks viis kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks viis aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuse viibitud aeg 10.03.2008-11.03.2008, s.o 2 päeva ja alates 14.01.2009 karistusaja hulka. Tõkend vahistamine jäeti muutmata ja karistusaja alguseks loeti 14.01.2009, millest alates kuulub ärakandmisele 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. G. Ossipovilt mõisteti KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt riigituludesse sundraha 10875 krooni ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu 6282.30 krooni, koopiakulud 245.10 krooni ja ekspertiiskulud 736 krooni. Kohtuotsuse kohaselt kuuluvad asitõendid: mobiiltelefon Sony Ericson Z610i ja sulejope jätmisele V. G., mobiiltelefon Samsung (asub V. B. vastutaval hoiul) pärast tsiviilhagi hüvitamist G. Ossipovile väljaandmisele ja mälukaart V. B. jätmisele. V. B. kasuks kuulub G. Ossipovilt väljamõistmisele 9699 krooni. 2. G. Ossipov tunnistati süüdi selles, et tema, isikuna kes on varem toime pannud röövimise, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 14.01.2008 kella 13.00 paiku XXXXXXXXX, XXX tänaval asuvas baaris „V.“, seina ääres olevast riidenagist V. G. kuuluva musta sulejope kirjaga Kellog, maksumusega 1500 krooni koos selle taskus olnud mobiiltelefoniga Sony Ericsson Z610i, maksumusega 3799 krooni, tekitades kannatanule kokku varalist kahju 5299 krooni. Seega Grigori Ossipov, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime varguse, so
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo; samuti süüdi selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, koos Deniss Spirkoga, 11.08.2008 kella 22.00 paiku XXXXXXXXX, XXX tänaval asuva restorani „V.“ juures, tungis kallale V. B., lüües teda selja tagant kukla piirkonda, millest kannatanu kukkus ja peale seda peksid teda korduvalt käte ja jalgadega näo- ning keha piirkonda, kägistasid kaelast, millest kannatanu kaotas teadvuse. Kasutades ära, et V. B. G. Ossipovilt ja D. Spirkolt saadud löökidest maha kukkus ja kaotas teadvuse ning seega ajal, kui kestis veel kasutatud vägivalla toime, G. Ossipov koos D. Spirkoga võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanult ära rahakoti maksumusega 300 krooni, milles oli sularaha 500 krooni ja pangakaardid. Samuti võtsid ära kannatanult õlakoti maksumusega 500 krooni, milles olid arvuti kõvaketas ja adapter Defender karbis maksumusega 1000 krooni, võtmed maksumusega 200 krooni, nahast kott ASUS CD-plaatidele, maksumusega 500 krooni, CD-plaadid maksumusega 100 krooni, kolm kruvikeerajat maksumusega 100 krooni, pintsel maksumusega 100 krooni ja mobiiltelefoni Samsung D600 (IMEI 358223005544818), maksumusega 6399 krooni, mille omastasid. Antud teoga tekitati kannatanule V. B. varalist kahju kokku 9699 krooni ning füüsilist valu ja tervisekahjustusi – traumaatilised ajusisesed verevalumid, näo- ja koljuluude murrud, kõnehäired, äraspidine amneesia, kerge parempoolne kerghalvatus, nahaalune hematoom vasaku silma ümber, nahakriimustused ja nahaalused verevalumid kaelal, turse vasakul pöial, millega kaasnes V. B. töövõime kaotus 90% ulatuses. Seega G. Ossipov, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võttes ära isikute grupis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ning raske tervisekahjustuse tekitamisega, pani toime röövimise, so
Apellatsioonide sisu ja menetlusosaliste seisukohad
lg 2 p 4, 5, 7 järgi temale mõistetud 5 aastane vangistus on liialt range karistus, paludes mõista väiksema karistuse ja osaliselt tingimisi, tõendamaks fakti, et kriminaalne tegevus ei ole tema elumõte. Kaebuses ei ole süüdistatav nõus kohtu järeldusega, et ta pole eelmisest karistusest teinud järeldusi ja jätkab kuritegude toimepanemist. Süüdistatav ei ole eelmise karistuse ärakandmisest 6 aasta jooksul ühtegi kuritegu toime pannud, tal on elukaaslane, laps ja elu-ning töökoht. Tunnistab, et lõi kannatanut 2 korda, kuid löömise tagajärjel tekitatud vigastusi ei saa hinnata rasketeks. 3.2. Süüdistatava kaitsja vaidlustab kohtuotsuse osaliselt, s.o 11.08.2008 toime pandud kuriteoepisoodi ja süüdistatavalt kannatanu V. B. kasuks välja mõistetud tsiviilhagi suuruse osas. Kaitsja heidab kaebuses kohtule ette, et kohus on G.Ossipovi süüdimõistmisel
lg 2 p 4, 5, 7 kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme sellega, et kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kaitsja apellatsiooni motiivide kohaselt tuleb süüdistus
lg 2 p 4, 5, 7 ümber kvalifitseerida
D. ütlustest nähtub, et kannatanuga kakles D.Spirko ja pole välistatud, et kakluse käigus kukkus kannatanu telefon maha ja selle võttis G.Ossipov hiljem maast üles ja pani endale tasku. Üheselt ei ole tõendatud, et mobiiltelefon kukkus kannatanu käest maha G. Ossipovi löögi tagajärjel; 2) tunnistaja K. D., kannatanu V. B. ja süüdistatava G.Ossipovi ütluste pinnalt saab teha järelduse, et kannatanu kott, milles olid erinevad arvutitarvikud, oli kanatanult varastatud juba enne füüsilist kontakti pargis, st restorani sees, sest vastasel korral poleks kannatanu restoranist väljudes seda otsinud ega ka G.Ossipovi ja D.Spirko käest küsima hakanud. Seega ei saa olla koty röövimise objekt ning kes selle koti varastas, on üheselt tuvastamata; 3) tunnistaja K. D. ja süüdistatava ütlustest, meditsiinidokumentidest nähtub, et kannatanu oli purjus, tüütas kõiki ja oli pealetükkiv. Seetõttu süüdistatav ka tema peale vihastas ja lõi teda vastu õlga. Füüsilise konflikti põhjuseks ei olnud soov hõivata kannatanu vara, vaid lihtsalt tõrjuda eemale purjus ja tüütav isik. Kaitsja ei nõustu veel kohtu seisukohaga, et juhul, kui süüdistatav tsiviilhagi suuruse kohta oma arvamust ei avalda ega vastu ei vaidle, võib tsiviilhagi täies ulatuses rahuldada, sõltumata sellest, kas see on seaduslik või mitte. Kannatanu oli ostnud mobiiltelefoni 30.12.2005, s.o ca 2,5 aastat varem. Ajalehe Soov internetipakkumistest nähtub, et samasugune telefon maksab käesoleval ajal 890 krooni. Kuivõrd seda mudelit enam ei toodeta, ei ole võimalik määrata tema hinda uuena ja hinnanguliselt võiks telefoni maksumus olla sündmuse toimumise ajal 3200 krooni. Rahuldades kannatanu tsiviilhagi täies ulatuses, on kohus asetanud kannatanu paremasse olukorda kui ta oli enne, sest sama raha eest saaks kannatanu täiesti uue ja palju parema telefoni, kui tal oli. 4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsioone ja taotlesid nende rahuldamist. Prokurör palus jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus, tunnistades G.Ossipovi süüdi
lg 2 p 4, 5, 7 järgi, on karistust mõistes lähtunud
§-s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea nende kordamist vajalikuks. Ennekõike peab mõistatav karistus olema vastavuses toimepandud kuriteoga, millele täiendavalt tuleb arvestada ka süüdimõistetu isikut. Maakohus on G.Ossipovi puhul lugenud karistust kergendavaks asjaoluks süü osalise puhtsüdamliku ülestunnistamise, mistõttu selle teistkordne arvestamine ei oleks kooskõlas seadusega. Riigikohus on mitmetes lahendites (nr 3-1-1-40-04, p 7 ja 3-1-1-99-06, p 14) rõhutanud, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut. Eelnevale tuginedes leidis maakohus põhjendatult, et arvesse võttes kuritegude iseloomu, millistest ühel juhul oli tegemist vägivallaga seotud varavastase kuriteoga, mille käigus tekitati isikule füüsilist valu ja raske tervisekahjustus (töövõime kaotus 90% ulatuses), tuleb G.Ossipovi karistada reaalse vangistusega. Nähtuvalt süüdistatava isikust, keda on varem kriminaalkorras karistatud vägivallaga seotud kuritegude eest (röövimine ja tapmine), ei ole süüdistatav teinud endale varasematest karistusest järeldusi ja jätkas kuritegelikku käitumist, pannes poole aasta jooksul toime 2 kuritegu. Kohtukolleegium ei jaga süüdistatava arusaama, et kuigi ta eelmise karistuse ärakandmisest 6 aasta jooksul ühtegi kuritegu toime pannud ei ole, tähendab see tema asumist õiguskuulekale teele. Samas tuleb juhtida tähelepanu sellele, et uute kuritegude toimepanemise vältimiseks ei väärtustanud G.Ossipov enda jaoks ei elu-ega töökoha ning perekonna olemasolu. Kohus on otsuses leidnud õigesti, et G.Ossipov, jätkates kuritegude toimepanemist, on isikuks kes ei sobi kriminaalhooldusele. Mõistetud karistusest tingimisi vabastamine oleks vastuolus karistuspoliitika põhimõtetega, mistõttu ei pea kohtukolleegium G.Ossipovi tingimuslikku vabastamist võimalikuks, kuna see ei oleks kooskõlas karistuse eesmärkidega.
lg 2 p 4, 5, 7 järgi G.Ossipovile mõistetud karistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra ja vastab täielikult tema teosüüle. 6.Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et G.Ossipovi kaitsja apellatsioonis toodud väited ei anna alust G.Ossipovile
lg 2 p 4, 5, 7 järgi esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimiseks
Kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-94-04 väljendatud seisukohaga, on kohus kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsuses põhjalikult analüüsinud ja kummutanud. Maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Täiendavalt märgib kohtukolleegium järgmist: vastupidiselt apellatsioonis märgitule on tunnistaja K. D. kohtuistungil andnud ütlusi selles, et kannatanut lõi G.Ossipov paar korda, lõi vist rusikaga õlga ja ta nägi musta üleõla kotti G.Ossipovi ja D.Spirko käes siis kui mees läks koju. Samas nähtub ka G.Ossipovi enda ütlustest, et ta lõi kannatanut paar korda rusikaga näkku, sest ta ei pidanud enam vastu ning pärast seda kui kannatanu kukkus, võttis ta kannatanult ära mobiiltelefoni, mis oli kas maha kukkunud või oli kannatanu käes. Seega põhineb kaitsja apellatsiooni väide, et telefon võis kakluse käigus juhuslikult maha kukkuda, üksnes kaitsetaktikale ja on ümber lükatud G.Ossipovi enda süü osalise tunnistamisega, et ta võttis telefoni kannatanult ära pärast V. B. löömist. Seega on üheselt tõendatud, et mobiiltelefon kukkus kannatanu käest maha G. Ossipovi löögi tagajärjel. Õige on maakohtu järeldus, et G.Ossipovil ja isikul, kelle osas on materjalid käesolevast kriminaalasjast eraldatud, tekkis võõra vara omastamise kavatsus hiljemalt siis kui kannatanu lebas vastupanuvõimetult maas. Kannatanut lüües ei ole oluline, kumb neist ja millised esemed kannatanult ära võttis, vaid see, et mõlemad isikud valitsesid tegu ja andsid panuse teo toimepanemisse. Lüües kannatanut rusikaga valimatult keha elutähtsatesse osadesse, möönis G. Ossipov mistahes tagajärje s.h kannatanu raske tervisekahjustuse saabumist, kuid suhtus oma tegevuse tagajärgedesse ükskõikselt, tekitades kannatanule raske tervisekahjustuse kaudse tahtlusega. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja apellatsiooni väitega nagu oleks V. B.lt varastatud kott juba enne füüsilist kontakti pargis. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et on eluliselt usutav, et kannatanult võeti ära kott esemetega pärast seda kui tema suhtes oli kasutatud füüsilist vägivalda ja kannatanu oli seisundis, mis ei võimaldanud tal osutada vastupanu. Kannatanu suhtes vägivalla kasutamist kinnitab G.Ossipov ise, samuti tunnistaja K. D. ütlused, mille kohaselt oli meeste käes must üleõla kott, milles olid arvutijuhtmed, karbid ja plaadid ning milline visati hiljem kanalisatsiooniavasse. Seega on tõendatud, et V. B.lt võeti ära kott koos selles olnud esemetega tema tahte vastaselt olukorras, kus kannatanu oli seisundis, mis ei võimaldanud tal vastupanu osutada. Kohtukolleegium möönab küll kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohta, et V. B. võis olla 11.08.2008 õhtul tarvitanud alkoholi, kuid vastupidiselt apellatsioonis väidetule, puuduvad tõendid selle kohta, et ta oli purjus, teisi tüütav ja pealetükkiv. Tõendamata on faktiline asjaolu, et füüsilise konflikti põhjuseks ei olnud soov hõivata kannatanu vara, vaid lihtsalt tõrjuda eemale purjus ja tüütav isik. Maakohus, tuginedes tunnistaja K. D. ütlustele, leidis õigesti, et isegi juhul kui isikutel ei olnud kannatanuga tekkinud konflikti alguses plaanis teda röövida, tekkis neil võõra vara omastamise kavatsus hiljemalt siis, kui kannatanu lebas vastupanuvõimetult maas. Seega puudub alus G.Ossipovile 11.08.2008 kuriteoepisoodis esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimiseks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.