1-08-16183/94

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 05.10.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-16183 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Kaitsja vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kadar KAIGO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kadar KAIGO sünd. 18.03.1985, isikukood 38503182257, Eesti xxx, töökoht Graniitkillustik OÜ Karistuse kandmise algus 09.12.2004 ja lõpp 08.08.2013 Jätta Kadar KAIGO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU taotlus ja määrata tema poolt Kadar KAIGOLE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 600 (kuussada) krooni (s.h. materjalidega tutvumine 250 krooni, esinemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks 100 krooni). Välja mõista Kadar KAIGOLT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) makstud tasu eest 600 (kuussada) krooni. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 22.09.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kadar Kaigo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Kadar Kaigo on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 07.04.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 8 aastat 8 kuud alates 09.12.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 32 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav osales 2005 - 2006 Murru Vanglas 10 klassi õpingutel ja 2007 – 2008 aianduskursustel, mõlemad õpingud katkestas. Samuti osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis Toimetulekuoskuste programm. Viru Vanglas osales kinnipeetav sotsiaalprogrammides Igapäevane valik ja Taastava õiguse programm, individuaalsetel nõustamistel psühholoogiga ning võttis osas suitsetamisest loobumise nõustamisest. Tööst vangla majandustöödel kinnipeetav keeldus. Vangistuses suhtleb kinnipeetav elukaaslase, poja, ema ja õega kokkusaamiste teel. Kinnipeetav tunnistab alkoholi kuritarvitamist. Alkoholi tarvitades muutub vägivaldseks. Kinnipeetav suhtub mõnda vanglaametnikku negatiivselt, on käitunud agressiivselt. Kinnipeetav paneb toime uusi rikkumisi, tagajärgedele mõtlemata ja eelmistest õppimata. Kinnipeetav vajab pidevat tähelepanu, probleeme ei tunnista, lahendab neid uute korrarikkumiste toimepanemisega. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda. Kinnipeetav ei tunnista kuriteo põhjusi ja ajendeid ega näe oma eluviisi ja kuritegevuse seoseid ning mõtleb enesekeskselt. Kinnipeetava poolt sooritatud kuriteod on muutunud raskemaks, neis ta enda süüd ei näe, süüdistab vaid kaasosalisi. Vangistuse ajal on kinnipeetav jätkanud suhtlemist vabaduses olevate kriminaalse taustaga isikutega. Vangistuse ajal toimepandud kuritegu ja muud korrarikkumised viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Kinnipeetav pani Viru Vanglas toime pannud uue kuriteo – organiseeris telefoni teel narkootilise aine vahendamist. Antud asjaolud suurendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Tõenäosus korduva kuriteo toimepanemiseks 2 aasta jooksul on 27%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, lähtudes järgmistest asjaoludest: ohtlikkus ja uue kuriteo riskid on maandamata suhtlemise, elustiili, alkoholi tarvitamise, mõtlemise, käitumise, väärtushinnangute ja hoiakute alal; omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi; korduvkuriteod ja muud korrarikkumised viitavad otseselt väljakujunenud käitumismustrile; eelnev käitumiskontrollile allutamine ei olnud tulemuslik; karistusaja lõpuni jääv aeg on liiga pikk. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama vanemate ja noorema õe juurde, kus talle eraldatakse oma tuba. Kinnipeetava vabanemise korral tuleksid sinna korterisse elama ka kinnipeetava elukaaslane koos lapsega. Sel juhul oleks korter ülerahvastatud. Vanemad kindlustavad kinnipeetavale ülalpidamise. Kinnipeetava ema esitas kriminaalhooldusametnikule xxx xxx tõendi kinnipeetavale töökoha garanteerimise kohta, kuid nimetatud andmeid ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik kontrollida, kuna telefonidele keegi ei vastanud. Seega puudub tõendil kinnitus ja kriminaalhooldusametnik kahtleb tõendi õigsuses. Kinnipeetav on korduvalt toime pannud erinevaid kuritegusid, tema käitumises on avaldunud agressiivsus. Vägivalla kasutamine alkoholi tarvitamise korral on tõenäoline. Joobeseisundis võib osaleda röövimises, kakluses ning juhtida mootorsõidukit, materiaalse kasu saamiseks on võimeline varastama, röövima, organiseerima ebaseaduslikke toiminguid narkootikumidega. Kinnipeetav võib olla ohtlik ja uue kuriteo risk võib avalduda järgmiste asjaoludega seonduvalt: suhtlemine ja elustiil, alkoholi tarvitamine, mõtlemine ja käitumine, väärtushinnangud ja hoiakud. 2 Maakohtu istung Kinnipeetav Kadar Kaigo taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav seletas, et tegelikkuses soovivad nad elukaaslasega üürida omaette elamispinna, kuid millises linnas, ei ole veel teada. Prokuröri abi Ave Arnim ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Eduard taotlust. Bulattšik toetas maakohtu istungil kinnipeetava Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6 korda, sealhulgas on karistuseks mõistetud nii tingimisi vangistus, kui ka reaalne vangistus. Katseaeg tingimisi süüdimõistmise korral ebaõnnestus, kinnipeetav pani katseajal toime uue kuriteo. Viimase kuriteo, mille eest kannab karistust käesoleval ajal, pani ta toime vanglas. Tegemist on raske, I astme rahvatervisevastase süüteoga. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud liitkaristusest ära kandnud peaaegu 5 aastat 10 kuud ja kanda on veel 2 aastat 10 kuud. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 32 distsiplinaarkaristust, neist 20 aastal 2009 ja 4 aastal
2. Valdavalt on karistuseks määratud kartserisse paigutamine, mis näitab rikkumiste raskust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud enda jaoks mingeid järeldusi ning ühiskonnas kehtestatud reegleid ja norme ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses olles. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetav avaldanud soovi asuda vabanemise korral elama oma vanemate juurde 3-toalisesse korterisse. Seoses sellega, et koos kinnipeetavaga kolib nimetatud elamispinnale ka tema elukaaslane koos lapsega, osutub elamispind ülerahvastatuks. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et antud asjaolu ei soodusta resotsialiseerumist, arvestama peab siinjuures ka väga pikka katseaega. 3 Maakohtu istungil seletas kinnipeetav, tegelikult soovib ta koos elukaaslase ja lapsega üürida perele eraldi elamispinna. Samas ei osanud ta nimetada isegi linna, rääkimata konkreetsest elamispinnast, kuhu soovib asuda elama. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Käesoleval juhul ei ole kinnipeetav nimetatud uut elukoha aadressi, mida kriminaalhooldusametnikul oleks olnud võimalik sobivuse jaoks kontrollida. Asja materjalidest nähtub, et töökoha on kinnipeetavale vabanemise korral garanteerinud xxx. Maakohtu istungil seletas kinnipeetav, et tegemist on firmaga, kus töökoht asub kas xxx või xxx, täpselt pole teada. Kriminaalhooldusametnikul ei ole töökoha olemasolu olnud võimalik kontrollida, kuna korduvatele helistamistele keegi ei vastanud. Maakohtule esitatud garantiikiri on kinnitamata ärakiri. Maakohus leiab, et ei ole mõistlik esimese toiminguna kriminaalhoolduse käigus hakata menetlema kriminaalhooldusaluse taotlust elukoha vahetuseks või tööleasumiseks elukohast kaugemale. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava suhtleb endiselt päritoluperekonna ja elukaaslasega. Kinnipeetava ema on kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et perekond on kogu aeg püüdnud kinnipeetavat positiivses suunas mõjutada, kuid korrarikkumused on jätkunud. Seega ei suuda perekonnaga koos elamine ja nende toetus kinnipeetavat tagasi hoida uute kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt suhtub kinnipeetav mõningatesse ametnikesse negatiivselt. Maakohtu arvates ei vähendab ka see asjaolu võimalust vabanemiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus, kus koostöö kriminaalhooldusametnikuga on esmatähtis. Negatiivse suhtumise puhul ametnikku on koostöö kaheldav. Selleks, et vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, oleks kinnipeetaval soovituslik tegeleda vabanemise küsimusega aktiivselt, s.o. ennekõike käituda vangistuses eeskujulikult ja osaleda pakutavates programmides, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski vabaduses. Käesoleval ajal nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetav on küll alustanud üldhariduse omandamist ja osalenud aianduskursustel, kuid mõlemad õpingud katkestanud. Samuti on kinnipeetaval töökogemuse ja -harjumuse saamiseks/säilimiseks soovitav vanglas töötada. Käesolevaks ajaks läbitud sotsiaalprogrammide eest tunnustab maakohus kinnipeetavat, kuid vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine võimalik. Vabanemisega vangistusest tingimisi enne tähtaega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete lisakohustustega. Käesoleval ajal puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav saab nende nõuete täitmisega hakkama ja läbib sedavõrd pika katseaja kuni selle lõpuni 08.08.2013 probleemideta. Lisaks sellele leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ühiskonna ja üksikisikute heaolu oleks endiselt ohustatud ja uute kuritegude toimepanemise risk 4 kinnipeetava poolt kõrge. Isik, kes paneb korduvalt toime kuritegusid ning sooritab neid ka katseajal ja vangistuses, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 08.08.2013, seega on kinnipeetaval veel võimalus reaalselt näidata oma soovi elada edaspidi seaduskuulekalt ja täita vabanemiseks enne tähtaega vajalikud tingimused. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule avaldusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt on õigusabi tasu suuruseks 900 krooni, millest 500 krooni moodustab asja materjalidega tutvumine. Maakohus ei pea seda summat põhjendatuks ja määrab kaitsja tasuks 600 krooni (s.h. asja materjaliga tutvumine 250 krooni, esinemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks 100 krooni). Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 23.10.2010 Nooremreferent Liivi Õun 5