1-10-12952/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.oktoobril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-10-12952 Kohtunik Loretta Pikma täitmiskohtunikuna Avaldus Nikolai Kurnassov´i avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 072/2004/7453 kaitsjatasu nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu Avalduse esitaja Nikolai Kurnassov isikukood 38409212241, elukoht xxx Resolutsioon Juhindudes TMS § 207, KarS § 82 lg 1 p 1 kohus MÄÄRAS: Lõpetada Nikolai Kurnassovi suhtes täitemenetlus täiteasjas 072/2004/7453 Tartu Maakohtu 22.06.2004 otsusega kriminaalasjas 1-639/04 kaitsjatasu sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Vabastada Nikolai Kurnassovi töötasu, vara ja arveldusarve aresti alt täitemenetluse nr. 072/2004/7453 raames. Määruse ärakiri saata Nikolai Kurnassovile ja kohtutäitur Risto Küttile. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 22.06.2004 otsusega kriminaalasjas nr. 1-639/04 karistati Nikolai Kurnassovit KarS § 414 lg 1; 415 lg 1 alusel. Kohtuotsusega mõisteti süüdimõistetult välja kaitsjatasu 796,50 krooni. Kohtuotsus jõustus 05.07.

1. 04.10.2010 saabus kohtusse Nikolai Kurnassovi avaldus, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 072/2004/7453 kaitsjatasu sissenõudmises seoses nõude aegumisega. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Tartu Maakohtu 22.06.2004 otsuse nr 1639/04 alusel on kohtutäitur Risto Kütti poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2004/
2. 1 24.07.2009 koostas täitur vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti ning 20.09.2005 rahalise nõude (töötasu) arestimise akti. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Nikolai Kurnassovi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 1 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus lähtub aegumistähtaja arvestamisel KarS redaktsioonist, mis kehtis kuni 31.12.2009, kuna KarS § 5 lg 3 kohaselt ei ole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu. Toimiku materjalidest on näha, et Tartu Maakohtu 22.06.2004 kohtuotsusega karistati Nikolai Kurnassovit KarS § 414 lg 1; 415 lg 1 järgi, mis jõustus 05.07.
3. Tegemist on esimese astme kuriteoga. Järelikult, Nikolai Kurnassovi suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 05.07.2009 (05.07.2004 pluss 5 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused. Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 2 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatu ei kohaldu. Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele. 2 Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määta selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohtule esitatud toimiku materjalidest ei nähtu, et kohus oleks Nikolai Kurnassovilt 22.06.2004 kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 05.07.2009 (alates otsuse jõustumisest pluss 5 aastat) TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kohtu hinnangul 22.06.2004 kohtuotsus kriminaalasjas, mis jõustus 05.07.2004 on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 1 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt. Kohus leiab, et Tartu Maakohtu 22.06.2004 otsuse jõustumisest 05.07.2004 kuni käesoleva ajani on möödunud üle viie aasta, seega ka aegumise tähtaeg kohtukulu sissenõudmiseks kooskõlas KarS § 82 lg 1 p 1 kohaselt on möödunud. Kohtunik Loretta Pikma 3