Obsah (4)

§ 25§ 26§ 74§ 19

1 Tõlge vene keelest O T S U S Eesti Vabariigi Nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06 septembril 2010 aastal Väärteoasi oli läbi vaadatud 30.08.2010.a. Narva kohtumajas toimunud aval

§ 25

loetleb kohtuvälise menetleja ametniku taandamise alused ja see loetelu on ammendav. Peale selle, Jakovlevil oli õigus esitada B suhtes taandamise taotlus (

§ 26lg.1) juhul, kui selleks olid olemas seaduslikud alused.

21.01.2009.a. esitas Jakovlevi kaitsja vastuväiteid protokollile nr. AB 1113561, vastavalt millele liiklusmärk „30“ on ebastandardne ja on paigaldatud vahetult pärast bussipeatust, sellepärast buss varjab seda. Tõendina olid toodud fototabelid. Tõepoolest, vastavalt

§ 74

lg.1 p.8, otsuses peab olema ära näidatud vastulauses esitatu mittearvestamise põhjus. Selline motiveering on 12.02.2009.a. tehtud otsuses olemas, kuigi lühike (mis ei meeldi Jakovlevi kaitsjale), kuid oma sisult mahukas. Sellepärast ei saa tunnistada, et edasikaevatava otsuse tegemisel oli rikutud

§ 74lg.1 p.8.

Mis puutub oletatavat kaitseõiguse rikkumist, siis väärteoprotokollis on märkus Jakovlevi soovist omada kaitsjat.

§ 19

lg.1 p.2 osutab, et isikul on õigus kaitsja abile, kuid seda

§ 19lg.2 ja 3 ettenähtud korras.

Kord ise on järgmine: menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Seega pidi Jakovlev ise kaitsjaga ühendust võtma. Kohtuliku uurimisega oli tuvastatud, et Jakovlevile oli antud aega kaitsjaga ühenduse võtmiseks, tema õigusi ja võimalusi ei piiratud. Kuid Jakovlev ei võtnud ette mingeid aktiivseid toiminguid, et kaitsja sündmuskohale sõidaks. Peale selle ei ole Jakovlev isik, kellele kaitsja tagamine oleks kohustuslik. Seega ei leidnud kinnitust Jakovlevi versioon tema kaitseõiguste rikkumisest. Kohus ei saa tunnistada väärteoasja tõenditeks Jakovlevi poolt esitatud fototabeleid – t.lk. 17,18, kuna ei ole teada, millal antud fotod tehtud olid: kas väärteo toimepanemise päeval või hiljem. Fotol on kujutatud teega risti seisvat valget värvi furgooni, kuid alguses viitas Jakovlev kohtus küll teel liikuvale furgoonile, küll bussipeatuses seisvale bussile. Fotod ei peegelda olukorda, millele Jakovlev ise viitab. Fotolt ei ole samuti näha teemärgistust liiklusmärgi „30“ piirkonnas ja ei ole teada, kuidas võis valget värvi furgoon olla Liikluseeskirju rikkudes märgi ette pargitud. Vastavalt politseiesindaja poolt esitatud tõendile liiklusmärkide standardse kasutamise kohta, vastab liiklusmärgi „30“ suurus seadusele ja standarditele. See on nimelt nullstandard. Liiklusmärk oli paigaldatud vastavalt Teeseadusele. Kohtul puudub alus mitte uskuda protokolli koostajat B ja tunnistajat B , kuna nende ütlused on loogilised, järjepidevad ja omavahel kooskõlas. Kohtu arvates on väärteoasja toimiku materjalides piisavalt tõendeid Jakovlevi süü kohta toimepandud õiguserikkumises. Kohus ei näe väärteoprotokollis nr. AB 1113561 parandusi. Rasvases kirjas välja toodud number „2“ ei vähenda protokolli usaldusväärsust ja ei muuda selle sisu. 5 Kohus jätab Jakovlevi kaebuse Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna korrakaitseteenistuse juhtivkonstaabli Vassili Mihhailovi 12.02.2009 aastal tehtud otsuse nr. 2330,09,000702 peale rahuldamata ja vaidlustatava otsuse muutmata. Otsuse tegemisel juhindus kohus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.1; 133-135 lg.6. Galina Jasnjuk Kohtunik Tõlk L. Nõmmik on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi. Allkirjastatud digitaalselt.