KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2010. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-2012 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Sten

§ 3761

lg 1 ja §

§ 3762lg 1 järgi; 2.2 Mõista Jaan Saaremäele karistus Kar

S § 63 lg 1 alusel, s.o üks karistus. KarS §

§ 3761lg 1 järgi lugeda selleks karistus, mille maakohus mõistis Jaan Saaremäele Kar

S § 3761 lg 1 1 järgi, s.o selles osas jätta maakohtu otsus muutmata. 3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 11. mai 2010 otsusega tunnistati J. Saaremäe süüdi KarS § 3761 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks kuus kuud vangistust, millest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva. Kandmata jäänud karistus jäeti KarS § 74 lg-te 1-3 ja § 75 lg 1 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata kaheaastase katseajaga. Samuti tunnistati J. Saaremäe süüdi KarS § 3762 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 500 päevamäära, s.o 25000 krooni. KarS § 64 lg 2 alusel määrati see täitmisele iseseisvalt. 1.1 J. Saaremäele oli esitatud süüdistus selles, et ta koos J. P., A. K., A. K., R. B., V. A., A. P. ja R. A. pani toime ajavahemikul 05.03.2004 - 06.07.2004 kokku 182 250 liitri ja 15.07.2004 kokku 83 685 liitri (70115

1. kg)erimärgistatud eriotstarbelisest diislikütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamise ja hoidis ning ladustas selle tulemusel saadud vedelkütust OÜ P. ja OÜ A. töökoja juures asuvas mahutipargi mahutites aadressil Harjumaal Kiili vallas XXXXXXXXX külas XXXXX tootmismaal ja kütuseveokites. Alates eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast kuni 15.07.2004 Jaan Saaremäe koos J. P., A. K., A. K., R. B., V. A., A. P. ja R. A. eemaldas happega erimärgistatud vedelkütusest, s.o eriotstarbelisest diislikütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaained ja hoidis ning ladustas selle tulemusena saadud vedelkütust OÜ P. ja OÜ A. töökoja juures asuva mahutipargi mahutis nr 1 koguses 51 530 liitrit, mahutis nr 4 koguses 19 381 liitrit, mahutis nr 7 koguses 12 053 liitrit ja mahutis nr 2 koguses 721 liitrit, seega suures koguses, s.o kokku 83 685 liitrit (70 115
2. kg)Sellega rikuti EV Majandus-ja kommunikatsiooniministri 11.06.2003 määrusega nr 97 § 2 lg 5 ja Rahandusministri 19.09.2003 määrusega nr 91 § 2 lg 1 sätestatud nõudeid vedelkütusele, kuna eriotstarbeline diislikütus peab sisaldama erimärgistusaineid vastavalt Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 2 lg-le 2 ja Vedelkütuse seaduse § 8 lg 2 sätteid, mille alusel on keelatud nõuetele mittevastava kütuse ebaseaduslik käitlemine. Vastavalt MTA Tallinna Tolliinspektuuri andmetele oli 2004 erimärgistatud diislikütuse ühiku statistiline hind 4.12 krooni liitri kohta, sellest tulenevalt oli kütuse, koguses 83 685 liitrit maksumus 344782.20 krooni ja kütuse koguses 182 250 liitrit maksumus 750 870.00 krooni, seega oli nimetatud kütust suures koguses. Seega pani Jaan Saaremäe toime KarS § 3761 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses erimärgistatud vedelkütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamise ja selle tulemusena saadud vedelkütuse hoidmise ja ladustamise. 1.2 Samuti oli J. Saaremäele esitatud süüdistus KarS § 3762 lg 1 järgi. Süüdistuse kohaselt pani ta koos J. P., A. K., A. K., R. B., V. A., A. P. ja R. A. eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast kuni 15.07.2004. toime suures koguses, s.o kokku 63403 liitri (53252
3. kg)kvaliteedinõuetele mittevastava eriotstarbelise diislikütuse ebaseadusliku tootmise ja kaubanduslikul eesmärgil hoidmise ja 2 ladustamise OÜ P. ja OÜ A. töökoja juures asuvas mahutipargis aadressil Harjumaal Kiili vallas XXXXXXXXX külas XXXXX tootmismaal. Vastavalt J. P., A. K. ja A. K. omavahelisele kokkuleppele toodi erimärgistatud vedelkütus autojuhtide Jaan Saaremäe, A. P. ja R. A. poolt OÜ A. töökoja juures asuvasse mahutiparki erimärgistuse eemaldamiseks. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast alates kuni 15.07.2004 Jaan Saaremäe koos J. P., A. K., A. K., R. B., V. A., A. P. ja R. A. ebaseaduslikult tootis, hoidis ja ladustas kaubanduslikul eesmärgil kvaliteedinõuetele mittevastavat eriotstarbelist diislikütust OÜ P. ja OÜ A. töökoja juures asuvas mahutipargis mahutis nr 1 koguses 51 530 liitrit ja mahutis nr 7 koguses 12 053 liitrit, seega kokku koguses 63 403 liitrit (53 252 kg). Nimetatud kütus ei vastanud kehtestatud kvaliteedinõuetele. Vastavalt MTA Tallinna Tolliinspektuuri andmetele oli 2004 erimärgistatud diislikütuse ühiku statistiline hind 4.12 krooni liitri kohta; sellest tulenevalt oli kütuse koguses 63 403 liitrit maksumus 261 220,40 krooni, seega oli nimetatud kütust suures koguses. Seega pani Jaan Saaremäe toime KarS § 3762 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses kvaliteedinõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseadusliku tootmise, kaubanduslikul eesmärgil hoidmise ja ladustamise. 1.3 Kohus leidis, et J. Saaremäe süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on leidnud täielikult tõendamist, motiveerides seda kokkuvõtlikult järgmiselt. 1.3.1 Kohtus tunnistajatena ülekuulatud A. K. ja J. P. kinnitasid, et Kiili mahutipargis toimus kütuselt erimärgistuse eemaldamine happe teel. Sisse toodi sinist värvi kütust ja välja viidi läbipaistvat, värvita kütust. Tunnistaja J. P. andis ütlusi veel selle kohta, et kütuse laadimisel Kiili mahutipargist kütuseveokisse – s.o peale lisaainete eemaldamist – oli võimalik silmaga näha kütuse värvi muutus punasest või sinisest valgeks või kollakaks tavalise diisli värvi kütuseks. J. Saaremäe end esitatud süüdistuses süüdi küll ei tunnistanud, kuid kinnitas, et teostas erimärgistatud diislikütuse vedu sõidukiga XXX XXX ja haagisega XXX XX Kiili mahutiparki ja hiljem ka kütuse väljavedu. Samas leidis kohtu hinnangul sündmuskoha vaatlusprotokollist (koos skeemide ja fototabelitega) nähtuvalt tõendamist, et autojuht J. Saaremäel ei olnud võimalik Kiili mahutiparki kütust tuues vältida samaaegselt kokkupuudet kütusepesuks vajalike mahutite ja seadmetega. Samuti leidis tõendamist, et kokku vedas Jaan Saaremäe alates 10.06.2004 kuni 3.07.2004 Kiilis asuvasse mahutiparki erimärgistatud kütust erimärgistuse eemaldamiseks koguses 121 300 liitrit. Välja vedas ta Kiilis asuvast mahutipargist 16.06.2004 kuni 6.07.2004 erimärgistatud diislikütusest erimärgistuse eemaldamise tulemusel saadud kütust kokku koguses 93 850 liitrit eeluurimisel täpselt tuvastamata kohta. Kiilis asuvas mahutipargist leiti seejuures 15.07.2004.a. kütust koguses 83 685 liitrit, millest - nagu hiljem ekspertiisi käigus selgus - oli 63 403 liitrit kvaliteedinõuetele mittevastav. 1.3.2 Objektiivse koosseisu moodustavad KarS § 3761 lg-s 1 lisaainete ebaseaduslik eemaldamine erimärgistatud vedelkütusest ja selle tulemusel saadud vedelkütuse käitlemine, s.o erimärgistatud vedelkütusest lisaainete ebaseaduslik eemaldamine ja selle tulemusel saadud vedelkütuse hoidmine ja ladustamine. KarS § 3762 lg 1 ettenähtud kuriteo puhul moodustavad objektiivse koosseisu kvaliteedinõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseaduslik tootmine ja kaubanduslikul eesmärgil hoidmine ja ladustamine Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest, vedas J. Saaremäe oma sõidukiga nimetatud erimärgistatud kütust Kiili mahutiparki erimärgistuse eemaldamiseks ja peale antud kütusega toimingute tegemist vedas ta kütuse ka hiljem mahutipargist välja, mida tuleb käsitleda sellisel viisil n.ö kütuse tootmise võimaldamisena ja selle tulemusel saadud kütuse hoidmise ja ladustamisena. J. Saaremäe viibis pidevalt, igapäevaselt mahutipargi territooriumil, kus „pesti“ kütust, muuhulgas parandas ta 3 mahutipargi autokanali peal endale kuuluvat kütuseveokit, sel ajal kui ta parajasti kütust sisse ja välja ei vedanud. Lisaks sellele andis tunnistaja A. K. ütlusi, et happekanistreid kütusele lisatud värvaine eemaldamiseks hoiti tünnis mahutipargi konteineri kõrval. Seega kuigi J. Saaremäe isiklikult kütusemahutisse hapet oma käega ei valanud, viibis ta ometi pidevalt kohal mahutipargis ja muul ajal teostas kütuse sisse- ja väljavedu. Kohus märgib edasiselt, et küsimus on selles, kas kütusest lisaainete eemaldamise eest saab täideviijana vastutada vaid isik, kes otseselt valab väävelhapet oma käega kütusemahutisse või siiski ka isik, kes teeb muul viisil kõik selleks, et kütuselt lisaaineid saaks eemaldada. Antud juhul tuleb vastavalt teovalitsemisteooriale asuda seisukohale, et kui J. Saaremäe ei oleks endale kuuluva kütuseveokiga erimärgistatud kütust mahutiparki kohale toonud, ei oleks sellelt kütuselt saanud kuidagi ka erimärgistust eemaldada. Sama kehtib ka kvaliteedinõuetele mittevastava kütuse käitlemise koosseisu osas, kuna kui J. Saaremäe ei oleks viinud saatekirjas märgitud erimärgistatud diislikütust Kiili mahutiparki ja oleks selle kohe viinud saatekirjas märgitud kütuse saajale, poleks saanud saatekirjas märgitud kvaliteedinõuetele vastavast kütusest kuidagi tekkida kvaliteedinõuetele mittevastavat kütust. Viidates RKKK otsustele nr 3-1-1-57-09, 3-1-1-97-04 ja 3-1-1-10-09 leidis maakohus, et J. Saaremäe tegutses nende süüteokoosseisude realiseerimisel kaastäideviijana. 1.3.3 Subjektiivse külje osas märgib maakohus järgmist. J. Saaremäe andis kohtus ütlusi, et alati ta kontrollis kütuse saatekirja, kui ta selle peale laadis. Samuti väitis ta, et ta kontrollis ka kütuse pealeja mahalaadimisel, et kütus vastaks saatekirjas märgitule ja kontrollis kütuse värvi, see tähendab aga seda, et J. Saaremäe pidi nägema, et enne Kiili sõitmist võttis ta peale värvilise kütuse, mille viis Kiili, kus see paar päeva seisis ja sealt välja vedas ta juba värvitut kütust ehk n.ö valget kütust. Seda kinnitavad ka tunnistajate A. K.i ja J. P.i kohtus antud ütlused, kes kinnitasid, et Kiili toodi sisse värvitud kütus ja välja viidi värvitut ehk nö valget kütust. Seega tulenevalt sellest teadis J. Saaremäe, et Kiili mahutipargis toimub kütuselt värvaine eemaldamine ja tema teostab selle vedu. J. Saaremäe teostas enda sõidukiga kütuse erimärgistatud kütuse ja sellelt kütuselt peale erimärgistuse eemaldamist saadud kütuse vedu mitme aasta jooksul. On ilmselge, et isiku, kes soetab endale kütuse veoks mõeldud veoki ja järelhaagise, st see on seotud tema igapäevase tegevusega mitme aasta jooksul – teadmised kütusest ja selle kvaliteedist ning liikidest on tavainimese teadmistest märgtavalt suuremad. J. Saaremäe ei olnud suvaline kõrvaltvaataja, vaid osales antud „kütusepesu“ protsessis ühe olulise lülina. Ka nähtub saatelehtedest, et antud kütus tuli J. Saaremäel vedada saatelehel nimetatud kütuse saajale, milleks oli märgitud saatelehel kütuse saaja ettevõtte nimi ja aadress. Seega ei olnud J. Saaremäel õigus antud kütust vedada Kiili mahutiparki, kus see seisis mõned päevad, mille jooksul sellelt eemaldati erimärgistus ja alles siis sealt edasi viia saatelehel märgitud kohta. Ka ei osanud J. Saaremäe kohtus põhjendada seda, milleks oli vaja teha Kiili mahutipargis vahepeatus, s.t milleks oli vaja vedada erimärgistatud kütus kõigepealt Kiili mahutiparki ja alles sealt edasi saatekirjas märgitud sihtkohta. Seega tuleb lugeda paljasõnaliseks süüdistatava J. Saaremäe väited selle kohta, et ta ei teadnud, et Kiilis toimus kütuselt erimärgistuse eemaldamine. Kohus leidis, et J. Saaremäe tegutses KarS § 3761 lg 1 koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes vähemalt kaudse tahtlusega. 1.3.4 Ka KarS § 3762 lg-s1 ettenähtud kuriteo puhul nõuab koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes ja koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul oli see tõendatud. Nii selgus jälitustegevuse protokollist, et J. Saaremäe oli teadlik, et kütus, mida ta veab, ei vasta kvaliteedinõuetele ja et Kiili mahutipargis toimub ebaseaduslik tegevus. Peale seda, kui uurimisosakond tuvastas Kiili mahutipargis ebaseadusliku tegevuse ja isikuid peeti kinni ning võeti kütuselt proove, toimusid A. K. ja J. Saaremäe vahel telefonikõned. Neis annab J. Saaremäe A. K.le täpselt aru, mis mahutipargis toimub, et on haarang ja kus pool mahutiparki isikute kinnipidamine 4 toimub. Ka viitas kõnede sisu ilmselgelt sellele, et J. Saaremäe teadis, et kui tema sõiduki kütuselt proove võetakse, siis ei vasta selles olev kütus kvaliteedinõuetele. Ka palub A. K. J. Saaremäel telefonikaart koos telefoniga koheselt minema visata, kusjuures kaart tuleb tükkideks lõigata ja kuskile laiali visata ning telefon ära peita. Sellise A. K. palve peale ei olnud J. Saaremäel mingeid küsimusi ja ta nõustus sellega. Kohtus ei osanud J. Saaremäe selgitada, mis põhjusel A. K. talle sellise ettepaneku tegi ja miks tal ei tekkinud A. K.le ühtegi küsimust sellise ettepaneku osas. Seega nähtub, et J. Saaremäel oli A. K.ga suhtlemiseks eraldi telefon ja SIM-kaart, mis oli mõeldud suhtlemiseks n.ö ebaseaduslikel teemadel. Antud telefon tuli arusaadavatel põhjustel seoses kinnipidamisega kindlasti kiiresti ära visata, et uurimisorganitel ei oleks võimalik nende omavahelist suhtlemist mahutipargi teemal tuvastada. Vastavalt kohtus üle kuulatud tunnistaja J. P.i ütlustele oli tööjaotus selline, et autojuht vedas ühelt ettevõttelt, näiteks T. OÜ erimärgistatud kütuse kõigepealt Kiili mahutiparki erimärgistuse eemaldamiseks, kus toimus muuhulgas ka antud kütuse hoidmine ja ladustamine 5-7 päeva jooksul. Seejärel, peale kütuselt erimärgistuse eemaldamist, võtsid autojuhid samas koguses kütuse Kiilist peale ja toimetasid selle oma sõidukiga antud ettevõtte jaemüügipunktidesse, kus realiseeritakse kütus juba tarbijale. J. Saaremäe vedas erimärgistatud diislikütust Kiilis asuvasse mahutiparki kütuselt erimärgistuse eemaldamiseks, s.t ta soovis või vähemalt möönis, et sellelt kütustelt toimub kütuse nö „pesu“, seega pani ta toime kvaliteedinõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseadusliku tootmise ja kaubanduslikul eesmärgil hoidmise. Kuna süüdistatav vedas kvaliteedinõuetele mittevastavat ja erimärgistuse eemaldamise tulemusel saadud kütust Kiili mahutipargist välja jaemüügiks mõeldud müügikohtadesse, siis käitles ta antud kütust kaubanduslikul eesmärgil. Samuti on üheselt tuvastatud, et peale erimärgistuse eemaldamist happega antud kütus enam ei vastanud kvaliteedinõuetele. Seega J. Saaremäe teadis või vähemalt möönis, et Kiili mahutipargis eemaldatakse kütuselt värvaine – seega pidi ta ka teadma või vähemalt möönma, et see kütus ei vasta enam kütuse saatekirjas märgitud kvaliteedinõuetele, kuna sellega tehakse Kiilis happe lisamisega protseduure 3-5 päeva jooksul. 1.3.5 KarS § 3762 lg 1 koosseisu objektiivse külje moodustab muuhulgas kvaliteedinõuetele mittevastava vedelkütuse kaubanduslikul eesmärgil hoidmine. Vastavalt alates 15.03.2007 jõustunud muudatusele nähakse antud koosseisus ette kvaliteedinõuetele mittevastava vedelkütuse ärilisel eesmärgil hoidmine. Kohus asus seisukohale, et kaubanduslik eesmärk on kitsam mõiste kui äriline eesmärk – kaubandus on kaupade ost-müük, vahetus – tasuta või tasuliselt. Äritegevus hõlmab ka tootmist. Seega kui J. Saaremäe tegevus vastab enne 15.03.2007 sätestatud koosseisule, vastab see igal juhul ka alates 15.03.2007 sätestatud kuriteokoosseisule. Kuna J. Saaremäe vedas endale kuuluva sõidukiga kütust erimärgistuse eemaldamiseks ja kütuse kogused olid sellises mahus, mis ületasid suure koguse miinimummäära kahekordselt, siis tuleb asuda seisukohale, et kütust hoiti ja ladustati kaubanduslikul eesmärgil. Ka ei ole käesolevas kriminaalasjas J. Saaremäe väitnud, et antud kütust hoidis ja vedas ta isiklikuks tarbeks. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Saaremäe kaitsja advokaat K. Mägi, kes palub maakohtu otsus tühistada ning J. Saaremäe talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Apellatsiooni põhiväited on seejuures järgmised. 2.1 Tunnistaja J. P. selgitas kohtuistungil, et autojuhtide asi ei olnud, mida kütusega mahutipargis tehti ja keegi neist sellest ka ei informeerinud – nende asi oli lihtsalt tellimusi täita. Toimikus olevate ja kohtus uuritud tõendite pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et J. Saaremäe teadis, mis otstarbel ta kütust mahutiparki toob ja hiljem laiali veab. 2.2 J. Saaremäe ei saanud ka teada, et tema poolt väljaveetav kütus, mis ei olnud enam erimärgistatud, oli sama kütus, mille ta varasemalt oli mahutiparki toonud. Kui ta ka vedas endale 5 arusaadavalt välja erimärgistuseta kütust, puudus tal igasugune alus arvata, et tegemist oli n.ö pestud kütusega, sest kütust toodi sisse ka teiste autodega, mis võis olla nn õige kütus. 2.3 Kaitsja märgib, et ekvivalentsusteooria kohaselt on tegu tagajärjega põhjuslikus seoses siis, kui teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata. Kaitsja leiab, et kui J. Saaremäe ei oleks mahutiparki kütust sisse vedanud, oleks nn kütusepesu toimunud sellest sõltumata ja J. Saaremäe ei oleks ikkagi teadnud, millist kütust ta välja veab. 2.4 Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole tõepoolest vaja, et isik realiseeriks omakäeliselt mõne teokoosseisu objektiivse tunnuse – kuid ta peab lisama tagajärje saabumisse olulise teopanuse. Subjektiivsest küljest on vajalik ühine teootsus. Kaitsja hinnangul ei ole J. Saaremäe lisanud teopanust, mis annaks alust pidada teda kaastäideviijaks. Selleks ei saa olla tegu, mis ei ole kausaalses seoses süüteokoosseisus kirjeldatuga. Kohus ei ole piisava põhjalikkusega näidanud teopanust, mis lubaks järeldada, et J. Saaremäe on andud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. 2.5 Kaitsja hinnangul ei saa rääkida J. Saaremäe puhul ka kaasaaitamisest. Nimelt peab kaasaaitamistegu olema tahtlik ja kaasaaitamiseks ei saa lugeda tegu, kus isik annab toimepanijale küll objektiivselt kaasabi, kuid ei pea üldse võimalikuks või vähemalt ei mööna, et toimepanija kasutab saadud abi tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks. J. Saaremäe on algusest peale eitanud, et ta oleks midagi teadnud mahutipargis toimuvast kütusepesust. 2.6 Samuti on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et J. Saaremäe ei osutanud teenust mitte kui füüsiline isik, vaid kui füüsilisest isikust ettevõtja ehk siis sisuliselt juriidiline isik. Seega saaks teda karistada ainult rahalise karistusega ja seda KarS § 3761 lg 2 ja § 3762 lg 2 järgi, millist süüdistust ei ole aga esitatud. 3. Ringkonnakohtu istungil toetas kaitsja esitatud apellatsiooni ning palus see rahuldada, enda õigeksmõistmist taotles ka süüdistatav. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, paludes jätta maakohtu otsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Seejuures väljub ringkonnakohus KrMS § 340 lg 1 alusel apellatsiooni piiridest, kuivõrd osaliselt ei ole tuvastatavale materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele apellatsioonis viidatud. Esmalt lahendab ringkonnakohus küsimuse, mis puudutab J. Saaremäe osaluse tõendatust talle etteheidetavates kuritegudes (I) ning viitab seejärel põhjustele, mis tingivad maakohtu otsuse tühistamise (II-III). Nendes küsimustes on kriminaalkolleegiumi seisukohad järgmised. I 4. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on enda põhjendustega tõsikindlalt ümber lükanud süüdistatava ning ka tema kaitsja poolt maakohtus esitatud kaitseväited, mis baseeruvad süüdistatava poolt esitatud versioonil toimunust ja mida korratakse veelkord apellatsioonis; sisuliselt on tegemist argumendiga, et J. Saaremäe ei olnud absoluutselt teadlik mahutipargis toimunud ebaseaduslikust tegevusest, s.o tema käitumises puudub süüteokoosseisu subjektiivne külg. Ringkonnakohus ei nõustu sellise väitega. Maakohus on otsuses väljendatud vastupidise 6 seisukohta (s.t subjektiivse külje tõendatust puudutavat) kujunemise protsessi teinud kohtuotsuse lugejale jälgitavaks ja arusaadavaks kõigi tõendite kogumis hindamise ja neile antud tervikhinnangu alusel ning ringkonnakohus ei näe siin mingeid minetusi. 5. Kohtukolleegium leiab seetõttu, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna nad ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud enam kui veenvaid põhjendusi. Seejuures osundab kriminaalkolleegium ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt nt RKKKo 3-1-1-77-05). Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu otsuses aga tuvastatavad. Asetades erinevatest tõenditest tulenevad andmed ning süüdistatava esitatud kaitseversiooni omavahelisse konteksti, on maakohus põhjendatult teinud järelduse, et J. Saaremäe oli täiesti teadlik mahutipargis toimunud erimärgistatud kütusest lisaainete ebaseaduslikust eemaldamisest (KarS § 3761 lg 1), aga ka sellest, et sellisel viisil saadud vedelkütus ei vastanud kvaliteedinõuetele (KarS § 3762 lg 1). Soostudes maakohtu asjakohaste põhistustega täiel määral, ei pea ringkonnakohtu kriminaalkolleegium vajalikuks neid täies mahus korrata ning piirdub lühidalt omapoolsete põhjenduste lisamisega. Selles kontekstis peab ringkonnakohus vajalikuks toonitada, et maakohtu asjassepuutuvad motiivid on jätkuvalt kohtuotsuse osiseks. 6. Nagu öeldud, on J. Saaremäe kestvaks kaitseversiooniks olnud (ja sellele on rajatud ka apellatsioon), et tema ei teadnud mahutipargis toimunud ebaseaduslikust tegevusest midagi. Samas on juba maakohus viidanud ilmsetele ebaselgustele süüdistatava ütlustes. Nii on J. Saaremäe selgitanud, et tema ülesanne oli lihtsalt vedada kütust, kuid samas ei suutnud ta seletada, miks oli selleks vaja teha mitmepäevane vahepeatus Kiili mahutipargis, öeldes, et „ta ka ise imestas selle üle“ (kd 5, tlk 27). Samas kinnitas ta, et selline toimimine oli tavapärane, kuid miks, ta „ei mäleta“ (samas). Küsimusele, et kas ta kahtlustas kütusepesu, on süüdistatav seejuures vastanud, et „ma tean, et see rikub mootorit ja ma oleks nad varem või hiljem üles andnud“ (samas). Esitatud kaitseversiooni valguses jääb täielikult selgusetuks, milles oleks J. Saaremäe enda kaasosalised „üles andnud“, kui ta väidetavalt nende ebaseaduslikust tegevusest midagi ei teadnud. 7. Samuti on J. Saaremäe ütlused tervikuna hinnatavad kui ebausaldusväärsed. Tuleb tunnistada, et peamine vastus prokuröri maakohtus esitatud küsimustele oli „ma ei mäleta“. Nii ei mäletanud ta telefonivestluste toimumist ühe süüteos osalenud isiku A. K.iga, kuigi viimasega on ta olnud telefoniühenduses 30 korda (kd 5, tlk 27). Ka ei mäleta ta midagi vestlustest A. K.ga (samas). Üheselt viitabki süüdistatava teadlikkusele mahutipargis reaalselt toimunust tema telefonivestlus A. K.ga. Süüdistatav kirjeldab selles vestluses toimuvat haarangut, iseloomustades seda kui „täielikku jama“, kinnitab isiklikul initsiatiivil, et oma sõidukit „praegu ei tohi liigutada“ ning aktsepteerib A. K. ettepanekut hävitada nii vestluses kasutatud telefon kui ka kõnekaart (vt kd 3, tlk 77). Seoses vastuoludega ütlustes on avaldatud ka J. Saaremäe eeluurimisel antud ütlused, andes vastuolude põhjuste kohta seejuures selgituseks, et „ma ei pea vastama“ ning „ma ei mäleta“ (kd 5, tlk 28; eeluurimisel antud ütlustes on J. Saaremäe nimelt kinnitanud, et A. K. korraldusel hävitas ta ka tahhograafid, saatelehed ja sõidukettad). Samal ajal tuleneb veel tunnistajana üle kuulatud J. P.i ütlustest, et kuigi autojuhid vahetult nn kütuse pesemisega ei tegelenud, oli sellega tegelemine asjaosalistele siiski üheselt mõistetav (kd 5, tlk 39-40). 7 8. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad juba need kirjeldatud asjaolud üheselt, et J. Saaremäe oli täiesti teadlik sellest, et mahutipargis toimus nn kütusepesu ning selle tulemusel saadud kütus ei olnud kvaliteedinõuetele vastav. Asjakohatu on seetõttu ka apellatsioonis esitatud spekulatsioon, et J. Saaremäe võis enda teada vedada üksnes nn puhast kütust; see kaitsetees on ilmselgelt uuritud tõenditega ümber lükatud. Täiendavalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks selle küsimusega tegeleda; siinkohal kordab kriminaalkolleegium, et maakohus on kõnealust küsimust käsitlenud põhjalikumalt ning neid esitatud argumente ei pea kohus vajalikuks korrata (vt otsuse p-d 1.3.2-1.3.4). 9. Ringkonnakohtule jääb seejuures arusaamatuks apellandi väide, et kõne alla võiks tulla üksnes juriidilise isiku vastutus, kuna J. Saaremäe osutas veoteenust FIE-na. Käesolevas kriminaalasjas arutatakse J. Saaremäe kui füüsilise isiku vastutust ning küsimus, kas sellega korrespondeerib derivatiivsena juriidilise isiku vastutus, jääb väljapoole käesolevat kriminaalasja. Liiatigi eelneb juriidilise isiku vastutusele vajadus tuvastada koosseisupärane, õigusvastane ning süüline käitumine füüsilise isiku tegevuses; ning sellega käesoleva kriminaalasja raames ka tegeldakse. Selle kaitsja poolt esitatud argumendi jätab ringkonnakohus seega edasise tähelepanuta. II 10. Küll soostub kriminaalkolleegium apellandiga selles, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, täpsemalt kaastäideviimise instituuti. Konkreetselt viitab ringkonnakohus järgnevale. 11. Iseenesest on maakohus adekvaatselt viidanud asjassepuutuvatele seisukohtadele, mille kohaselt toimub kaastäideviimise kindlakstegemine (vt otsuse lk 17). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kestvas praktikas on täideviimise määratlemisel tõepoolest omaks võetud nn teovalitsemise teooria, mille alusel kujutab KarS § 21 lg 2 ls 1 endast nn omistamisnormi, mille alusel vastutab kaastäideviija ka teise isiku poolt realiseeritu eest nii, nagu oleks ta selle ise toime pannud (käesoleval juhul – vedelkütusest lisaainete ebaseaduslik eemaldamine ja kvaliteedinõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseaduslik tootmine, sh selle tulemusel saadu hoidmine ja ladustamine) – kuid tuleb rangelt silmas pidada, et see saab toimuda vaid juhul, kui isikutele etteheidetav käitumine on ühine ja kooskõlastatud. Kaastäideviimine teovalitsemise teooria tähenduses nõuab isikute gruppi kui tervikut iseloomustavate objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamist. Väga selgesõnaliselt on sellisele seisukohale asunud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium, märkides otsuses nr 3-1-1-97-04 (millele on viidanud ka maakohus) järgmist. 11.1 Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. See tähendab, et igaüks (kaas)täideviijatest peab lisama tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Tegemist peab olema kõigist täideviijatest sõltuva ühtse teovalitsemisega, kus kõik isikud tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel (p 21.1). 11.2 Samuti peab täideviijaid iseloomustama ühine teootsus ehk teisisõnu - kooskõlastatud käitumine teatud eesmärgi saavutamiseks. Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikusest sõltuvusest - st süütegu pannakse toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena (p 21.2). 8 12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas kriminaalasjas leidnud tõendamist ei ühtne teoplaan ega ka mitte ühine teootsus. Vaieldamatult leidis ringkonnakohtu hinnangul tõendamist, et J. Saaremäe oli teadlik mahutipargis toimunud ebaseaduslikust tegevusest; kütuse sinna vedamisega ning edasiselt laialivedamisega osutas ta sellele tegevusele vastuvaidlematult ka kaasabi. Kuid see ei võimalda veel koheselt rääkida kaastäideviimisest; mitte igasugune teopanus ei ole enda olemuselt veel sedavõrd oluline, et saaks automaatselt rääkida isikust kui (kaas)täideviijast. Vastupidisel juhul kaotataks ära igasugune piir osavõtu (kaasaaitamise) ja täideviimise vahel. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks osundada esmalt küsimusele, kas on tuvastatud käesolevas kriminaalasjas nn ühine teootsus ehk siis kuriteos osalejate vahel saavutatud kooskõlastatud käitumine, mille raames oli igaüks teadlik enda rollist ja nõutavast (vajalikust) teopanusest. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. 13. Tuvastamist on leidnud, et J. Saaremäe roll toimuvas oli üksnes kütuse sisse-ja väljavedu; samaaegselt on leidnud tõendamist, et mahutipargis toimus kütusepesu ning tulenevalt märgistatud ja nn tavakütuse hinnavahest teeniti vaheltkasu; see oli ka kogu ettevõtmise üldisem eesmärk. Selle kuriteo ühise ja kooskõlastatud toimepanemise vastu räägib juba fakt, et tõendamist ei ole leidnud, et J. Saaremäe (või keegi teine autojuhtidest) oleks teeninud eraldi tulu nn pestud kütuse koguse pealt. Eitavalt on sellele küsimusele vastanud juba tunnistaja A. K., kes on kinnitanud, et autojuhtidele maksti üksnes läbitud kilometraaži alusel (kd 5, tlk 37; sama kinnitab ka tunnistaja J. P., tlk 39). Samuti ei kontrollinud süüdistatav aset leidnud kütusepesu mingilgi viisil; kuidas ja mil viisil see täpsemalt toimus, oli tunnistajate kinnitusel autojuhtidele teadmata; nii on ka tunnistaja J. P. kinnitanud, et autojuht sai kütuse väljaveost teada siis, kui talle anti vastav korraldus (kd 5, tlk 38) ning mida kütusega tehti, ei olnud autojuhtide asi; viimased ei kuulunud tunnistaja ütluste kohaselt nn asjaosaliste ringi (kd 5, tlk 39). Kriminaalkolleegiumile jääb arusaamatuks, kuidas saab selliste asjaolude taustal rääkida ühisest ja kooskõlastatud käitumisest kaastäideviimise tähenduses. Tõendamist leidnud asjaolu, et J. Saaremäe oli toimunud kütusepesust teadlik, ei tee teda veel kaastäideviijaks õiguslikus tähenduses. 14. Siinkohal tuleb erilist tähelepanu pöörata ka sellele, millel asetseb käesoleva süüteo raskuspunkt – see on, nagu korduvalt öeldud, lisaainete ebaseaduslik eemaldamine ja samaaegselt kvaliteedinõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseaduslik tootmine (selle tulemusel saadud kütuse hoidmine ja ladustamine olid sisuliselt vältimatult kaasnevad teoosad). Teisisõnu – tegemist on süütegudega, mis on nn spetsiifilise teokirjeldusega. Tõsi, Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-60-07 leidnud, et teovalitsemise teooriast tuleb lähtuda ka nn spetsiifilise teokirjeldusega süüteokoosseisude puhul, kus seadusandja on suuremal või vähemal määral konkreetselt määratlenud, milliste tegude toimepanemisel loetakse koosseis realiseerituks. Üldreeglina kehtib seega jätkuvalt teovalitsemise teooria, mida kriminaalkolleegium ei vastusta, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda tõika jätta siiski ka tähelepanuta ning täideviimise küsimuse lahendamisel arvestamata. Ning tunnistada tuleb, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks osalenud kaaluka teopanusega või ühise teootsusega värvaine „eemaldamisel“ või kvaliteedinõuetele mittevastava kütuse „tootmises“. Enda käitumisega – kütuse sisse-ja väljaveoga – võimaldas ta aga seda tegevust (füüsilise kaasabi vormis), mistõttu tuleb ringkonnakohtu hinnangul selles osas maakohtu otsus tühistada ning J. Saaremäe käitumine kvalifitseerida ümber KarS §

§ 3761

lg 1 ja §

§ 3762lg 1 järgi.

1. Seejuures ei nõustu kriminaalkolleegium kaitsja seisukohaga, et J. Saaremäe käitumises ei ole tõendatud kaasaaitamistahtlus. Kaitsja viitab õigustatult, et kaasaaitamine eeldab nn topelttahtlust. Esmalt peab isik ettevõetava teo osas ise käituma tahtlikult, teiseks on nõutav, et kaasaaitaja peab võimalikuks konkreetse koosseisupärase teo toimepanemist täideviija poolt ja möönab seda (vt RKKKo 3-1-1-97-09). Teisisõnu peab kaasaaitaja teadma, et toetab teatud kindlat 9 võõrast tegu ja see tegu viiakse lõpule tema teopanuse toel; sellest kaasaaitamise jaatamiseks piisab. Sisuliselt tähendab see seda, et kaasaaitamisega on tegemist ka siis, kui isik tagajärge saabumist isegi ei soovi, kuid vaatamata sellele lisab enda toetava osateo (vt RKKKo 3-1-1-150-03). Käesoleva otsuse esimeses alapunktis analüüsis kohus küsimust, kas J. Saaremäe oli teadlik mahutipargis toimunud ebaseaduslikust tegevusest ning andis sarnaselt maakohtule sellele küsimusele jaatava vastuse. Tähtis ei ole, kas J. Saaremägi kiitis sisemiselt heaks seal toimunud ebaseadusliku tegevuse või mitte; tõendatud on, et ta oli sellest teadlik ning vaatamata sellele vedas vastavalt saadud korraldustele kütust nii sinna sisse kui ka edasiselt välja. Teadlikku puutumust mahutipargis toimunuga tõendab üheselt ka juba viidatud jälitusprotokoll, kus on kajastatud vestlus J. Saaremäe ja A. K. vahel (vt kd 3, tlk 75jj); väga raske on seda vestlust kuidagi teisiti mõista kui vähemalt tahtlikku ning teadvat kaasabi osutamist ebaseaduslikule tegevusele. Puuduvad andmed, et J. Saaremäed oleks valitsetud ülekaaluka sunni vms asjaolu kaudu, mistõttu oli tema käitumine ka õigusvastane ning süüline. Selles osas kuulub kaitsja apellatsioon seega rahuldamisele osaliselt. III
2. Apellatsiooni piiridest väljudes leiab ringkonnakohus veel, et maakohus on J. Saaremäe käitumist reaalkogumina käsitledes vääralt kohaldanud materiaalõigust. Ringkonnakohtu hinnangul on J. Saaremäe käitumine karistusõigusõiguslikult hinnatav ühe teona, s.o ideaalkogumina, põhistades seda järgmiselt.
3. Lihtsustatult seisneb J. Saaremäele süüksarvatav käitumine järgnevas – ta tõi Kiili mahutiparki erimärgistatud kütust, kus siis sellest suures koguses ebaseaduslikult eemaldati lisaained. Samuti vedas ta sel viisil saadud kütust eeluurimisel tuvastamata kohta. See käitumine on kvalifitseeritav KarS §

§ 3761lg 1 järgi.

Mahutipargis teostatud kontrolli käigus leidis tuvastamist, et sel viisil saadud kütusest oli suur kogus ka kvaliteedinõuetele mittevastav. See käitumine on kvalifitseeritav KarS §

§ 3762lg 1 järgi. 18. Teisisõnu on Kar

S §

§ 3762lg 1 järgi kvalifitseeritav käitumine, mis enda olemuselt on identne Kar

S §

§ 3761

lg 1 järgi kvalifitseeritava käitumisega – ainuke vahe on selles, et osa saadud kütusest oli ka ebakvaliteetne, mis on tinginud selle eraldi inkrimineerimise teise eriosa sätte järgi. Sisuliselt on selles osas J. Saaremäe teopanus aga olnud üks ja seesama – ta tõi mahutiparki kütust, olles teadlik, et seda seal n.ö pestakse (KarS § 3761 lg 1) ning samaaegselt osutus osa sellest „pestud“ kütusest kvaliteedinõuetele mittevastavaks (KarS § 3762 lg 1). Seega olid J. Saaremäe ühel (kaasaaitamis)teol (kütuse toomine mahutiparki) kaks õiguslikult erinevat tagajärge; seal pestud kütus oli samaaegselt ka kvaliteedinõuetele mittevastav (ringkonnakohtu hinnangul toetab seda arusaama ka RKKKo 3-1-1-4-04; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. oktoobri 2009 otsust kriminaalasjas 1-08-12946). Eelnevast johtuvalt tulnuks maakohtul mõista J. Saaremäele karistus KarS § 63 lg 1, mitte aga KarS § 64 sätete alusel. Selles osas tuleb maakohtu otsus seega samuti tühistada. 19. Seega kvalifitseerib ringkonnakohus J. Saaremäe käitumise ümber KarS §

§ 3761

lg 1 ja §

§ 3762lg 1 järgi ning mõistab talle karistuse Kar

S § 63 lg 1 alusel. Mõlemad süüdistatavale inkrimineeritud süüteokoosseisud on enda sanktsiooniraamilt identsed. Maakohus on mõistnud rangema karistuse KarS § 3761 lg 1 alusel ja sellest sättest lähtub karistuse mõistmisel ka ringkonnakohus. Kriminaalkolleegium nõustub seejuures nii maakohtu poolt valitud sanktsiooniliigi kui ka selle individualiseerimise viisiga. Süüdistatav ei ole toimepandud kuritegu tunnistanud, seda kahetsenud ega ka mitte uurimisele kaasa aidanud, seega puuduvad tema käitumises karistust kergendavad asjaolud. Süü eitamine on süüdistatava vaieldamatu õigus, kuid samal ajal saab ja tuleb 10 seda arvestada karistuse mõistmisel. Ringkonnakohus soostub maakohtuga, et kohaseks ning isiku teosüüle vastavaks karistuseks on käesoleval juhul kuus kuud vangistust, mis tuleb KarS § 74 alusel jätta tingimuslikult täitmisele pööramata. Kuivõrd karistus on mõistetud sisuliselt sanktsiooni alammääras, ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt tugineda KarS § 22 lg 5 sätetele. 20. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg-st 1 ja lg 2 p-st 3 tühistab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse osaliselt ning teeb tühistatud osas ise uue otsuse. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Paavo Randma Sten Lind Malle Preimer 11