HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-02-47
(99231804991)Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoobril 2010.a. Tallinnas Kohtunik Rahvakohtunikud Violetta Kõvask Valentin Merzin ja Maret Meigo Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk Anneli Helmann Ringkonnaprokurör Kaitsja vandeadvokaat Lea Pähkel Anti Aasmaa Kriminaalasi Anželika ANKUDINOVA üldmenetluses Süüdistatav Anželika ANKUDINOVA, elukoht: teadmata, sünd 08.09.1969.a., VF kodanik, keskharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend – vahistamine Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, prokurör ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. süüdistuses KrK § 100 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 301, 306, 309 lg 2, 310 lg 2, 311, 312, 314, 318, 269 lg 2 p 2 kohus otsustas: Anželika ANKUDINOVA KrK § 100 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ÕIGEKS MÕISTA. Tõkend – vahistamine – tühistada. Kaitsjatasu summas 15153,80 krooni jätta riigi kanda. järgi KrMS § 310 lg 2 alusel kannatanu Natalja Tijev poolt esitatud tsiviilhagi summas 4615,krooni jätta läbi vaatamata. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK Anželika Ankudinova oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, selles, et tema ajavahemikul 08.11.1999.a. kella 23.00-st kuni 09.11.1999.a. kella 04.00-ni Tallinnas XXXasuvas korteris alkohoolsete jookide ühise tarbimise ajal tekkinud tüli käigus, isiklike vaenulike suhete pinnal, otsitud ettekäändel grupis koos Aleksandr K , Gennadi S ja Andrei F , suhtudes ükskõikselt oma tahtliku tegevuse tagajärgedesse ja mööndes, et kannatanu võib surra, hulgaliselt lõi koos nimetatud isikutega rusikate, jalgade ja metallesemega kannatanu MJ pea ja keha pihta, tekitades talle kohtumeditsiiniekspertiisi akti nr 24 14.07.2000.a. kohaselt üliraskeid kehavigastusi: peaaju kõvakelmealuse verevalumi paremal ja laialdased peaaju ämblikvõrkkesta alused verevalumid mõlemal suurajupoolkeral; samuti aga ka kergeid kehavigastusi: nahaalused verevalumid ja hulgalised marrastused paremal alalõual ja selle all kaelal, ninaluude murd, põrutushaavad paremal kiirul ja alahuulel, marrastus rinnaku alaosa kohal, verevalumid parema randme piirkonnas ja vasakul küünarvarrel ning paremal puusal ja reiel, verevalum paremal rinna pehmetes kudedes
- roide kõrgusel. Löökide kogumi tagajärjel, A. Ankudinova tahtest lähtudes, MJ lühikese aja möödudes suri. Anželika Ankudinova poolt toimepandu oli eeluurimisel kvalifitseeritud KrK § 100 järgi. Kohtuistungil Anželika Ankudinova ei osalenud, kuna tema asukoht on teadmata, ta oli kuulutatud tagaotsitavaks 2000.a., Põhja Perefektuuri Kriminaalbüroo andmetel võis ta lahkuda Venemaale, alates 1996.a. pole ta taotlenud ega saanud ühtegi dokumenti, pole ka andmeid, et ta oleks surnud. KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel kui süüdistatav viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, võib erandlikult arutada kriminaalasja süüdistatava osavõtuta. Tunnistaja ND(A ) seletas kohtuistungil, et 1999 aastal elas XXXTallinnas.
- aasta novembris toimus esimesel korrusel tapmine. Istusid kõik koos Ankudinova juures ja nende juures elas üks noormees. Istusid laua taga ning mobiiltelefonid olid laual, kuid äkki kadus üks mobiiltelefon laualt. Ankudinova juures elanud mees tõusis püsti ja viskas telefoni maha. Kui kõik laial läksid jäid tuppa Ankudinova ja K . Majas elektrit ei olnud ning süü tehti puupliidil. Nende pottide komplekt, mille see oli paksu põhjaga kopsik jäi pliidile. Kopsikul oli saba katki. Kui antud meesterahvas, kes Ankudinova juures elas oli võtnud telefoni, hakati teda pinnima, et tunnistaks, et tema võttis telefoni. Kuna antud meesterahvas eitas telefoni võtmist, hakati teda raputama, togima, kuid seda ta ei mäleta, kes seda tegid. Tema ütles veel poistele, et mis te meesterahvast raputate, et telefon on olemas, kuid poisid jätkasid. Teab, et keegi oli meesterahvast löönud kopsikuga, mis oli katki ning ta viskas selle minema. Järgmisel päeval kutsus Ankudinova teda koristama. Kopsiku küljes verd ei olnud. Vett oli palju koristada, kuna nad olid seda noormeest veega üle valanud, et ta toibuks. Tapeedil nägi ta palju verd. Meesterahval olid riided kuivad ning elus. peitis ennast nende juures. Nad kutsusid kiirabi. Tunnistaja A F seletas kohtuistungil, et
- aasta novembris oli XXX korteris tema, Natalja A , Anželika Ankudinova, Aleksander K , Olesja K ning keegi veel. Koos joodi. Mingil hetkel oli tal telefon kadunud, kuid keegi ei tunnistanud, et oleks telefoni võtnud. Siis sai ta 2 kurjaks ja käskis püsti tõusta inimestel ja kõiki läbi otsima. Tapetud isik tõusis püsti ja viskas taskust midagi välja. Siis lõi ta meesterahvast, siis lõi ka K ja G . Anželika Ankudinova lõi seda noormeest kopsikuga ja valas veega üle. Peale seda rahunes maha kõik ning nad jõid edasi. Tema jäi magama ja kui ärkas olid seal kannatanu ja K . Tema võttis oma telefoni ja läks Natalja juurde. Anželika Ankudinova peksis kannatanut kopsikuga. Tema sai hommikul teada kannatanu surmast. O ütles talle, et M on surnud. Tunnistaja G T (S) seletas kohtuistungil, et
- aasta 8.novembril oli XXXkorteris ning mäletab, et keegi oli läbi pekstud. Tema elus üleval korrusel. Korteris olid N , A , K , Anželika, A , tema abikaasa, O ja V . Kannatanut tema ei tundnud. Teab, et kanntanu oli ka nendega korteris ning teda peksti ja siis tapeti. Tema jõi pudel õlut ja lahkus koos O . Teab ka seda, et probleem tekkis telefoni pärast. Seda ei oska ta öelda, kas Anželika Ankudinova lõi kannatanut või mitte. Kohtus avaldati järgmised lubatavad tõendid: • Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja piltidega, vaadeldavaks sündmuskohaks on Sitsi 5 B ning pildid XXX majast ning kannatanust MJ . Laip oli esimese korrusel jalgadega välisukse poole. Kannatanul oli tööriided seljas. (tl. 4 – 12); • Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, vaatlus aluseks on XXXkorter, kus on näha seintel vereplekid. (tl. 73 – 85); • Asitõendite vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud verega koos olud tapeeditükke. (tl. 86 – 89); • Kohtuekspertiisi akt nr 1284, mille kohaselt tuvastati kannatanul peaaju kõvakelmealuse verevalumid paremal ja laialdased peaaju ämblikvõrkkesta alused verevalumid mõlemal suurajupoolkeral. Samuti oli kannatanul nahaalused verevalumid ja hulgaliselt marrastusi paremal alalõual ja selle all kaelal, ninaluude murd, põrutushaavad paremal kiirul ja alahuulel, marrastus rinnaku alaosas. (tl. 16 – 21); • Kohtuekspertiisi akt nr 205, mille kohaselt kannatanu veri oli pärit vererühmast B. Toolipõhjal, haamril, tapeeditükkidel ja paberitükil tuvastati inimese veri ning toolipõhjal olev veri on vererühmast B ning ei saa välistada selle vere pärinemist M.J . Haamril, tapeeditükkidel ja paberitükil olevas veres leiti antigeen B ja isoantikeha a, veri pärineb isikult vererühmast B, seega ei ole välistatud pärimine M.J . (tl. 95 – 97); • Täiendav kohtuekspertiisi akt, kannatanu M.J peas esinesid järgmised vigastused – põrutushaavad näol, ninaluude murd, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused näol, mis on tekkinud mitte vähem kui neljast löögist pähe. Peaaju kelmete alused verevalumid on põhjustatud ühest neist neljast löögist. Seda ei oska öelda, milline löök neljast põhjustas eluohtliku üliraske kehavigastuse. Verevalumid kätel võisid tekkida mitte ainult löökidest vaid ka haaramisel survest, mis kuuluvad kergete kehavigastuste hulka. Nahamarrastused kaelal ja rindkerel on kergete vigastustega tegemist. (tl. 127); • Komisjonilise täiendava kohtuekspertiisi akt nr 24 koos skeemidega, millest nähtub, et M.J surma põhjuseks oli peaaju kõvakelmealune verevalum paremal ja laialdased peaaju ämblikvõrkkesta (pehmekelme) alused verevalumid mõlemal suurajupoolkeral. Näo – pea piirkonnas vigastused ja nende ulatus ja rohkust arvates on need tekitatud hulgaliselt (vähemalt 10 või enam) löökidest. Koljusisesed löögid näo – pea piirkonda ei ole võimalik määratleda, millise konkreetse löögiga see on tekitatud või kas tekkis eluohtlik vigastus kõikide löökide kogumina. Surma põhjustanud kehavigastused (pea kinnine tömp trauma koos ninaluude murdudega ja kelmetealuste verevalumitega) on 3 tekitatud tömbi vägivalla toimel hulgalisest löökidest kõvade tömpide esemetega – s.o. vigastused võivad olla tekkinud löökidest rusikaga, kängitsetud jalgadega, kopsikuga või mõne muu tömbi esemega. M.J kehal ja jäsemetel esineb 9 erineva jõu rakenduspunktiga vigastust: verevalum paremal rindkerel võib olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega; marrastus rinnal löögist mingi kitsama piiratud pinnaga esemega; verevalumid vasakul küünarvarrel – löökidest tömpide esemetega või pigistamisest kätega; verevalumid paremal reiel ja puusal – löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisel vastu tömpi eset; verevalumid vasakul käeseljal ja parema randme ülapinnal – löökidest kõva tömbi esemega, võimalik, et enesekaitsmise käigus tekkinud. (tl. 157 – 161); Kohus, tutvunud kriminaalasja kirjalikke materjalidega, kuulanud kohtus esinenud tunnistajate seletusi, hinnanud kogutud lubatavaid tõendeid nende kogumis leiab, et Anželika Ankudinova süü talle esitatud süüdistustes, s.o. tahtliku tegevusega toime pandud tahtliku tapmise, pole kohtus tõendamist leidnud. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Andrei F küll kinnitas, et ka Anželika Ankudinova peksis kannatanut, peksis teda metallkopsikuga pähe, kuid seda kopsikut keegi asitõendiks pole tunnistanud, ega teda vaadelnud, temalt sõrmejälgi võtnud. Teised kohtus ülekuulatud tunnistajad neid sündmusi täpselt enam ei mäletanud. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest Anželika Ankudinova pole kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ega süüdistatavana ülekuulatud. Tunnistaja Andrei F oli antud kuriteo toimepanemises samuti süüdi mõistetud , seega ainult tema ütlustele ei saa rajada süüdimõistvat kohtuotsust. Kuna antud asjas on tekkinud palju kõrvaldamata kahtlusi, kõik kahtlused aga tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, prokurör kohtuvaidluses loobus süüdistusest, seega tuleb Anželika Ankudinova KrK § 100 järgi õigeks mõista. Süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine - tuleb tühistada. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. KrMS § 310 lg 2 alusel kannatanu NT poolt esitatud tsiviilhagi summas 4615,-krooni jätta läbi vaatamata. Menetluskulud summas 15153,80 krooni tuleb jätta riigi kanda. Violetta Kõvask Kohtunik Valentin Merzin Rahvakohtunik 4 Maret Meigo Rahvakohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.