, § 266 lg 2 p 1, 3, § 424 ja § 329 järgi ning karistuseks on
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.01.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 5 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud vangistust.
K § 139 lg 1 ja § 139 lg 2 järgi rahaline karistus 35 päevamäära, s.o 1750 krooni; 6) 05.01.2006.a Tartu Maakohtu poolt
järgi 5 kuud vangistust tingimisi 2aastase katseajaga ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Tarmo Nõmme tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna on endiselt suur oht, et vabanedes võib Tarmo Nõmme jätkata kuritegude toimepanemist. Tarmo Nõmme ise leidis, et teda võiks enne tähtaega vabastada, kuna ta on viimase vangistuse ajal saanud enda tegude üle järele mõelda. Ta leiab, et alkoholiga tal probleeme pole ega pole olnud. Vangistuse ajal pole ta tundnud mingit vajadust alkoholi tarbida ja kui ta tahab, saab ta sellega hakkama ka vabaduses. Eelnevat kinnitab ka see, et ta on suutnud vangistuse ajal iseseisvalt suitsetamisest loobuda. Süüdimõistetu märkis veel, et tema on järeldused teinud ja ennetähtaegne vabastamine või vabastamata jätmine ei muudaks midagi, kriminaalhooldaja ülesanne oleks jälgida, et ta nõudeid ei rikuks. Vabanedes asuks ta elama vanemate juurde. Kuigi konkreetset töökohta tal hetkel nimetada ei ole, loodab ta vabanedes kohe ka tööle saada, et hakata vähendama võlgnevust riigi ees.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Tarmo Nõmme on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tarmo Nõmme on isik, keda on kriminaalkorras karistatud 7-l korral. Talle on määratud erinevaid karistusliike ja antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid ta on viibinud korduvalt ka vangistuses. Vaatamata sellele peeti 2006.a võimalikuks teda taas vangistuse kandmisest tingimuslikult vabastada, kuid süüdimõistetu ei kasutanud antud võimalust ja hetkel kannab ta karistust kuritegude eest, millised ta pani toime katseajal. Enne viimast kohtuistungit oli Tarmo Nõmme kuulutatud tagaotsitavaks ja kohaldatud tõkendina vahistamist. Tema suhtes oli kohaldatud elukohast lahkumise keeldu, kuid ta oli lahkunud enda elukohast teadmata suunas, tema asukoht oli teadmata lähedastele ja politseile, mistõttu 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.