← Eesti

1-07-6567/38

Obsah (5)§ 118§ 68§ 65§ 424§ 76

Kriminaalasi nr 1-07-6567 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20 oktoober 2010.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 13 oktoober 2010 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-0

§ 118p 1 järgi ning karistuseks on mõistetud 6 aastat 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 4 aastat 1 kuu vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.06.2006.a 1

(3)otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 2 kuud vangistust, võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.11.2007.a ja lõpeb 04.02.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 05.09.2010.a. Tartu Vangla edastas 07.09.2010.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 13.10.2010.a seisuga on Ainar Kasela kandmata karistusaeg 1 aasta 3 kuud 23 päeva vangistust. Ainar Kasela on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 30.03.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 143 lg 2 p 1, 11, 2 järgi 3 aastat vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; 2) 16.06.2006.a Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuuks. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Ainar Kasela tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab samuti, et Ainar Kasela vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik eelkõige arvestades tema poolt toime pandud kuriteo raskust. Kasela on varem korduvalt karistatud. Varem määratud katseajad ei kulgenud probleemideta. Hetkel kannab karistust kuriteo eest, mis toime pandud katseajal. Isik ei ole teadvustanud endale alkoholiprobleemi ega tegelenud sellega vangistuse ajal. Kaitsja toetab Ainar Kasela ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu on vangistuse ajal käitunud korralikult, karistusi ei ole. Tal on vabaduses tädi, kelle juurde ta asuks elama ja kes on lubanud aidata teda ka töö otsimisel. Vangistuses viibib ta esimest korda ja ta on muutnud enda suhtumist ega taha enam jätkata kuritegelikku elu. Ainar Kasela ise palub ennast vabastada enne tähtaega. Ta selgitab, et on vangistuses esimest korda ja mõnes mõttes oli see lausa vajalik, et ta vanglasse sattus. See pani teda järele mõtlema. Ta on aru saanud enda vigadest ja tulevikus neid enam ei tee. Ainar Kasela leiab, et alkoholiga tal enam probleeme ei ole, kuna on loobunud selle tarvitamisest juba enne karistuse kandmisele asumist. Vangla poolt pakutud vihajuhtimise kursusest ta loobus, kuna agressiivsusega tal üldjuhul probleeme ei ole. Vabanedes asuks ta esialgu elama tädi juurde. Ka loodab ta saada tööle, vastavad suusõnalised kokkulepped olevat selle kohta olemas. Vabaduses on tal laps, keda soovib hakata kasvatama.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Ainar Kasela on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. On positiivne, et Ainar Kasela on vangistuse ajal käitunud rikkumisteta ja osalenud majandustöödel ning tal on soov jätkata ka edaspidi seaduskuulekalt. Kuid ei saa jätta tähelepanuta, et Ainar Kasela on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Varasemalt tema suhtes kohaldatud käitumiskontroll ei ole olnud piisavalt mõjus hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist, vaid teod on läinud raskemaks. Käesolevalt kannabki ta karistust raske isikuvastase teo eest, mis on toime pandud katseajal. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et arvestades Ainar Kasela poolt toimepandut, ei ole tema poolt käesolevaks ajaks vangistuses viibitud aeg piisav võrreldes tema süü suurusega. 2

(3)Lisaks nähtub kriminaalhooldaja ettekandest, et varasema käitumiskontrolli ajal oli Ainar Kaselal ka tõsiseid probleeme kontrollnõuete täitmisega. Ka ei ilmunud ta määratud ajal karistust kandma, vaid lahkus elukohast ja asus ennast varjama, mistõttu kuulutati ta tagaotsitavaks, et oleks võimalik karistus täitmisele pöörata. Ainar Kasela on loobunud vangistuse ajal talle pakutud võimalustest osaleda erinevates programmides, mida on peetud vajalikuks maandamaks tema käitumisest tulenevaid riske (alkohol ja agressiivne käitumine). Kinnipeetav ise leiab, et tal ei ole probleeme, kuid spetsialistid, kes on riske hinnanud, on programmides osalemist vajalikuks pidanud. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel puudub käesoleval ajal alus Ainar Kasela vangistusest enne tähtaega vabastamiseks. Süüdimõistetu peaks alles jäänud karistusaja jooksul tegelema probleemidega, mis on viinud teda kuritegude toimepanemiseni ja osalema pakutavates programmides, mida on spetsialistide poolt vajalikuks peetud edasiste riskide maandamiseks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.