4-10-3452/2

MÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2010.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-10-3452 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Väärteoasi K. T. kaebus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Paide politseijaoskonna juhi
2. septembri 2010.a määruse peale väärteoasjas nr 2510,10,003658 Kaebuse esitaja K. T., isikukood xxxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx Esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Paide politseijaoskonna juht Resolutsioon Kaebus rahuldada täielikult. Tühistada Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Paide politseijaoskonna juhi
3. septembri 2010.a määrus väärteomenetluse mittealustamise kohta väärteoasjas nr 2510,10,003658 täies ulatuses. Määruse ärakiri saata K. T. ja tema esindajale vandeadvokaadile Küllike Nammile ning Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Paide politseijaoskonna juhile. Määrus ei ole kaevatav. Väärteo kohtueelne menetlus Kaebuse esitaja selgitab, et
4. juuli 2010.a kohtumäärusega on esialgse õigusabi korras määratud saab L. T. sõiduautoga juurdepääsu xxxxxxxxx x kinnistult avalikult kasutatavale teele läbi xxxxxxxxx x kinnistu. Määruse mittetäitmise pärast on ta esitanud kuriteokaebuse, millega taotles väärteomenetluse algatamist
5. ja
6. juulil 2010.a toimunud xxxxxxxx x kinnistul muru ja piirdelintide lõhkumisega, mille käigus oli lõhutud tema kinnistut piiravad ohutuslindid, eemaldatud olid uue haljasala kaitseks paigutatud tõkked ning sõidetud omavoliliselt veoautoga üle uue haljasala. Kaebuses on märgitud, et selline tegevus on toimunud ka varem, s.o 9-10.07.2010, mille kohta on samuti esitatud kuriteokaebus. Menetlejaks on olnud Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Paide politseijaoskond, kes ei algatanud menetlust
7. augusti 2010.a kaebuse peale, koostades
8. augustil 2010 teatise mittealustamise kohta. Menetleja on märkinud, et ta ei tuvastanud väärteoasjaolusid, sest toimitud on kohtumääruse järgi lubatud ulatuses. Tegemist on tsiviilvaidlusega, mille lahendamiseks tuleb pöörduda kohtusse. Menetleja on otsustuse põhjenduseks märkinud, et juhtumis puudub KarS § 218 lg 1 väärteo koosseis. Selle peale esitas kaebuse kohtuvälisele menetleja juhile, kes samuti ei rahuldanud kaebust. Politsei juhi määruse peale esitas kaebuse kohtule. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja seisukohad määruses ei ole asjakohased. Paide kohtumaja asus kaebust menetlema kirjalikus menetluses (VTMS 79 lg 1) peale täiendavate järelpärimiste ja selgituste saamist. Kaebuse nõuded ja motiivid Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja määrusega jätta menetlus algatamata. Tähelepanu ei ole pööratud mitmetele asja lahendamise seisukohalt tähtsust omavatele asjaoludele. Politsei ja piirivalveseaduse § 3 lg 7 järgi on süütegude menetlemine politsei ülesanne. Tegemist on vara tahtliku ja korduva rikkumisega ning hävitamisega. Põhiseaduse § 32 järgi on eraomand puutumatu, kuid seda on korduvalt rünnatud tahtlikult ja omavoliliselt. Kaebuse esitaja on nõuetekohaselt võimaldanud L. T. kasutada kinnistut. Nähtavaks on tehtud juurdepääsutee kinnistule. Kohtumääruses ei ole kasutatud mõistet „sõiduk“, vaid on kasutatud mõistet „sõiduauto“. Politseimääruses käsitletud ainult sõidukit. Kohus on piiranud sõidukite ringi ja lubanud sõita üle kinnistu ainult sõiduautoga. Samuti pole kaebajal eesmärki saada hüvitist. Kuid ta soovib süüteomenetlust ja isiku väljaselgitamist, kes tahtlikult ja korduvalt kahjustas temale kuuluvat vara ning anda sellele karistusõiguslik hinnang. Tegemist on varavastase süüteoga, mille tõttu puudub alus teo toimepanija karistamata jätmiseks. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja alustada väärteomenetlust. Kohtu seisukoht Tegemist on kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebusega. VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses, mis vaatamata täiendavatele järelpärimistele ja selgitustele nõudis lubatust pikemat läbivaatamise aega. Esitatud asjaoludel on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Jõustunud kohtumäärust ei ole kohustatud isik täitnud. Täitmist on eiratud mitmel korral. EV põhiseaduse § 32 alusel on omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Kohtumäärusega on kohaldatud omandi kasutamise kitsendus, mis on seaduslik ja täitmiseks nii omanikule kui ka teistele isikutele. Märkimist väärib, et sellise loaga kohtumääruse taotleja L. T. ise on taotlenud ainult sõiduauto juurdepääsu. Kohus on tema soovi järgi toiminud. Määruse resolutsiooniga on selgelt lubatud üle kinnistu liikuda ainult sõiduautoga. Jõustunud kohtuotsuse või –määruse täitmine toimub resolutsiooni sõnastuse järgi, mitte muu määruse osa sisu järgi. Kui kohus on piiritlenud sõidukite ringi, siis ei ole võimalik sõiduautot võrdsustada sõidukiga, mis on laiem mõiste. Kehtivas liiklusseaduses esineb samuti eraldi mõistetena sõiduauto ja sõiduk. Uues liiklusseaduses on sõiduauto mõiste sisse kirjutatud ja hakkab kehtima
9. jaanuarist 2011.a. Sõiduauto on auto, mis on sõitjate vedamiseks ettenähtud auto, milles on lisaks juhi kohale kuni 8 istekohta. Kaebaja ei ole kitsendanud kohtumääruses lubatut. Kohtumäärust on samuti täidetud täitemenetluses. Asjas on kindlaks tehtud fekaaliauto, mis kehtiva ja kehtima hakkava liikluseaduse järgi on sõiduk, kuid mitte sõiduauto. Rikutud on jõustunud
10. juuli 2010.a kohtumäärust nr 2-10-28460 ja mitmel korral. Ei kahju, mida ei ole esitatud, ega tsiviilkohtumenetluses toimuv vaidlus ei muuda kohtumääruse täitmatajätmist olematuks ega ei takista kohtuvälisel menetlejal kaebuse menetluse algatamist ja edasist menetlust. Tegemist on ettekavandatud tahtliku ja teadliku käitumisega. VTMS § 191 p 12 kohaselt ei saa kaebusele, mis VTMS § 79 kohaselt tehtud, esitada määruskaebust. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 2