Obsah (8)

§ 29§ 155§ 117§ 120§ 69§ 19§ 68§ 74

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 4-10-977 Otsuse kuupäev 18.10.2010 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuasjad Natalia Plohans’i väärteoasjad KarS § 262 järgi Vai

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3. Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanema Tiit Jõgi 26.02.2010 otsus väärteoasjas nr: 2590,09,010848, millega määrati Natalia Plohans´ile KarS § 262 alusel karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 300 krooni ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

2 Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD

1. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Tanel Lees koostas menetlusalusele isikule Natalia Plohansile 09.02.2010 väärteoprotokolli AB
2. Väärteo kirjeldus: 07.12.2009 kella 13.45 ajal xxxx maja trepikojas solvas J Mit ebatsensuurse väljendiga tema naaber Natalia Plohans. Rikkumine tõendatud tunnistaja ütlustega. Rikkus Tapa linna avaliku korra eeskirja p 7 nõudeid, pannes toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Antud väärteoasjas väärteoprotokollile AB 1121804 menetlusalune isik Natalia Plohans vastulauset ei esitanud. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanema Tiit Jõgi 26.02.2010 otsusega väärteoasjas nr: 2590,09,010725 määrati menetlusalusele isikule Natalia Plohansile KarS § 262 alusel karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 300 krooni. Väärteo toimepanemise aeg, koht ja kirjeldus: 07.12.2009 kella 13.45 ajal xxxx maja trepikojas solvas J Mit (isikukood xxxx) ebatsensuursete sõnadega tema naaber Natalia Plohans korterist nr xx ning lõi tugevalt mitmeid kordi vastu J Mi korteri välisust. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Tanel Lees koostas menetlusalusele isikule Natalia Plohansile 09.02.2010 väärteoprotokolli AB
3. Väärteo kirjeldus: 08.12.2009 kella 14.15 ajal xxxx trepikojas Natalia Plohans sülitas ning lõi kahel korral jalaga vastu J Mile kuuluva korteri nr xx välisust. Rikkumine tõendatud tunnistaja ütlustega. Rikkus Tapa linna avaliku korra eeskirja p 7,9 nõudeid, pannes toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Antud väärteoasjas väärteoprotokollile AB 1121805 menetlusalune isik Natalia Plohans vastulauset ei esitanud. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanema Tiit Jõgi 26.02.2010 otsusega väärteoasjas nr: 2590,09,010848 määrati menetlusalusele isikule Natalia Plohansile KarS § 262 alusel karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 300 krooni. Väärteo toimepanemise aeg, koht ja kirjeldus: 08.12.2009 kella 14.15 ajal xxxx trepikojas Natalia Plohans sülitas ning lõi kahel korral jalaga vastu J Mile (isikukood xxxx) kuuluva korteri välisust.
4. 25.03.2010 esitas menetlusalune isik Natalia Plohans Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanema Tiit Jõgi 26.02.2010 otsuste peale väärteoasjades nr: 2590,09,010725 ja nr: 2590,09,
5. 3 Kaebuses esinesid menetlusse võtmist takistavad puudused, millest tulenevalt kohus 05.04.2010.a. määrusega jättis kaebuse käiguta ja andis menetlusalusele isikule Natalia Plohansile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 14.04.2010.a. esitas menetlusalune isik Natalia Plohans nõuetekohasema kaebuse. Menetlusalune isik Natalia Plohans ei nõustu talle esitatud süüdistustega ning määratud karistustega. Ta märgib, et esitas mõlemale väärteoprotokollile vastulause ja dokumendid, mis kinnitavad tema seletusi, kuid hr Jõgi ignoreeris tema dokumente ning jättis esitatud vastulaused tähelepanemata. Tema sõnul väänab politseinik Piksar tõde juhtumist, kinnitades Mi valet. Menetlusalune isik Natalia Plohans taotleb äärmisel juhul teises asjas rahatrahvi vähendamist. Samuti taotleb ta, et kohus vaataks kaebused läbi kirjalikus menetluses seoses tema raske ainelise seisukorraga. 29.04.2010 ühendas Viru Maakohus oma määrusega väärteoasjad nr 4-10-977 (Natalia Plohansi kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanema Tiit Jõgi 26.02.2010 otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,09,010848) ja nr 4-10-978 (Natalia Plohansi kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanema Tiit Jõgi 26.02.2010 otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,09,010725) ühiseks menetlemiseks, jättes ühendatud väärteoasja numbriks nr 4-10-
7. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses menetlusaluse isiku Natalia Plohansi kaebusele on seisukohal, et karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, s.o. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alusega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku süü. Karistuse kohaldamine läbib kindlad etapid: 1) karistusraamide kindlakstegemine; b) süü piiride määratlemine; c) preventsioonide ehk karistuse eesmärkide püstitamine. Karistuse määramisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Piirkonnavanema Tiit Jõgi otsustest nähtub, et kummagi väärteoasja juurde ei ole Natalia Plohans esitanud vastulauseid, mida oleks otsuste tegemisel saanud arvesse võtta süüd kergendava asjaoluna. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteod on tõendatud kohtuvälise menetlemise käigus kogutud tõenditega, väärteoasju on menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistused on proportsionaalsed. Kohtuväline menetleja on nõus Natalia Plohansi taotlusega väärteoasju menetleda kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4.

§ 117

lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.

§ 120

lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 4 KarS § 262 näeb ette vastutuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. 5. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Natalia Plohansi poolt väärteo toimepanemise 07.12.2009 tõendatuks teatisega väärteomenetluse alustamise kohta, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega. Väärteoprotokollist ei nähtu, keda konkreetselt on tunnistajana silmas peetud. Natalia Plohans on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna kinnitanud, et läks 07.12.2009 kella 13.30 ajal koos oma ema E P Tapa linnas asuvasse kauplusesse Säästumarket. Kodust ära minnes ei näinud ta kedagi oma maja trepikojas. Kodus ei olnud ka tema naabrit J Mit. Natalia Plohansi sõnul käisid nad mitmes erinevas kaupluses, jõudes koju kella 14.15 ajal. Natalia Plohans ei mäleta, kas koju jõudes nägi ta kedagi oma maja (xxxx) trepikojas või mitte. Trepikojas nad kaua ei olnud ning läksid otsejoones oma korterisse. Viis minutit pärast seda tuli nende korteri ukse taha J M, kes koputas nende uksele ning ütles, et nad on hullud ning ei korista trepikoda. Natalia Plohans oli oma sõnul öelnud, et nad koristavad trepikoda, sulgedes korteri ukse. Viie minuti pärast koputati uuesti nende korteri uksele ning kui nad ukse avasid, siis olid seal politseiametnikud, kes ütlesid, et ta lõi vastu naabri ust. Küsimuse peale, et kas nad nägid, et tema seda tegi, olid politseiametnikud vaikinud. Menetlusalune isik Natalia Plohans kordas veelkord, et 07.12.2009 päeval ta J Miga xxxx trepikojas ei kohtunud, samuti ei solvanud ta viimast inetute sõnadega. Samuti ei koputanud ta vastu J Mi korteri välisust. Menetlusalune isik Natalia Plohans väidab, et sellel päeval kohtus ta J Miga siis, kui nende ukse taga oli ka politsei. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanema Tiit Jõgi 26.02.2010 otsusest väärteoasjas nr: 2590,09,010725 nähtub, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku Natalia Plohansi poolt on peale tema enda ütluste ja teatise väärteomenetluse alustamise kohta tõendatud veel tunnistajate J Mi, E P ja M P ütlustega, samas, kui Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseiniku Tanel Leesi poolt menetlusalusele isikule Natalia Plohansile 09.02.2010 koostatud väärteoprotokollist AB 1121804 nähtuvalt on tõendiks üksnes ühe tunnistaja ütlused, kelle nimi ei ole ära toodud. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanema Tiit Jõgi 26.02.2010 otsusega väärteoasjas nr: 2590,09,010725 on menetlusalune isik Natalia Plohans süüdi tunnistatud muuhulgas veel selles, et ta lõi tugevalt mitmeid kordi vastu J Mi korteri välisust, ehkki selles talle väärteoprotokolli kohaselt süüdistust esitatud ei ole. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Natalia Plohansi poolt väärteo toimepanemise 08.12.2009 tõendatuks teatisega väärteomenetluse alustamise kohta, tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega. Natalia Plohans on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna kinnitanud, et 08.12.2009 kella 13.00 ajal läksid nad koos emaga korterist välja, et poodi minna. Natalia Plohansi sõnul läksid nad koju kella 17.00 ajal. Peale kella 17.00 käis ta mõneks minutiks trepikoja välisukse juures talle kuuluvat postkasti kontrollimas. Sellel päeval tal naabritega kokkupuudet ei olnud, samuti ei kohtunud ta naaber M. Natalia 5 Plohans väidab, et tema ei ole sülitanud ega löönud naaberkorteri nr xx ukse vastu. Naabritel M ja Mil on nende vastu tahtlik kokkulepe/vandenõu, sest nad tahavad neist lahti saada ning seepärast ka kaebavad nende peale. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanema Tiit Jõgi 26.02.2010 otsusest väärteoasjas nr: 2590,09,010848 nähtub, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku Natalia Plohansi poolt on peale tema enda ütluste ja teatise väärteomenetluse alustamise kohta tõendatud veel tunnistajate J Mi, M Mi, T M ja E P ütlustega, samas, kui Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseiniku Tanel Leesi poolt menetlusalusele isikule Natalia Plohansile 09.02.2010 koostatud väärteoprotokollist AB 1121805 nähtuvalt on tõendiks kolme tunnistaja ütlused, kelle nimi ei ole ära toodud (tunnistajate ülekuulamise protokollid - 3), mitte nelja tunnistaja ütlused. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-84-07 07.12.2007 öelnud, et väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus, tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, s.t teada süüdistuse sisu. Seega määratleb väärteoprotokolli teokirjeldus analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et sarnaselt kohtule on

§-s 87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid siduvad ka karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale. See tähendab, et ka kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule

§-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb

§ 68

lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule

§-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimalus. Lubamatu on aga olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses

§ 74

lg 1 p 6 kohaselt märgitav väärteo lühikirjeldus sisaldab faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täiendustes

§ 69lg 2 p 1 alusel nimetatud ei ole.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku Natalia Plohansi väärtegusid menetledes on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanema Tiit Jõgi 26.02.2010 otsusega väärteoasjas nr: 2590,09,010725 on menetlusalune isik Natalia Plohans süüdi tunnistatud muuhulgas veel selles, et ta lõi tugevalt mitmeid kordi vastu J Mi korteri välisust, ehkki selles talle Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseiniku Tanel Leesi poolt 09.02.2010 koostatud väärteoprotokolli AB 1121804 kohaselt süüdistust esitatud ei ole. Kohtuväline menetleja on oma otsustes tõendanud menetlusaluse isiku Natalia Plohansi süüd tunnistajate ütlustega, keda ei ole konkreetselt nimetatud väärteoprotokollides. Väärteoprotokollidest ei nähtu üheselt see, kes on see tunnistaja või tunnistajad, kellede kohtuvälises menetluses antud ütluste alusel kavatses kohtuväline menetleja tuvastada süüteokoosseisu esinemise menetlusaluse isiku Natalia Plohansi käitumises. Menetlusalune isik Natalia Plohans on ise eitanud väärtegude toimepanemist, muid lubatavaid tõendeid, mis aga oleksid konkreetselt väärteoprotokollides nimetatud ja mis kinnitaksid menetlusaluse isiku Natalia Plohansi süüd, kogutud ei ole. Seega esinevad 6

§ 29

lg 1 p 1 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 120

lg 1, 132 p 3, 133, 134, 135 rahuldab kohus menetlusaluse isiku Natalia Plohansi kaebuse, tühistades Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna Rakvere konstaablijaoskonna piirkonnavanema Tiit Jõgi 26.02.2010 otsused väärteoasjades nr: 2590,09,010725 ja nr: 2590,09,010848. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 02. novembril 2010. a. Nooremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne