lg 1 p 1 alusel.
alusel hüvitada Heiki Vissele riigieelarve vahenditest õigusabikulud summas 3600.00 (kolm tuhat kuussada) krooni. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast, mil otsus oli poolele kättesaadav.
lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada. Asjaolud, taotlus ja kohtumenetluse poolte seisukohad. Harju Maakohtu 14.06.2010.a. määrusega saadeti Heiki Visse kaebus Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 30.05.2010.a. kiirmenetluse otsusele nr 10220992463839 vastavalt kohtualluvusele lahendamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Kaebuse esitaja taotlus kohtualluvuse muutmiseks jäeti rahuldamata. Kaebuse kohaselt koostas 30.05.2010 Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Vello Männiste kiirmenetluse otsuse nr 10220992463839, millega karistas Heiki Visset liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 3000 krooni. Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta 30.05.2009 kell 22.50 xxxx maanteel juhtis mootorsõidukit kiirusega 131 +/- 4km/h. Lubatud suurim sõidukiirus antud teel on 90 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik LE § 124 p 2 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Heiki Visse vaidlustab otsuse ning palub väärteomenetlus lõpetada
1. Kaebuse esitaja leiab, et kiirmenetluse kohaldamise välistab
lg 4, mille kohaselt ütluste andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega mittenõustumiseks. Väärteotoimikus on küll menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, millel on ka menetlusaluse isiku poolt kirjutatud viis sõna, kuid need ei ole käsitletavad ütlustena
Menetlusaluse isiku ütlused peavad olema antud menetletava väärteo kohta ning olema arusaadavad ja seostatavad antud väärteoasjaga. Ütlused „ei pannud tähele, juhtisin autot” ei sisalda teavet, mis annaksid võimaluse hinnata süüteokoosseisu tunnuste esinemist menetlusaluse isiku käitumises. Seega tuleb sellisel kujul ütluste andmist käsitleda kui ütluste andmisest keeldumist ning kiirmenetluse kohaldamine oli ebaseaduslik vaatamata menetlusaluse isiku nõusolekule kiirmenetluseks. 2. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll on lubamatu tõend ka põhjusel, et menetlusaluse isiku ülekuulamist ei ole teostanud kohtuväline menetleja. Sellel menetlusdokumendil puudub menetlustoimingut läbi viinud kohtuvälise menetleja ametniku allkiri, mis on kohustuslik tulenevalt
Kohtuvälise menetleja andmed on menetlustoimingu protokolli tulenevalt blanketi tehnilisest eripärast – kohtuvälise menetleja ja menetlusaluse isiku ankeetandmed kanduvad sellele blanketile läbi kopeerpaberi. Menetlusdokumentide allkirjastamine ei ole pelgalt formaalsus, vaid sellega kinnitab kohtuväline menetleja, et on menetlustoimingu läbi viinud ning menetlustoimingu protokollis kajastatud andmed on õiged. Menetlustoimingut ei saa läbi viia menetlustoimingule allutatud isik. Seetõttu on tegemist lubamatu tõendiga. Seega ei ole menetlusalust isikut üle kuulatud ning kiirmenetluse kohaldamine on ebaseaduslik. 3.
lg 3 kohaselt koostatakse kiirmenetluse otsus kahes identses eksemplaris, millest esimene antakse kohe pärast allakirjutamist menetlusalusele isikule allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril. Menetlusalune isik märgib otsuse teisele eksemplarile otsuse saamise kuupäeva. Kohtuväline menetleja ei ole menetlusalusele isikule andnud kiirmenetluse otsust kätte allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril. Kiirmenetluse otsusel puudub nii menetlusaluse isiku allkiri ning ka otsuse kättesaamise kuupäev.
Kui kiirmenetluse otsus tühistatakse seoses kiirmenetluse kohaldamise ebaseaduslikkusega, siis puudub alus väärteoasja edasiseks menetlemiseks üldmenetluses, kuna asjas ei ole koostatud väärteoprotokolli. Seega tuvastades kiirmenetluse kohaldamise ebaseaduslikkuse, tuleb kiirmenetluse otsus tühistada ja lõpetada menetlus
13.09.2010on kohtule saabunud kaebuse esitaja taotlus väärteoasja lahendamiseks kirjalikus menetluses ning tuginedes
§-le 23 palub menetlusalune isik hüvitada kantud õigusabi kulu summas 3600 krooni. Taotlusele on lisatud AB Sirk ja Saareväli arve nr 100915. Kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri kirjaliku vastuse kohaselt, on kohtuväline menetleja seisukohal, et Heiki Visse kaebus tuleb rahuldada kuna kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud väärteomenetluse õigust ning väärteoasi tuleb lõpetada
Kiirmenetluse otsusel puudub menetlusaluse isiku allkiri ja kuupäev selle kohta, et talle on
§-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud, on selgitatud kohustused ning selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, samuti see, et isikule on võimaldatud anda ütlusi ja isik nõustub kiirmenetlusega ja et ta sai otsuse ärakirja kätte ning kinnitab oma isiku andmete õigsust. Samuti puudub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil kohtuvälise menetleja allkiri. Heiki Visse poolt väärteo kohta antud ütlusi „Ei pannud tähele, juhtisin autot.“ ei saa pidada piisavaks tõendiks, sest see ei sisalda faktilisi andmeid, mille alusel oleks võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Seega ei ole kõnealuses väärteoasjas menetlusalune isik ütlusi andnud. Kohtuväline menetleja nõustub asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused. Väärteomenetluse seadustiku (
) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.
lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud kaebusega, kohtuvälise menetleja vastusega ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja toimikuga, uurinud asjas olemasolevaid tõendeid ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et Heiki Visse kaebus on põhjendatud. Menetlusalusele isikule Heiki Vissele on 30.05.2010 Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Vello Männiste poolt koostatud kiirmenetluse otsus nr 10220992463839, millega Heiki Visset karistati Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 3000 krooni. Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta 30.05.2009 kell 22.50 xxxx maantee 73-l kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 131 +/- 4km/h. Lubatud suurim sõidukiirus antud teel on 90 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik LE § 124 p 2 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsuses on märgitud muudeks andmeteks: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Nimetatud kiirmenetluse otsusel puudub menetlusaluse isiku allkiri ja otsuse kättesaamise kuupäev. Riigikohtu 16.10.2003.a. lahendis nr 3-1-1-100-03 on selgitatud, et Väärteomenetluse seadustiku § 55 lg 1 p 3 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust üksnes juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Sama seaduse § 56 lg-st 4 tuleneb, et kui menetlusalune isik keeldub ütluste andmisest, loetakse see kiirmenetlusega mittenõustumiseks, mis peab omakorda kaasa tooma üldmenetluse alustamise. Kuigi seadus ei määra, milline peab olema kiirmenetluses menetlusaluse isiku poolt antud ütluste sisu ja maht, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kõnealusel juhul ei ole menetlusalune isik kiirmenetluses ütlusi andnud.
§-s 56 ei räägita mitte igasugustest ütlustest vaid "ütlustest väärteo toimepanemise kohta". Menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta on väärteomenetluses tõendiks, sest nad sisaldavad faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas on küll koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, millel on ka menetlusaluse isiku poolt kirjutatud viis sõna, kuid need ei ole käsitletavad ütlustena
Menetlusaluse isiku ütlused peavad olema antud menetletava väärteo kohta ning olema arusaadavad ja seostatavad antud väärteoasjaga. Ütlused „Ei pannud tähele, juhtisin autot” ei sisalda teavet, mis annaksid võimaluse hinnata süüteokoosseisu tunnuste esinemist menetlusaluse isiku käitumises. Seega tuleb sellisel kujul ütluste andmist käsitleda kui ütluste andmisest keeldumist ning kiirmenetluse kohaldamine oli ebaseaduslik vaatamata menetlusaluse isiku nõusolekule kiirmenetluseks. Lisaks puudub nimetatud protokollil kohtuvälise menetleja allkiri. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on väärteoasja menetledes oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust sellega, et menetlustoimingud on läbi viidud pealiskaudselt, s.o formaalselt pabereid täites ja seaduses sätestatud nõudeid eirates, millega on rikutud menetlusaluse isiku õigusi. Kiirmenetluse otsuse ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koostamise rikkumise tõttu ei ole võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Riigikohtu praktika kohaselt on kiirmenetluse kohaldamine, kui ei ole täidetud selle tingimused, oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine. Väärteomenetluse seadustik ei võimalda maakohtul saata asja kohtuvälisele menetlejale uueks menetlemiseks, s.o üldmenetluse alustamiseks. Samuti ei saa kohus tulenevalt
§-st 87 arutada väärteoasja üldmenetluses ilma väärteoprotokollita. (Riigikohtu 02.11.2009.a. lahend nr 3-1-1-92-09).
p 3 sätestab, et maakohus võib tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud alustel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1; 132 p 3; 133; 134; 135 tühistab maakohus Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Vello Männiste 30.05.2010.a. kiirmenetluse otsuse nr 10220992463839, millega Heiki Visse`t karistati LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 3000 krooni ning lõpetab väärteomenetluse
Heiki Visse on esitanud ka taotluse kantud õigusabikulude hüvitamiseks summas 3600 krooni. Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli poolt on Heiki Vissele esitatud 10.09.2010.a. arve nr 100915 tasumisele kuuluva summa 3600 krooni (sh käibemaks) kohta. Väärteoasja materjalidest nähtub, et advokaat Indrek Sirk on Heiki Vissele õigusabi osutanud sellega, et tutvus väärteoasja materjalidega ja koostas kohtule kaebuse ning taotluse.
järgi väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus peab õigusabikulu summas 3600 krooni mõistlikuks. Seega on käesoleval juhul põhjendatud hüvitada riigieelarve vahenditest Heiki Visse`le õigusabikulud summas 3600 krooni. Heiki Vissel on õigus kohtuotsuse alusel nõuda kulude hüvitamist Rahandusministeeriumilt. Kohtunik /allkiri/ Anu Ammer Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 02.novembril 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.