lg 1 p 1 alusel.
alusel hüvitada Gert Tislerile riigieelarve vahenditest õigusabikulud summas 6480.00 (kuus tuhat nelisada kaheksakümmend) krooni. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul 1 arvates päevast, mil otsus oli poolele kättesaadav.
lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada. Asjaolud, taotlus ja kohtumenetluse poolte seisukohad. 22.03.2010 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale Gert Tisleri kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kuke 05.03.2010 otsusele väärteoasjas nr 2590,10,
Kaebuse esitaja leiab, et karistuse kohaldamine on vastuolus PS §-ga 23 lg 3 ja seda alljärgnevatel põhjustel:
lg 1 p 1 (kaebuse esitamise õigus kiirmenetluse otsuse peale) ja § 132 p 2 ja 3 (maakohtu pädevus kaebuse lahendamisel). Väärteomenetlust viiakse läbi rangelt väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras ja tingimustel. Kaebuse esitaja hinnangul rikub isikule sama väärteoasja raames ning sama süüdistusega kahe karistusotsuse tegemine põhiseaduse § 23 lg 3 sätestatud mitmekordse karistamise keeldu.
lg 1 p 2 sätestab väärteomenetluse lõpetamise alusena isiku varasema karistamise sama teo eest. Riigivõimu teostatakse põhiseaduse § 3 kohaselt üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigivõimu kandja omavoli on lubamatu. 2 3. Kohtuvälise menetleja ametnik tegi vaidlustatud otsuse üldmenetluses, millise tegemisel on lähtunud motiividest, mida otsuses ei nähtu. Karmistades enam kui viiekordselt sama teo eest sündmuskohal määratavat karistust ning kohaldades ka lisakaristust on politseiametnik Margo Kukk ilmselgelt lähtunud KarS § 56-58 mitteloetletud asjaoludest. Kaebuse esitaja kaitsja hinnangul on määratud karistus sisuliselt kättemaks Gert Tislerile selle eest, et ta ei nõustunud kiirmenetlusega ning julges esitada vastulause politseiametnike tegevusele. Osundan ka selle, et Gert Tisleril ei ole aastaid olnud ühtegi liiklusalast õigusrikkumist ning etteheidetud väärteo dispositsioon näeb ette karistuse lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h. Seega isegi juhul, kui Gert Tisleri süü on tõendatud, on tegemist dispositsiooni alammäära lähedase süüteoga, mille eest põhikaristuse kohaldamine üle keskmise määra ning lisakaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud. Ka viidatud juhtumi sündmuskoht on väärteotoimiku kohaselt asulaväline tee, kus on ühesuunaline liiklus (tegelikkuses eraldusribaga ning mõlemas sõidusuunas kahe sõidurajaga teelõik). Kohtuväline menetleja on karistusmäära põhjendanud üksnes üldpreventiivsete põhjendustega, kuid ei ole arvestanud eripreventiivsete asjaoludega ega ka konkreetse juhtumi tehioludega. Kaebuses leitakse ka, et kohtuvälise menetleja lahend ei ole põhistatud ja seda alljärgnevatel põhjustel: 1.
lg 1 kohustab kohtuvälist menetlejat tegema lahendi lähtudes muuhulgas esitatud vastulausest.
lg 1 p 8 kohustab kohtuvälist menetlejat otsuses märkima vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse.
lg 1 p 7 sätestab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena, kui menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on ette nähtud.
§-le 23 palub menetlusalune isik hüvitada kantud õigusabi kulu summas 6480 krooni. Taotlusele on lisatud AB Sirk ja Saareväli arved nr 100320 ja 100914. Kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri kirjaliku vastuse kohaselt, on kohtuväline menetleja seisukohal, et Gert Tisler`i kaebus tuleb rahuldada kuna kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust ning väärteoasi tuleb lõpetada
Kohtuväline menetleja lisab, et esmalt koostati G.Tisler`le kiirmenetluse ostsus nr 10220092882255, millel patrullpolitseinik Jüri Järvela täitis ära isiku andmed, väärteo kirjelduse ja koheselt otsuse ka allkirjastas (jättes võtmata 4 menetlusaluse isiku ütlused väärteo kohta). G.Tisler keeldus kiirmenetluse protokollile ütluste andmisest kuna protokollil puudusid kergendavad/raskendavad asjaolud, karistus, teave otsuse täitmise kohta. Kiirmenetluse otsuse allkirjastamisega oli kiirmenetlus kohtuvälise menetleja poolt lõpule viidud. Seepeale koostati G.Tisler`le väärteotsus nr 2590,10,
) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.
lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebuse esitaja on esitanud eraldi taotluse asja lahendamiseks kirjalikus menetluses kuna kohtuväline menetleja on edastanud kohtule seisukoha, milles on palunud kaebus rahuldada ja väärteomenetlus lõpetada
Kuigi kohtuväline menetleja ei ole kohtule koos kirjaliku seisukohaga avaldanud enda nõustumust asja lahendamisega kirjalikus menetluses, leiab kohus siiski, et käesoleval juhul on nõuded kirjaliku menetluse läbiviimiseks täidetud ning lahendab kaebuse kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud kaebuse ja selle lisadega, kohtuvälise menetleja vastusega ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja toimikuga, uurinud asjas olemasolevaid tõendeid ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et Gert Tisler`i kaebus on põhjendatud. Väärteoasja materjalidega on tuvastatud, et 06.02.2010 sõitis Gert Tisler xxxx maanteel xxxx suunas. Sündmuskohal, s.o xxxx mnt 78-l kilomeetril xxxx vallas koostas politseiametnik Jüri Järvela menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsuse 10220092882255, täitis ära isiku andmed, väärteo kirjelduse ja koheselt otsuse ka allkirjastas (jättes võtmata menetlusaluse isiku ütlused väärteo kohta). Menetlusalune isik keeldus kiirmenetluse otsust allkirjastamast kuna see oli osaliselt täitmata. Patrullpolitseinik Jüri Järvela poolt annulleeriti kiirmenetluse otsus nr 10220092882255 ning koostati väärteoprotokoll AB1121941. Ida Prefektuuri 05.03.2010 otsusega väärteoasjas nr 2590,10,000610 määrati Gert Tislerile üldmenetluse korras liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv summas 4200 krooni ja võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 kuuks. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et Gert Tisler juhtis 06.02.2010.a. kell 14.19 xxxx mnt 78-l kilomeetril, s.o asulavälisel teel mootorsõidukit kiirusega 118+/-4 km/h, mis ületas lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoprotokolli, kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, tunnistaja E R ülekuulamise protokolli ja menetlusaluse isiku Gert Tisleri ülekuulamise protokolli ning vastulausega. Otsuses leitakse, et menetlusalune isik on teo toime pannud tahtlikult. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt isik temale esitatud rikkumisega nõus ei ole. Vastulauses toodud argumendid jäetakse otsuse tegemisel arvestamata, kuna need on vastuolus väärteoasjas kogutud tõenditega. 5 Eeltoodust selgub, et menetlusalusele isikule koostati ühes väärteoasjas nii kiirmenetluse otsus, mille allkirjastamisega kohtuvälise meneteja poolt oli kiirmenetlus lõpule viidud kui ka väärteootsus nr 2590,10,000610, milline on G.Tisler`i poolt käesolevaga vaidlustatud. Kaebuse esitaja on kaebuses andnud täiendavad selgitused juba kohtuvälises menetluses esitatud vastulause juurde, leidnud, et karistuse kohaldamine on vastuolus PS §-ga 23 lg 3, kohtuvälise menetleja lahend ei ole põhistatud, etteheidetav süütegu ei ole tõendatud ning mõõtetulemus ei ole jälgitav ning usaldusväärne. Kõigi eeltoodud aluste esinemise tõttu on kaebuse esitaja leidnud, et kohtuvälise menetleja lahend tuleb tühistada ja väärteoasjas menetlus lõpetada. Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse esitaja argumentidega ning leidnud samuti, et kuna kohtuvälises menetluses on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, siis kuulub kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ning väärteomenetlus lõpetamisele
Seega leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole vajalik kaebuses eitatud väiteid eraldi analüüsima hakata kuna kohtuväline menetleja on kaebuses esitatuga nõustunud, on enda poolt lisanud, et kuna menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohusetundlikult, millega on omaks võtnud kohtuvälise menetleja poolse menetlusõiguse olulise rikkumise, milline on menetleja otsuse tühistamise aluseks. Oluline on, et
lg 2 kohaselt kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Selline kontrollimine ei tähenda aga kohtuvälise menetleja asendamist tõendite kogumisel ja hindamisel – maakohtu roll ei ole kohtuvälises menetluses tehtud vigade ja väärteomenetlusõiguse rikkumiste parandamine. Maakohtu roll kaebemenetluses on siiski eelkõige kontrollida kohtuvälises menetluses tehtud otsuse seaduslikkust. Lisaks on kohus seisukohal, et kui on tekkinud vastuolud, siis tuleb vastuolu korral rakendada KrMS § 7 lg 3 (tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks) või kõrvaldada vastuolud. Vastuolude kõrvaldamiseks tuleb koguda täiendavaid tõendeid või analüüsida lahendi lugejale arusaadaval viisil kogutud tõendeid ning põhjendada, miks osa tõendeid jäetakse otsuse tegemisel arvesse võtmata. Seda kohtuväline menetleja teinud ei ole. Maakohtu roll kaebemenetluses ei ole kohtuvälise menetluse asendamine, vaid eelkõige selle kontrollimine. Maakohtul puudub võimalus saata väärteoasja uueks arutamiseks kohtuvälisele menetlejale. Seega tuleb maakohtul lähtuda samadest asjaoludest, millest kohtuväline menetleja. Kui kohtuväline menetleja ei kõrvaldanud vastuolusid ega kogunud vastavaid tõendeid, vaid tõlgendas olemasolevad tõendid menetlusaluse isiku kahjuks, siis on tegemist KrMS § 7 lg 3 jämeda rikkumisega. Kuna vastuolud tõendites on ilmselgelt ka käesoleval ajal, siis peab maakohus KrMS § 7 lg 3 lähtuvalt tõlgendama need menetlusaluse isiku kasuks ja lõpetama väärteoasjas menetluse
Kui maakohus asub ise omal algatusel või kohtuvälise menetleja taotlusel vastuolusid kõrvaldama, siis muutub kohtuvälise menetluse roll mõttetuks. Kohtuvälised menetlejad hakkavadki tegema põhistamata otsuseid ning seaduslik õigusemõistmine kandub kaebemenetlusse. See on vastuolus väärteomenetlusõiguse printsiipidega. Kuna väärteomenetluses on kohtuväline menetlus oma olemuselt inkvisitsiooniline, siis tuleb kohtuvälisel menetlejal selles järgida KrMS § 211 põhimõtteid. Jättes kogumata ja hindamata menetlusalust isikut õigustavad tõendid rikutakse sellega jämedalt menetlusaluse isiku õiguseid, kellel selles menetlusstaadiumis puudub sisuliselt tõendite kogumise, esitamise ja vahetu uurimise õigus. Kui kohus asub kaebemenetluses vastuolusid kõrvaldama, siis kaotab menetlusalune isik ka ühe õigusemõistmise astme. Sisuliselt toimub siis väärteoasja arutamine vaid maakohtus, kuna kohtuväline menetleja ei aruta mitte väärteoasja, vaid üksnes määrab karistuse väärteoprotokolli alusel. 6 Riigikohus 06.10.2010.a. lahendis nr 3-1-1-82-10 on märkinud, et Tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada aga süüdistatava kasuks. Kuna puudused, mis kahtluse tekitavad, ei oleks ka väärteoasja maakohtus uuesti arutades kõrvaldatavad, tuleb väärteomenetlus
lg 1 p 1 alusel lõpetada.
p 3 sätestab, et maakohus võib tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud alustel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1; 132 p 3; 133; 134; 135 tühistab maakohus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kuke 05.03.2010.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,10,000610, millega Gert Tislerit karistati LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 4200 krooni ning LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmiseks 2 kuuks ning lõpetab väärteomenetlus
Gert Tisler on esitanud ka taotluse kantud õigusabikulude hüvitamiseks summas 6480 krooni. Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli poolt on Gert Tislerile esitatud 15.03.2010.a. arve nr 100320 tasumisele kuuluva summa 5760 krooni (sh käibemaks) kohta ning 10.09.2010.a. arve nr 100914 720 krooni (sh käibemaks) kohta. Väärteoasja materjalidest nähtub, et advokaat Indrek Sirk on Gert Tislerile õigusabi osutanud sellega, et andis isikule konsultatsiooni, analüüsis väärteoasja materjale ning koostas kohtule kaebuse ning taotluse.
järgi väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus peab õigusabikulu summas 6480 krooni mõistlikuks. Seega on käesoleval juhul põhjendatud hüvitada riigieelarve vahenditest Gert Tislerile nimetatud summas õigusabikulud. Gert Tisleril on õigus kohtuotsuse alusel nõuda kulude hüvitamist Rahandusministeeriumilt. Kohtunik /allkiri/ Anu Ammer Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 02.novembril 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.