1-09-19733/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-19733 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Sten Lind ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 12.oktoober 2010, Tallinn, avalik kohtuistung Apelleeritud kohtuotsus Andrei Kaplenkovi (Kaplenkov) süüdistuses KarS § 114 p 1 järgi Harju Maakohtu 22.aprilli 2010 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja Argo Küünemäe Prokurör Toomas Tomberg Süüdistatav Andrei Kaplenkov, isikukood 38407270268, elukoht XXXXX XX-XX XXXXXX, kriminaalkorras karistatud üheksa korda: viimati 06.11.2006 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 ja § 121 järgi liitkaristusega 2 aastat 7 kuud 24 päeva vangistust. Harju Maakohtu 25.11.2008 määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest, kandmata karistuse osa 5 kuud 27 päeva vangistust, katseajaga 1 aasta alates 08.12.
2. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe Kriminaalasi RESOLUTSIOON 1.Harju Maakohtu 22.aprilli 2010 otsus Andrei Kaplenkovi süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata. 2.Advokaat Argo Küünemäe esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
3. oktoobril 2010 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik 1.Harju Maakohtu 22.aprilli 2010 otsusega tunnistati Andrei Kaplenkov KarS § 114 p 1 järgi süüdi ja karistati vangistusega 13 aastat. KarS § 76 lg 6 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.11.2006 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (5 kuud 27 päeva vangistust) ja mõisteti liitkaristuseks 13 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.06.
4. A. Kaplenkovilt mõisteti menetluskuludena riigituludesse välja sundraha 10875 krooni, kaitsjatasu 18463.20 krooni ja ekspertiisitasud 59701 krooni. Tsiviilhagide katteks mõisteti A. Kaplenkovilt välja R. J. kasuks 49 889.90 krooni ja L. J. kasuks 7171.50 krooni. L. J. tsiviilhagi ravikulude hüvitamise nõudes 40 000 Vene rubla ja moraalse kahju nõudes 5000 krooni jäeti rahuldamata. Tsiviilhagide tagamiseks arestitud A. Kaplenkovi sularaha 2415 krooni jäeti arestituks. Asitõendid: nuga, noatera, katkised naiste aluspüksid ja alussärk, stepsel ja froteerätik kuuluvad hävitamisele, helesinised teksapüksid A. Kaplenkovile tagastamisele, kolm CD-plaati toimiku juurde jätmisele.
5. A. Kaplenkov tunnistati KarS § 114 p 1 järgi, s.o tapmises piinaval ja julmal viisil, süüdi selles, et tema 12.06.2009 peale kella 02.47 eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kellaajal Tallinnas, XXXXXXX XX-XX asuvas korteris pani toime L. J. mõrva piinaval ja julmal viisil, mis seisnes selles, et ta tekitas tahtliku tapmise eesmärgil eelnevast tülist ajendatuna, kannatanut alandades ja oma põlgust kannatanu suhtes piinamisega üles näidates noaga L. J. hulgaliselt lõike-torkehaavu, nahakriimustusi ja lõikehaavu rindkere eespinnal, näol ja jäsemetel, sealhulgas lõikehaavad välissuguelunditel, neitsinahal ja tupesissekäigu limaskestal, millega võis kaasneda tugev valu, samuti 2 eluohtlikku kõhuõõnde tungivat torke-lõikehaava vasakul pool keskkõhul ning peale kannatanu vastupanu murdmist vigastuste tekitamise lõppfaasis 22 kaela piirkonna torke-lõikehaava, millised põhjustasid L. J. surma kuni 10 minuti jooksul kohapeal. Maakohus, hinnates kogumis A. Kaplenkovi poolt sooritatud löökide arvu, kannatanul esinenud kehavigastuste rohkust ning kuriteo toimepanemise viisi (surmavate vigastuste tekitamist maas lamavale ja vastupanu mitteosutavale kannatanule), asus seisukohal, et A. Kaplenkovi tahtlus tapmise toimepanemisel hõlmas ka teadlikkust kuriteo toimepanemisest piinaval ja julmal viisil. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad
6. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatava kaitsja A. Küünemäe maakohtu otsuse kuriteo kvalifikatsiooni ja karistuse määra osas. Kaitsja arvates on kohus vääralt kohaldanud materiaalõigusnormi ja valesti kvalifitseerinud süüdistatava süüteo. Apellatsiooni peamised argumendid on järgmised: 3.
7. Surnu ekspertarvamusest nähtub, et vigastuste olemasolu labakätel, jalgadel, näol ja kehatüvel paiknevate torke-lõikehaavade kanalite erinev suund, vigastuste paiknemine erinevatel kehaosadel viitavad kehaasendi muutusele ehk kannatanu enesekaitsele. Teadvusekao teke kannatanul sedastatud vigastuste tekkimise lõppfaasis on seotud raskekujulise šoki kujunemisega. Selline seisund võis kujuneda verekaotuse tagajärjel minuti(te)ga mõõdetava ajavahemiku vältel, peale kaela piirkonna suurte veresoonte (vasakpoolse unearteri ja kägiveeni) vigastuste tekitamise. Hulgalised eluohtlikud torke-lõikehaavad (kokku 22) olid tekitatud kaela piirkonda. Eelkirjeldatu kinnitab, et süüdistatava ja kannatanu vahel oli rüselus, mille käigus tekitas süüdistatav noaga kannatanule hulgaliselt pindmisi noahaavu. Kannatanu surm aga saabus just minuti(te)ga mõõdetava ajavahemiku vältel peale kaela piirkonna suurte veresoonte vigastuste tekitamist, s.t et süüdistatav ei tahtnud kannatanut tappes viimast kuidagiviisi piinata. Surmavad löögid olid tehtud väga lühikese aja jooksul, järjestikku ja ühte piirkonda. Ülejäänud noaga tekitatud kehavigastused ei olnud elule ohtlikud ning olid tekitatud kannatanupoolse enesekaitse teostamise ajal; 3.
8. Tunnistaja S. M. kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 12.06.2009 öösel kuulis ta ühte tugevat hirmukarjatust naaberkorterist ja seejärel naisterahva ning meesterahva üksikuid fraase, misjärel saabus vaikus. Eelöeldu kinnitab, et süüdistatava rünne toimus loetud minutite jooksul ja kannatanu surm saabus väga lühikese aja jooksul ehk süüdistataval puudus tahtlus kannatanut kuidagiviisi piinata ja kannatanu valutunde kestus oli lühike; 3.
9. Kaitsja leiab, et käesolevas asjas tuleb asuda seisukohale, et süüdistataval tekkis tugeva alkoholijoobe ja ärrituse tagajärjel mälulünk, mida kinnitab eksperdi arvamus. Kohtupsühhiaatrilise ja -psühholoogilise kompleksekspertiisi aktis märgitu kohaselt ilmnevad süüdistatava tahteelus alkoholisõltuvuse tunnused: süstemaatiline alkoholi tarbimine, kontrolli kadu joodud koguse üle, agressiivsuse ja mälulünkadega kulgevad joobed. Samuti on võimalik, et alkoholijoobes avaldub väljaelamiskäitumine ja võib esineda mälulünki. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav oli 11.06.2009 päeval tarbinud ära väga suure koguse alkoholi ja jätkas alkoholi tarbimist ka veel 12.06.2009 öösel kannatanu kodus; 3.
10. Süüdistatav A.Kaplenkov tunnistab ennast kannatanu tapmises süüdi ja kahetseb tehtut. Tema ütluste kohaselt oli kannatanu nädalapäevad enne sündmust lubanud talle laenata 1500 krooni ja teha koheselt pangaülekande, mida kannatanu aga ei teinud ning mille tagajärjel tekkiski 12.06.2009 sõprade vahel tüli ja vastastikune sõnelus. Kannatanu heitis süüdistatavale ette, et ta peab teda pidevalt materiaalselt aitama ja et süüdistatav ei tööta. Kuna süüdistatav oli tugevas alkoholijoobes ja kannatanu solvangud olid talle kui sõbrale üllatavad ning solvavad, kaotas ta enesevalitsemise, haaras köögikapilt noa ning tal tekkis kannatanuga rüselus, mille käigus lõi ta kannatanut korduvalt. Kuna kannatanu osutas vastupanu, siis tekkisid rüseluse käigus kannatanul kehavigastused erinevates keha piirkondades. Süüdistatav ei mäleta sündmust üksikasjalikult, sest oli tugevas alkoholijoobes ja viibis tõenäoliselt šokiseisundis ning süüdistataval tekkis tõenäoliselt mälulünk. Pärast seda, kui kannatanu oli kaotanud teadvuse, jooksis süüdistatav sokkides tänavale ning alles seal sai aru, mis oli juhtunud. Seejärel läks süüdistatav korterisse tagasi ja püüdis paanikas oma kohalolekule viitavaid jälgi kõrvaldada: lõikas kannatanul seljast riided, milliseid võis olla puudutanud, valas korteri üle veega ning võttis kaasa kannatanu telefoni ja sülearvuti. Kaitsja arvates tuleb seega asuda seisukohale, et A.Kaplenkovil esines kannatanule noaga kehavigastusi tekitades mälulünk ja kuna kannatanu kaotas teadvuse lühikese aja jooksul, siis ei hõlma süüdlase tahtlus teadlikust kuriteo toimepanemisest piinaval viisil. 3.
11. Kaitsja palub otsuse osaliselt tühistada, kvalifitseerida süütegu KarS § 113 järgi ning mõista süüdistatavale kergem (10 aastane vabadusekaotuslik) karistus, mis oleks piisavaks karistuseks karistusliku eesmärgi saavutamiseks.
12. Vastuses kaitsja apellatsioonile palub kannatanu L. J. jätta apellatsioon rahuldamata, taotledes ühtlasi A.Kaplenkovi karistamist mitte vähem kui 15 aastase vangistusega.
13. Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatava kaitsja esitatud apellatsiooni juurde, seda toetas ka süüdistatav A.Kaplenkov. Prokurör vaidles kaitsja apellatsioonile vastu, paludes jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks.
14. Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatava kaitsja maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning A.Kaplenkovi käitumise ümberkvalifitseerimist kergemat karistust ettenägeva sätte (KarS § 113) järgi. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited eraldivõetult ega ka kogumis ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna nad ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud enam kui veenvaid põhjendusi küsimuses, mis puudutab süüdistatava käitumises tuvastatud tapmistahtlust tema tervikliku tegutsemise taustal. Siinjuures osundab kriminaalkolleegium ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt nt RKKKo 3-1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning usaldusväärselt lükanud ümber nii süüdistatava kaitseversiooni (et ta ei mäleta peale ühe korra noaga kannatanule rindkerre löömist midagi ja alles peale seda tänavale joostes hakkas sündmusi katkendlikult meenutama) kui ka seda toetavad kaitsja asjassepuutuvad väited. Seetõttu ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks osas, mis puudutab sündmuste käigu tuvastamist ning seda kinnitavaid tõendeid, kõiki maakohtu otsuses esitatud asjassepuutuvaid seisukohti täielikult korrata. Juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus seetõttu esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ning piirdub omapoolsete põhjenduste lisamisega; seejuures peab kriminaalkolleegium vajalikuks toonitada, et maakohtu asjassepuutuvad seisukohad on sellisel juhul jätkuvalt kohtuotsuse osiseks.
15. Käesolevas asjas on põhiküsimuseks see, kas L. J. tapmine on toime pandud piinaval ja julmal viisil või mitte. Maakohus asus seisukohale, et A. Kaplenkovi tahtlus L. J. tapmise toimepanemisel hõlmas ka teadlikkust kuriteo toimepanemisest piinaval ja julmal viisil. Taoline hinnang rajanes kogumile A. Kaplenkovi poolt sooritatud löökide arvust, kannatanul esinenud kehavigastuste rohkusest ning kuriteo toimepanemise viisist (surmavate vigastuste tekitamine maas lamavale ja vastupanu mitteosutavale kannatanule). Kohtukolleegium leiab, et maakohus on süüdistuses ja kohtuotsuses kirjeldatud asjaolusid hinnates ning otsust põhistades lähtunud Riigikohtu otsuses nr 31-1-114-06 antud juhisest tapmisviisi hindamiseks. Tapmine on piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi. Suure valu tekitamisele võivad viidata rohked vigastused ohvri kehal, samuti külmrelva (noa) kasutamine, mis ei suuda põhjustada ohvril kohest teadvusekaotust. Käesolevas asjas tuleneb eksperdiarvamusest (kd I, tlk 113-115), et enesekaitsele viitavate vigastuste olemasolu ning iseloom, sh hulgaliste pindmiste vigastuste olemasolu näol, kehatüvel paiknevate torke-lõikehaavade kanalite erinev suund, vigastuste paiknemine erinevatel kehaosadel, välistab teadvusekao tekkimise võimalikkusega peale A.Kaplenkovi poolt kirjeldatud esimest noahoopi. Teadvusekao teke L. J. sedastatud vigastuste tekitamise lõppfaasis on seotud raskekujulise šoki kujunemisega, mis võis kujuneda verekaotuse tagajärjel minuti(te)ga mõõdetava ajavahemiku vältel peale kaela piirkonna suurte veresoonte (vasakpoolse unearteri ja kägiveeni) vigastuste tekitamist. Suure tõenäosusega võis kiirendada šoki teket ja teadvusekao väljakujunemist veelgi hulgaliste vigastuste tekitamisega kaasnenud tugev valu. Kaitsja väide, et süüdistatava rünne toimus loetud minutite jooksul ja kannatanu surm saabus väga lühikese aja jooksul ehk süüdistataval puudus tahtlus kannatanut kuidagiviisi piinata ja kannatanu valutunde kestus oli lühike, on kohtukolleegiumi arvates seega ainetu ja ümberlükatud eksperdi arvamusega. Kummutamaks tapmise toimepanemist piinaval viisil, ei anna alust ka kaebuses osundatud ja tunnistajana üle kuulatud S. M. ütlused selles, et ööl vastu 12.06.2009 kuulis ta kella 4 paiku kõrvalkorterist naisterahva hirmukarjatust ning et peale mehe ja naise vaikset rahulikus toonis jutuajamist kuulis ta meesterahvast ütlemas „Ära karju, võta käed eest ära“. On eluliselt usutav, et suures paneelmajas asuvate korterite naabrid ei kuule vaatamata ehituse kvaliteedile, kõike naaberkorteris viibivate isikute vahelisi jutuajamisi ja tegemisi. Kaitsja osundab apellatsioonikohtu istungil õigesti, et kavatsus tappa L. J. piinaval viisil, pidi A.Kaplenkovil seega tekkima vahetult enne sündmust või selle käigus.
16. Julmus tapmise toimepanemisel väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-125-96 leidnud, et löökide arv ning kannatanule tekitatud kehavigastuste hulk koos kuriteo toimepanemise viisi iseloomustavate muude asjaoludega on kohtule aluseks, hindamaks süüdlase tahtlust põhjustada kannatanu surm eriti piinaval ja julmal viisil (viidatud otsuses tekitati kannatanule 33 torke-lõikehaava pähe, näkku, kaelale ja rindkerre, kusjuures vigastati peaaju, kägiveeni, vasakut kopsu ja südant ja kõik vigastused olid elupuhused, tekitades kannatanule kestvat valu). Käesolevas asjas antud eksperdiarvamuse (kd II, tlk 79-92) kohaselt oli L. J. surma põhjuseks oli hulgalised kaela piirkonna torke-lõikehaavad (kokku 22 torke-lõikehaava), parempoolse unearteri ja kägiveeni, kõri, kõripealise, neelu ning keele vigastusega, mis on eluohtlikud ja mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust (verekaotusšokk). Peale surma põhjustanud vigastuste esinesid L. J. laibal veel kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool keskkõhul, mao, kõhunäärme sabaosa, peensool ja käärsoolekinnisti vigastusega ning nimmelihaste vigastusega; kehaõõntesse mitteulatuvad torke-lõikehaavad rindkere eespinnal, ülalõuaurkesse ulatuv torke-lõikehaav parema silma sisenurgas alalaul, pehmetesse kudedesse ulatuvad torke-lõikehaavad vasakul õlavarrel ning pindmised torke-lõikehaavad parema õlaliigese eespinnal, vasakul põsel, vasakul pool kaela tagapinnal, vasakul kõrvalesta tagapinnal ja rindkere eespinnal, mis ei olnud eluohtlikud; hulgalised väikesed nahamarrastused ja -kriimustused näol, hulgalised lõikehaavad ja nahakriimustused ning ulatuslik nahamarrastus kaela eespinnal, lõikehaavad välissuguelunditel, neitsinahal ja tupesissekäigu limaskestal, lõikehaavad ja nahakriimustused labakätel ning lõikehaavad vasakul randmel, mis olid tekitatud lõikamisest või kriimustamisest lõikevahendi lõikeservaga. Lõikehaavad neitsinahal ja tupesissekäigu limaskestal võivad olla tekitatud torke-lõikevahendi tera pistmisel tuppe vähemalt 1-2 cm sügavuselt. Kõik eelpool loetletud vigastused on elupuhused ning tekitatud kannatanule suhteliselt lühikest aega enne surma saabumist. Peale kõikide vigastuste tekitamist võis L. J. elada lühikest aega, maksimaalselt 10-20 minutiga. Kõik need asjaolud andsid maakohtule alust hinnata L. J. tapmine julmaks, kuivõrd tapmise toimepanemisega eelkirjeldatud moel näitas A.Kaplenkov erilist põlgust ohvri vastu. Õigustatult rõhutas kohus eriliseks põlguseks vigastuste tekitamist kannatanu sise- ja välissuguelunditele ning silma sisenurka ning noalöökide väga suurt arvu. Süüdistatava julmus teo toimepanemise viisis avaldub kohtukolleegiumi arvates ka selles, et pärast L. J. tapmist ja enne korterist lahkumist, lõikas A.Kaplenkov katki korteri põrandal lamaval ohvril seljas olnud riided.
17. Eksperdiarvamuse (kd II, tlk 68-72) kohaselt oli A. Kaplenkov kuriteo toimepanemise ajal süüdiv, keskmises alkoholijoobes. Sellises seisundis võib süüdistataval avalduda agressiivsus ja väljaelamiskäitumine ning võib esineda mälulünki, kuid ekspert ei tuvastanud füsioloogilisele afektile iseloomulikku tunnuste kogumist. Kaitsja seisukoht, et A.Kaplenkovil esines inkrimineeritava süüteo toimepanemise ajal mälulünk, on paljasõnaline, tõendamata ja esitatud eelkõige süüdistatava kaitsepositsioonist lähtudes.
18. Et kohtukolleegium jätab maakohtu otsuse muutmata, ei pea ta vajalikuks analüüsida apellatsiooni seisukohta süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegium märgib üksnes seda, et A.Kaplenkovile KarS § 114 p 1 järgi mõistetud karistus 13 aastat vangistust vastab antud teokoosseisu sanktsiooni keskmisele määrale. Kohus on karistust mõistes võtnud kergendava asjaoluna arvesse A.Kaplenkovi puhtsüdamlikku kahetsust ja vähendanud prokuröri poolt taotletud karistust ühe aasta vangistuse võrra.
19. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Urmas Reinola Sten Lind Paavo Randma