aprilli
Samuti mõisteti P. Arusoo süüdi
lg 1 järgi, mille eest teda karistati 6 kuu vangistusega.
lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga ning mõistis liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluse korras, vähendas kohus KrMS § 238 lg 2 alusel Priit Arusoole mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõistis karistuseks 6 aastat vangistust. Maakohtu otsuse kohaselt pan P. Arusoo kokku 16 röövimise episoodi toime järgnevalt. • 15.11.2007 kella 03:59 paiku sisenes P. Arusoo maskiga nägu varjates Tallinnas XXXXX XX asuvasse AS-ile I. kuuluvasse kasiinosse „G.“, kus süstlaga kasiino töötajaid torgata ja AIDS-i nakatada ähvardades sundis neid talle üle andma baari ja kasiino kassast AS-ile I. kuuluvat sularaha 5772.- krooni ja AS-ga I. samasse kontserni kuuluvale OÜ-le P. kuuluvat sularaha summas 779.- krooni, s.o. kogusummas 6551.- krooni, millega põgenes. Süstal, millega P. Arusoo kasiino töötajaid ähvardas, on käsitatav relvana kasutatava muu esemena. • 14.12.2007 kella 04:00 paiku sisenes P. Arusoo maskiga nägu varjates Tallinnas XXXXXX XX asuvasse AS-ile I. kuuluvasse kasiinosse „G.“, kus lükkas korduvalt käega kasiino töötajat M. D. ja ähvardas süstlaga kasiino töötajaid M. D. ja M. M. surmaga, sundides süstalt M. D. käsivarde sisse torgates talle kassast üle andma AS-ile I. kuuluva sularaha ning sundides süstalt M. M. seljale surudes avama seifi, kust võttis AS-ile I. kuuluva sularaha summas 111 364.- krooni ja AS-ga I. samasse kontserni kuuluvale OÜ-le P. kuuluvat sularaha kogusummas 45 578,45 krooni, millega põgenes. • 01.04.2008 kella 04:20 paiku sisenes P. Arusoo maskiga nägu varjates Tallinnas XXXXXX XX asuvasse AS-le O. kuuluvasse O. XXXXXX mängusaali, kus ähvardas süstlaga kasiino töötajaid, sundis avama kassaruumi lukustatud ukse ning panema kaasas olnud kilekotti kassaruumis laual oleva O. AS-ile kuuluva sularaha, samuti sundis avama kassasahtli ja panema sealt kaasas olnud kilekotti O. AS-ile kuuluvat sularaha, kokku O. ASile kuuluvat sularaha summas 58 188.- krooni, millega põgenes. • 28.05.2008 kella 04:30 paiku sisenes P. Arusoo taas maskiga nägu varjates Tallinnas XXXXXX XX asuvasse AS-le O. kuuluvasse O. XXXXXX mängusaali, kus hoidis kasiino töötajat J. H. käest ja vedas kassaruumi poole ning ähvardas tulirelvaga (püstol Mauser T90 nr 90011955 või püstol Ruby nr 64308) ning sundis J. H. kassaruumis sahtlitest ja valuutakassast talle üle andma ja kilekotti panema O. AS-ile kuuluva sularaha, kokku 7231.- krooni, 110.EUR (1720,40 krooni) ja 1.- USD (9,95 krooni), s.o kogusummas 8961,35 krooni, millega põgenes. • 30.06.2008 kella 03:30 paiku sisenes P. Arusoo maskiga nägu varjates Tallinnas XXXXXXXX XXX XXX asuvasse C. OÜ-le kuuluvasse kasiinosse „C.“, kus ähvardas püstoliga kasiino töötajaid ning sundis talle kassast üle andma ja kilekotti panema C. OÜ-le kuuluvat sularaha summas 24 963.- krooni, millega põgenes. • 22.08.2008 kella 04:10 paiku sisenes P. Arusoo näokattega nägu varjates Tallinnas XXXXXXXX XXX XX asuvasse AS-ile D. kuuluvasse kasiinosse „S.“, kus ähvardas püstoliga kasiino töötajaid A. I. ja M. Ü., haaras A. I. käest ja lükkas kassaruumi juurde, sundis M. Ü. avama kassaruumi lukustatud ukse ning sundis kassaruumis M. Ü. seifi avama ja talle seifist üle andma ja kilekotti panema AS-ile D. kuuluvat sularaha, samuti sundis A. I. talle kassast üle andma ja kilekotti panema AS-ile D. kuuluvat sularaha, kokku AS-ile D. kuuluvat sularaha 27 622.- krooni ja 100.- SEK (167.- krooni), s.o. kogusummas 27 789.krooni, millega põgenes. • 07.10.2008 kella 05:12 paiku sisenes P. Arusoo maskiga nägu varjates jälle Tallinnas XXXXXXXX XXX XX asuvasse AS-ile D. kuuluvasse kasiinosse „S.“, kus ähvardas püstoliga kasiino töötajaid V. E. ja V. M., haaras kinni V. E. ja lükkas kassaruumi juurde, sundis V. M. avama kassaruumi lukustatud ukse ning sundis V. E. kassast ja V. M. seifist talle üle andma ja kilekotti panema AS-ile D. kuuluvat sularaha summas 16 007.- krooni, millega põgenes. • 16.10.2008 kella 05:17 paiku sisenes P. Arusoo taas maskiga nägu varjates Tallinnas XXXXXXXX XXX XX asuvasse kasiinosse „C.“, kus ähvardas püstoliga kasiino töötajaid, sundis avama kassaruumi lukustatud ukse ning talle kassast üle andma ja kilekotti panema C. OÜ-le kuuluvat sularaha summas 17 131.- krooni, millega põgenes. • 20.11.2008 kella 04:59 paiku sisenes P. Arusoo maskiga nägu varjates Tallinnas XXXXX XX asuvasse AS-ile I. kuuluvasse kasiinosse „G.“, kus ähvardas püstoliga ja AIDS-i nakatamisega kasiino töötajaid S. M. ja M. G., sundis S. M. põrandale pikali viskama, hoidis M. G. käest ja kuklast kinni ning võttis kassast AS-ile I. kuuluvat sularaha summas 13 029.krooni, millega põgenes. • 28.11.2008 kella 06:40 paiku sisenes P. Arusoo maskiga nägu varjates Tallinnas XXXXXXXX XXX XX asuvasse kasiinosse „C.“, kus ähvardas püstoliga kasiino töötajat ning sundis teda avama kassaruumi lukustatud ukse ja talle kassast üle andma C.. OÜ-le kuuluvat sularaha ning võttis ka ise kassasahtlist C.. OÜ-le kuuluvat sularaha, kokku C.. OÜle kuuluva sularaha 22 259.- krooni, millega põgenes. • 29.12.2008 kella 05:10 paiku sisenes P. Arusoo valget värvi rätikuga nägu varjates taas Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX asuvasse kasiinosse „C.“, kus ähvardas püstoliga kasiino töötajaid A. I. ja M. T., tõukas A. I. ning sundis M. T. avama kassaruumi lukustatud ukse ja talle kassast üle andma C.. OÜ-le kuuluvat sularaha, sundis A. I. ja M. T. põrandale pikali heitma ning põgenes koos C.. OÜ-le kuuluva sularahaga summas 10 743.- krooni. • 17.01.2009 kella 06:55 paiku sisenes P. Arusoo rätikuga nägu varjates Tallinnas XXXXX XX asuvasse P. AS-ile kuuluvasse kasiinosse „P.“, kus ähvardas püstoliga kasiino töötajaid M. N. ja A. K., haaras M. N. õlast ja lükkas kassaruumi poole ning sundis teda avama kassaruumi lukustatud ukse ja talle kassast üle andma P. AS-ile kuuluvat sularaha summas 17 984,80 krooni, millega põgenes. • 20.03.2009 kella 12:00 paiku sisenes P. Arusoo maskiga nägu varjates Tallinnas XXXXXXXX XXX XX asuvasse C. OÜ-le kuuluvasse kasiinosse „C.“, kus ähvardas püstoliga kasiino töötajaid M. S. ja E. K. ja kasiino külastajat V. D., lõi V. D. vastu õlga ning sundis E. K. avama kassaruumi ukse ja võttis kassast C. OÜ-le kuuluvat sularaha summas 12 756.- krooni, millega põgenes. • 25.05.2009 ajavahemikul kella 13:24-13:26 sisenes P. Arusoo maskiga nägu varjates Tallinnas XXXXXXXX XX asuvasse AS-le O. kuuluvasse O. mängusaali, kus ähvardas püstoliga kasiino töötajat, haaras tal käega õlast ja lükkas kassaruumi suunas ning sundis avama kassaruumi ukse, lükkas kassaruumi ja sundis üle andma O. AS-ile kuuluvat sularaha summas 12 314.- krooni, millega põgenes. • 17.06.2009 kella 15:55 paiku sisenes P. Arusoo maskiga nägu varjates Tallinnas XXXX X asuvasse D. A/S E. filiaali (S.) pangakontorisse, kus ähvardas püstoliga panga töötajaid O. D. ja N. F., raputas O. D. õlast ning sundis neid üle andma seifides olnud D. A/S E. filiaalile (S.) kuuluvat sularaha summas 83 257,90 krooni, millega põgenes. • 11.08.2009 kella 12:15 paiku sisenedes P. Arusoo taas maskiga nägu varjates Tallinnas XXXX X asuvasse D. A/S E. filiaali (S.) pangakontorisse, kus ähvardas püstoliga panga töötajaid N. ning sundis neid üle andma seifides olnud D. A/S E. filiaalile (S.) kuuluvat sularaha summas 36 545.- krooni, millega põgenes. Sellise tahtliku tegevusega pani Priit Arusoo toime röövimise, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ning relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades, samuti näo varjamisega maskiga ja sissetungimisega, s.o
Samuti mõisteti Priit Arusoo süüdi selles, et ta omandas tuvastamata ajal, kohast ja isikult ebaseaduslikult, s.o. omamata RelvS § 32 lg 1 ja 2 sätestatud relvasoetamisluba või RelvS § 34 lg 2 sätestatud relvaluba, 7,65 mm kaliibrilise püstoli Ruby nr 64308 ja 9 püstolipadrunit kaliibriga 7,65 mm Browning, hoidis neid ebaseaduslikult oma elukohas Tallinnas XXXXX XX, kuni need 07.09.2009 Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna poolt läbi viidud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Sellega pani Priit Arusoo toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o.
Maakohus leidis, et kuna P. Arusoo on toime pannud 16 röövimist ja lisaks tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, on tema süü suur. Karistuse määra valikul arvestas kohus asjaolu, et toimepandu on esimese astme kuritegu ning kõik inkrimineeritavad kuriteoepisoodid on lõpule viidud. Karistus raskendavad asjaolud puuduvad ning karistus kergendava asjaoluna arvestas kohus avaldatud kahetsust. Kohus leidis, et süüdistatav pani eelmärgitud kuritegusid toime sisuliselt süstemaatiliselt, eesmärgiga oma finantsolukorda parandada teiste isikute arvelt, ta tekitas seejuures kannatanutele olulist varalist kui ka mittevaralist kahju, kahe aasta jooksul ei pidanud süüdistatav vajalikuks katkestada oma kuritegelikku tegevust, mis lõppes üksnes P.Arusoo vahistamise tõttu. Arvestades süü suurust, kuritegudes kannatada saanud inimeste arvu, kuriteo raskust, süüdistatava isikut, kes on varem karistamata isik, samuti karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, leidis kohus, et mõistetav karistus peab olema
lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra piirides, millega lugeda kaetuks
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni P. Arusoo kaitsja vandeadvokaat Janek Valdma, kes taotleb mõistetud karistuse vähendamist, täpsemalt 9-aastase vangistuse asemel 6-aastase vangistuse mõistmist, mida omakorda vähendada 1/3 võrra. Apellatsioonis on märgitud, et Priit Arusoo süüküsimust apellatsioonkaebuses ei vaidlustata, kuid kaitsja leiab, et esinevad kergendavad asjaolud karistuse mõistmisel. Priit Arusoo tunnistab oma süüd ning kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult. Kaitsja hinnangul on ta kohtueelsel uurimisel aidanud ka aktiivselt kaasa süüteo avastamisele (
Ta on kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi toimunu kohta ning sellega suures osas võtnud omaks ka väga pika rea episoode, mille kohta tõendid sisuliselt puuduvad ning mis oleksid õigusliku vaidluse korral vägagi vaieldavad. Teise kergendava asjaoluna toob kaitsja välja süüteo toimepanemise raske isikliku olukorra mõjul. P. Arusoo sattus 2007-2009 seoses laenude ja liisingutega väga keerulisse olukorda, sisuliselt olid tema ülalpidamisel abikaasa ja kasupoeg. 2009.a kaotas ta töökoha ning puudusid sissetulekud. Lisaks vajas Priit Arusoo raha abikaasa raske tervisliku seisundi tõttu. Kaitsja leiab, et üks olulisemaid momente tema tegude raskuse hindamisel on asjaolu, et tegelikkuses ta mitte ühelgi korral ei olnud oma tegevust suunanud otseselt kannatanute tervise vastu, vaid tegemist oli sisuliselt vara omandamisega. Mitte kordagi ei kasutanud ta röövide ajal relva, millega oleks ta võinud kannatanutele reaalselt ohtu elule ja tervisele põhjustada ning seda ta ka ei soovinud. Priit Arusoo on ka varem karistamata. Kaitsja märgib, et karistusmäär ei peaks olema esmakordselt karistatule liiga drastiline. Kriminaalasjaga kaasnevad tsiviilhagid ei ole ülemäära suured ning tema soov on asuda neid vabanemisel võimalikult kiiresti hüvitama ning naasta oma perekonna juurde ning leida sissetulekuallikas ning töökoht, mis võimaldavad asuda tekitatud kahju koheselt hüvitama. Sellest tulenevalt leidis kaitsja, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule.
Arvestades, et
Arusoole mõistetud täpselt sanktsiooni keskmisele määrale (sanktsiooni alam- ja ülemmäära aritmeetilisele keskmisele) vastav vangistus. Arvestades seda, et P. Arusoo mõisteti süüdi 16 röövimise episoodis ning lisaks korduvusele esines veel kolm röövimise kvalifitseerivat tunnust – relvaga ähvardamine, näo varjamine ja sissetungimine –, on süüle vastav karistus igal juhul sanktsiooni keskmisest määrast suurem ja pigem sanktsiooni ülemmäärale lähenev. Ka maakohus on otsuses märkinud, et P. Arusoo süü on suur. Seega on maakohus sanktsiooni keskmisele määrale vastava karistuse mõistmisel lisaks isiku süüle võtnud arvesse karistust kergendavaid asjaolusid. 4.2 Apellatsiooni kohaselt oleks kohus pidanud arvestama, et P. Arusoo on tehtut puhtsüdamlikult kahetsedes andnud ütlusi, milles võttis omaks ka episoode, mille tõendatus oleks muidu olnud küsitav. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt on kohus seda ka teinud. See, millisel määral puhtsüdamlik kahetsus ja menetlusele kaasaaitamine mõistetavat karistust kergendab, ei ole seadusega ette kirjutatud, vaid kohtuniku otsustada. Märkimist väärib siiski see, et kui kahtlustatav või süüdistatav annab ütlusi episoodide kohta, mille puhul ta leiab, et tema vastu ei ole süüstavaid tõendeid, ei ole tal õiguslikku alust eeldada, et neid episoode karistuse mõistmisel üldse arvesse ei võeta. Seega kui maakohus luges tõendatuks P. Arusoo süü 16 röövimise episoodis, pidi kohus tema süü hindamisel võtma ka kõiki episoode arvesse. 4.3 Seoses argumendiga, et P. Arusoo on varem karistamata, tuleb esiteks märkida seda, et õiguskuulekat käitumist tulebki pidada normiks ja sellise normi varasem järgimine ei ole iseenesest karistust kergendav asjaolu. Küll on võimalik varasemate karistuste puudumist võtta arvesse eripreventiivsete eesmärkide kaalumisel. Kui isik ei ole varem kuritegusid toime pannud, võib see sõltuvalt teo asjaoludest anda alust eeldada, et tegemist on ühekordse üleastumisega ja isiku mõjutamiseks piisab kergemast karistusest. Hoolimata varasemate karistuse puudumisest ei ole taoliseks prognoosiks aga alust, kui isik tunnistatakse süüdi selles, et ta on pikema aja jooksul pannud toime hulgaliselt ühetaolisi kuritegusid. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et Harju Maakohtu poolt P. Arusoole mõistetud karistust ei ole alust pidada drastiliselt karmiks. Vastupidi, sanktsiooni keskmisele määrale vastav karistus näitab ilmselgelt, et kohus on arvestanud isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja antud ütlusi. 4.4 Seoses väitega, et P. Arusoo ei tarvitanud kannatanute suhtes füüsilist vägivalda, mis vähendab tema süüd, märgib kohtukolleegium, et maakohus on mitmes episoodis tuvastanud ka füüsilise vägivalla kasutamise (ühel korral torkas P. Arusoo kasiino töötajat süstlaga käsivarde, ühel korral lõi kasiinos olnud klienti õla pihta). Olulisem on aga see, et P. Arusoo ähvardas teisi isikuid nakatada raskesse haigusesse, samuti ähvardades tulirelvaga, põhjustas P. Arusoo hirmu mitte üksnes tervise, vaid ka elu pärast. Seega ei saa pidada taolist ähvardamist teguviisiks, mis vähendab isiku süüd. 5. Tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab kohtukolleegium apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu otsuse muutmata. Sten Lind Malle Preimer Paavo Randma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.