KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. septembril 2010. a Tartus Tartu Kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-21974 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtu

§ 263

p 1,4 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav Hardi Siilats Kaitsja elukoht: Tartu, XXXX XX-XX; isikukood: 38807062723, varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud vandeadvokaat Ann Saar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 309 lg 2 ja § 314, kohus otsustas: Õigeks mõista Hardi Siilats

§ 263p 1, 4 järgi, kuna pole tõendatud tema süü kuriteo toimepanemises.

Mõista Eesti Vabariigilt Hardi Siilatsi kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu katteks 8340 (kaheksa tuhat kolmsada nelikümmend) krooni. Muud menetluskulud, milleks on kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 29 (kakskümmend üheksa) krooni 70 senti ja postikulud 6 (kuus) krooni 60 senti, jätta KrMS § 181 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 5. oktoobril 2010. a alates kella 14.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Hardi Siilatsit süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 14.06.2008. a. Tartus Vabaduse puiestee Kaarsilla juures asuval platsil, isikute grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega, rikkus raskelt rahu ja avalikku korda, provotseeris konflikti temale tundmatu isiku J.A. , tungis J.A. kallale, lõi kannatanut rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali maha. Seejärel lõi maaslebavale J.A. korduvalt jalgadega näo- ja kehapiirkonda. Sellise tegevusega tekitas kannatanule hematoomid vasakul sarnaluul, silmalaugudel, otsmikul, alalõualuu põikimurru. Sellega pani Hardi Siilats toime

§ 263

p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o rahu ja avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Hardi Siilats ei ole oma süüd talle

§ 263

p 1, 4 järgi esitatud süüdistuses tunnistanud ja on kasutanud õigust ütluste andmisest keelduda. Kaitsja taotles Hardi Siilatsi õigeksmõistmist tõendamatuse tõttu. Kogutud tõendites on vastuolud, mis on jäänud kõrvaldamata. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

§ 263

p-des 1, 4 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu moodustab rahu või avaliku korra rikkumine, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Kannatanu J.A. 08.09.

1. a kohtuistungil antud ütluste kohaselt tuldi temale Tartus Kaarsilla juures R-kioski ees 13.06.
2. a õhtul kallale. Enne ründamist oli J.A. l, kes oli koos R.L. ega, Kaarsilla Atlantise poolel, kõnelus kahe kannatanule tundmatu noormehega, millest tüli ei tekkinud. Nad seisid R-kioski juures, kui samad noormehed tulid tagasi koos mitme võõra noormehega, kokku oli neid 5-6, ja hakkasid teda peksma. Ta kukkus. Löödi rusikatega ja jalgadega. Valu tõttu läks ta järgmisel päeval arsti juurde. Kannatanu sõnul oli temal lõualuumurd ning kehal verevalumid. Kohus on istungil avaldanud väljavõtte J.A. 2 haigusloost (tl 4) ja traumakaardist (tl 11-12), mis tõendavad, et 14.06.2008 on kannatanu hospitaliseeritud erakorralise haigena, tal on diagnoositud alalõualuu korpuse keskjoonest paremal nihkega põikimurd. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et ööl vastu 14.06.
3. a tungisid rühm noormehi Tartus Kaarsilla juures kannatanule kallale, peksid teda ning tekitasid sellega J.A. kehavigastused. J.A. peksti Tartus Kaarsilla juures Raekojaplatsi poolses osas R-kioski ees. Avaliku korra rikkumine

§-de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või rikutud avalikku korda muul viisil (RKKK otsus nr 3-1-1-7-07) Avalikuks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (RKKK 30.04.2010. a otsus nr 3-1-1-29-10). Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms (vt RKKK otsus nr 3-1-1-102-03, p-d 8 ja 9 ning nr 3-1-1-7-07, p 7.1). Kuna sündmus toimus kesklinnas Raekoja platsi läheduses R-kioski juures, kuhu on vaba juurdepääs kõigil linnas liikuvatel isikutel, on tegemist avaliku kohaga. Kellegi grupiviisiline peksmine kohas, kus ka hilisõhtul ja varaöisel ajal liigub inimesi, eriti suvel, kui on avatud välikohvikud, häirib nii inimeste rahu kui ka turvatunnet. Inimesed ei saa viibida avalikus kohas, kartmata seejuures oma julgeoleku ja ohutuse pärast. Seega on kohtu hinnangul J.A. suhtes toime pandud kuritegu õigesti kvalifitseeritud, selle objektiivne koosseis vastab

§ 263p 1 ja 4 tunnustele.

Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas kriminaalasjas on kogutud piisavalt tõendeid, mis annavad aluse nimetatud kuriteos tunnistada süüdi Hardi Siilats. J.A. suhtes toime pandud ründe kohta on andnud ütlusi kannatanu ise ja tunnistaja R.L. . Mõlemale on Hardi Siilats esitatud ka äratundmiseks (tl 8-9, 16-18). Kannatanu J.A. ütluste kohaselt oli Hardi Siilats koos poistega, kes teda lõid. Kannatanu ei teadnud süüdistatavat varem. Hardi nime sai ta teada tänu R.L. ele, kes teadis Hardi Siilatsit juba varem nägu- ja nimepidi. Kohtuistungil on J.A. korduvalt öelnud, et ta ei tea, kas Hardi Siilats teda lõi, kuna ta ise oli ebakaines olekus. Sama on ta kinnitanud ka äratundmiseks esitamisel. Kohtuistungil on avaldatud KrMS § 291 p 4 alusel R.L. e ütlused (tl 14-15), mille kohaselt 14.06.

1. a jalutas ta koos J.A. Tartu kesklinnas. Kaarsilla peal tulid neist mööda kaks noormeest, kellest Hardi nime R.L. teadis. Üks möödaminevatest noormeestest viskas J.A. ja R.L. e suunas suitsukoni või sülitas, mille peale viimased ütlesid, et nii ei sobi, tüli ei olnud. Edasi jäid R.L. ja J.A. seisma R-kioski juures, kui kella 00.00 paiku ööl vastu 15.06.2008 tuli nende juurde kamp noormehi, kelle hulgas olid samad poisid, keda enne kohati. Üks isik ründas R.L. t, teised hakkasid J.A. peksma. J.A. kukkus pikali ning teda peksti jalgadega. R.L. e sõnul nägi ta, et Hardi Siilats oli nende hulgas, kes J. peksis. Seega on R.L. ainus tunnistaja, kes kinnitab, et Hardi Siilats oli J.A. peksjate hulgas. R.L. e 3 ütlused on vastuolus J.A. ütlustega sündmuse toimumise aja kohta, mis oli öö vastu 14.06.
2. a. R.L. e ütluste kohaselt toimus peksmine ööl vastu 15.06.
3. a kella 00 paiku. KrMS § 61 lg-d 1 ja 2 sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 valguses tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. R.L. t ei olnud kohtus vahetult võimalik üle kuulata ega välja selgitada, miks on ta öelnud kuriteo toimepanemise ajaks ööpäev hilisema aja. Vastuolud tema ütlustes seavad kahtluse alla selle tõendi usaldusväärsuse. R.L. e ütlustest nähtub, et üks isik ründas teda ja teised hakkasid J.A. peksma, nende hulgas oli Hardi Siilats. Kuna R.L. t rünnati samal ajal kui J.A. , keda peksid mitu isikut, ei saa olla kindel ka R.L. e poolt tajutu õigsuses. Mida Hardi Siilats konkreetselt tegi, kas ja kuidas ta kannatanut lõi, ei ole võimalik R.L. e ütluste alusel tuvastada. Ka äratundmiseks esitamine ei anna täiendavat informatsiooni –R.L. on ära tundnud Hardi nimelise isiku, kes peksis 14.06.
4. a J, s.o isiku, keda ta teadis varasemast ajast. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et J.A. kallal on tarvitatud vägivalda ning tema löömisel osales või oli juures mitu tuvastamata isikut, kelle hulgas oli Hardi Siilats.

§ 263

p 4 eeldab grupiviisilist vägivalla tarvitamist, see tähendab kaastäideviimist.

§ 21

lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviimine). Ei ole nõutav, et iga kaastäideviija peab süüteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused omakäeliselt realiseerima. Kaastäideviimise puhul peab iga kaastäideviija panus teosse olema oluline, mis tähendab, et kaastäideviijast peab objektiivselt sõltuma süüteo täideviimine. Kohtul puuduvad usaldusväärsed tõendid Hardi Siilatsi käitumise kohta J.A. löömise ajal, teada ei ole asjaolu, kas Hardi Siilatsist sõltus süüteo täideviimine. Fakt, et isik on peksmise juures, ei anna alust pidada teda süüteo kaastäideviijaks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kasutades kohtueelsel uurimisel antud ja kohtus avaldatud ütlusi tõendina, tuleb arvestada Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga antud küsimuses ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi Konventsioon) art 6 §-st 3(d) tulenevate piirangutega. Konventsiooni artikkel 6 § 3 sätestab kuriteos süüdistatava õigused, punkt d tema õiguse küsitleda ise või lasta küsitleda tema vastu ütlusi andma kutsutud tunnistajaid, lasta omalt poolt kohale kutsuda tunnistajaid ja neid küsitleda tema vastu ütlusi andvate tunnistajatega võrdsetel tingimustel. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on nimetatud sätet kohaldades asutud seisukohale, et süüdistuse tuginemine kas täielikult või olulises osas kohtueelses menetluses antud ütlustele, mida andnud isikut ei ole süüdistataval olnud võimalik istungil või kohtueelses menetluses küsitleda, rikub Konventsiooni art 6 garantiisid (lahend Luca v. Itaalia 27. 02. 2001). Seega võib kohus avaldada kohtulikul arutamisel ütluste andmisest keeldunud isiku ütlused, kuid süüdistatava suhtes tehtud süüdimõistev otsus ei või tugineda täielikult või määravas ulatuses sellise isiku ütlustele, keda süüdistataval ei olnud võimalik küsitleda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjas nr 3-1-1-98-02, p 7, asjas nr 3-1-1-127-06 p 9 ja asjas nr 3-1-1-63-08 p 18). Käesoleval juhul on tõendite hindamisel kujunenud olukord, kus määravaks Hardi Siilatsit süüstavaks tõendiks oleks tunnistaja R.L. e ütlused, keda ei ole olnud võimalik süüdistataval 4 küsitleda ning samast tõendiallikast lähtuv äratundmiseks esitamise protokoll. Arvestades eeltoodut ning lisaks veel nimetatud tunnistaja ütluste vähest usaldusväärsust, puuduvad kohtu hinnangul piisavad tõendid, mis annaksid aluse Hardi Siilatsi süüdimõistmiseks

§ 263p-de 1 ja 4 järgi.

Seega tuleb Hardi Siilats õigeks mõista

§ 263p 1, 4 järgi, kuna pole tõendatud tema süü kuriteo toimepanemises.

III Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulu 29.70 krooni (tl 30), postikulud kokku 83.40 krooni (tl 52-53), kaitsjatasu 8340 krooni (tl 54-55). KrMS § 181 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kuna kohus mõistis Hardi Siilatsi talle esitatud süüdistuses õigeks, tuleb talle hüvitada õigusabile tehtud kulutused 8340 krooni ja jätta muud menetluskulud riigi kanda. Ingeri Tamm Kohtunik 5