1-10-10884/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-10884 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Tiia Lepp Tõlk - Kriminaalasi Mait Jursi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav MAIT JURS elukoht: XXXXXXX X-X, isikukood: 38809162743; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Mait Jurs KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Mait Jurs ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1 Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Mait Jursilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel 5500 (viis tuhat viissada) krooni R.B. kasuks. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista Mait Jursilt riigituludesse menetluskuludena osa sundrahast, s.o 3500 (kolm tuhat viissada) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni. Määrata menetluskulude tasumine ositi 10 (kümme) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on Mait Jurs kohustatud tasuma igakuiselt 530 (viissada kolmkümmend) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Mait Jursi süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 16.-17.02.
3. . kell 20.00-10.00 tungis valdaja tahte vastaselt Tartumaal, XXX vallas, XXX külas, XXX talu juures R.B. sõiduautosse BMW reg nr XXX ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära autoraadio Alpine väärtusega 1500 krooni ning võimendi Pioneer väärtusega 3500 krooni. Sellega pani Mait Jurs toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega. Kokkulepe KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Mait Jurs ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 2 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Mait Jurs tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi on esitanud R.B. 5500 krooni nõudes. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 600 krooni ja kohtumenetluses 1200 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. Mait Jurs on ilma kindla töökohata. Tema ainsaks sissetulekuks on juhutöödest saadav tasu. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine Mait Jursile ilmselgelt üle jõu ning võib takistada tema toimetulekut, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada ja välja mõista sundrahast 3500 krooni. Ka vähendatud menetluskulude tasumine ühe korraga käib Mait Jursile üle jõu, mistõttu tuleb määrata nende tasumine ositi kümnele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 3