lg 1,
lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus.
lg 1 ja
lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 ASJAOLUD Leonid Rubanjak’i on kriminaalkorras karistatud 3-l korral:
S § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud 22 päeva vangistust, kandmise alguseks 14.06.2004.a. Leonid Rubanjak on talle mõistetud karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 27.10.2010.a kohtuistungil ära Leonid Rubanjaki ja prokuröri, on seisukohal, et Leonid Rubanjakki ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Leonid Rubanjak kannab karistust raskete esimese astme kuritegude eest – KrK § 210² lg 2 p 1,4 järgi narkootilise aine suures koguses ja korduva ebaseadusliku käitlemise eest ning veel kannab Leonid Rubanjak karistust KarS § 113 järgi tahtliku tapmise eest. Tahtliku tapmise pani Leonid Rubanjak toime ajal, kui tal oli katseaeg, olles vabastatud KrK § 210² lg 2 p 1,4 järgi karistuseks mõistetud 3 aasta vangistuse kandmisest tingimisi ja allutatud käitumiskontrollile. 15.02.2005.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusest nähtuvalt tappis alkoholijoobes Leonid Rubanjak karjääris meesisikust kannatanu, lüües auto pooltelejega kahel korral kannatanule pähe; saadud vigastustesse suri kannatanu kohapeal. Kohtuotsusest nähtuvalt olid nii kannatanu kui ka Leonid Rubanjak sellel ajal mõlemad asotsiaalse eluviisiga, ilma kindla elukohata ja elatusid juhuslikest allikatest – pudelite korjamisest, prügikastidest leitavast jmt; 2003.a suvest asusid elama Väo karjääri, kuhu ehitasid onni ja koos tarvitati alkohoolseid jooke, põhiliselt odekolonni ja surrogaate. Ajal, kui Leonid Rubanjak elas karjääris onnis ja kui ta karjääris 2004.a suvel tappis kannatanu, oli tal katseaeg ja ta pidi täitma käitumiskontrolli nõudeid Tallinna Linnakohtu 23.12.2002.a kohtuotsuse järgi. Nii 15.02.2005.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusest kui ka kinnipeetava isiklikust toimikust (II,25,28,54,90) nähtuvalt oli Leonid Rubanjak kodutu, elas prügimäel karjääris onnis, elas juhuslikest sissetulekutest, korjas taarat, tarbis ohtralt alkohoolseid jooke. Ka karistusregistri teatisest nähtuvalt on Leonid Rubanjakki 2003.a karistatud 3-l korral alkoholiseaduse § 70 järgi. 2 3 Vangistuse ajal on Leonid Rubanjak töötanud majandustöödel, on osalenud riigikeele algtaseme õppes, on lõpetanud alkoholsõltuvust käsitleva programmi Sinu valik, on osalenud sotsiaalprogrammis 12 sammu ning 2009.a veebruaris läbis programmi Viha juhtimine. Sellele vaatamata on Leonid Rubanjak jätkanud vangistuse ajal distsiplinaarsüütegude toimepanemist. Leonid Rubanjakil on järgmised kehtivad distsiplinaarkaristused: • 26.05.2008.a noomitus – kasutas füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava suhtes (II,34); • 01.08.2008.a üheks kuuks töölt eemaldamine – tööl keeldus töökorralduste täitmisest, suheldes kõrgendas häält ja käitus ebaviisakalt (II,43); • 04.08.2009.a üheks kuuks töölt eemaldamine – ei allunud korraldusele suunduda läbiotsimiseks määratud kohta, ei allunud seejärel korraldusele asuda tööle, kasutas suhtlemisel ähvardavat väljendit (II,74); • 18.08.2009.a 5 ööpäeva kartserit – turvakontrolli minnes rebis püksid endalt põlvini maha ja kasutas suhtlemisel žargooni (II,82); • 09.03.2010.a noomitus – ei allunud korraldusele, lahkuda valvuriruumi esisest koridorist (II,102); • 15.03.2010.a 10 ööpäeva kartserit – kasutas füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava suhtes (II,113). 25.02.2010.a kohaldati kinnipeetav Leonid Rubanjaki suhtes tema enda süülisest käitumisest tingituna (ründas kaaskinnipeetavat ja tekitas talle füüsilist valu – parema silma verevalum) täiendavaid julgeolekuabinõusid (II,99,101) ja nende kohaldamine lõpetati 04.08.2010.a (II,131). Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati vanglas korra tagamiseks; L.Rubanjak eraldati teistest kinnipeetavatest, et tagada vanglas viibivate isikute julgeolek. Eeltoodust nähtuvalt ei ole Leonid Rubanjak asunud seaduskuulekale teele. Kuigi Leonid Rubanjak on vangistuse ajal töötanud ja osalenud mitmetes programmides ja kursustel, sealhulgas programmis Viha juhtimine, ei ole need programmid ja kursused Leonid Rubanjaki käitumisele vajalikku mõju avaldanud, Leonid Rubanjak on vangistuses jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ja tal on kehtivad distsiplinaarkaristused, sealhulgas raskete distsiplinaarsüütegude eest (kaaskinnipeetavate suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise eest ja vanglaametnike seaduslike korralduste täitmata jätmise eest). Tulenevalt Leonid Rubanjaki käitumisest vangistuse ajal – omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi, sealhulgas ka raskete distsiplinaarsüütegude eest, on Leonid Rubanjakist lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid jätkuvalt kõrged. Mitmetel kursustel ja programmides osalemine ei ole Leonid Rubanjakile vajalikku positiivset mõju avaldanud. Kuna Leonid Rubanjak ei ole vangistuse ajal seaduskuulekale teele asunud ja temast lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid on jätkuvalt kõrged, ei pea kohus põhjendatuks Andrei Rubanjakki vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Vabaduses olevate isikute turvalisuse tagamiseks ei ole käesoleval ajal põhjendatud Leonid Rubanjakki vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 3 4 Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.