Obsah (4)

§ 199§ 68§ 74§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja 19. oktoob

§ 199

lg 2 p 8 ja 9 järgi advokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Johannes Pugal varguses süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud;

§ 68alusel arvata eelvangistuse aeg 10.-11.

detsember 2009 ja

1. jaanuar –
2. veebruar 2010, s.o 22 (kakskümmend kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ning lugeda Johannes Pugalil kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 8 (kaheksa) päeva;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, mõistetud vangistus 1 aasta 5 kuud 8 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Johannes Pugalile katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 5 kuud 8 päeva ei pöörata täitmisele, kui Johannes Pugal ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Johannes Pugalile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena: 1) hüvitama kuriteoga tekitatud kahju kannatanule

1. detsembriks 2010 ja summa kanda a/a nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas, tühistada Johannes Pugalile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Napsi Turbaraba AS tsiviilhagi ning välja mõista Johannes Pugalilt 1 700 (üks tuhat seitsesada) krooni Napsi Turbaraba AS kasuks; 2.2 välja mõista Johannes Pugalilt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 900 (üheksasada) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 425 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a novembri kuust igakuise menetluskulu osa 620 (kuussada kakskümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 Johannes Pugalile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 1 188 krooni jätta riigi kanda; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 300 (kolmsada) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vahur Krinalile. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-13729“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
4. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Johannes Pugal toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt

§ 199lg 2 p 8 ja 9 järgi, mis seisnesid: 1) 13.

juulil 2009 kella 06.45 ja 07.45 vahelisel ajal tungis ukseluku lõhkumise teel Viljandi mk Kõpu vallas Supsi külas asuva Napsi Turbaraba AS soojakusse ning võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil sealt Napsi Turbaraba AS-ile kuuluva trimmeri Jonsered RS44 väärtusega 7 000 krooni, ketaslõikuri Metabo väärtusega 1 700 krooni ja elektridrelli Einhell väärtusega 400 krooni, millega põhjustas kokku varalise kahju summas 9 100 krooni; 2) ajavahemikus

1. august 2009 kuni
2. august 2009 isikuna, kes on varem toimepannud varguse, tungis Viljandi mk xxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxx Arvi P.ile kuuluvasse xxxxxxxxx xxxx kõrvalhoonesse ja ning võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil sealt mootorsae Husqvarna 257 väärtusega 2 500 krooni; 3) ööl vastu
3. septembrit 2009 isikuna, kes on varem toimepannud vargused, tungis Viljandi mk xxxx xxxxxx xxx xxxxxx Aimar K.ile kuuluvasse xxxxx-xxxxxxxxx xxxx talu aita ning võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil sealt mootorsae Husqvarna HQ 353 väärtusega 7 000 krooni, lintlihvija Makita väärtusega 2 500 krooni, kirve Fiskars väärtusega 500 krooni, pikendusjuhtme väärtusega 300 krooni, haamri väärtusega 200 krooni ja saeketi väärtusega 250 krooni, kokku põhjustas varalist kahju summas 10 750 krooni; 4) ajavahemikul
4. oktoober 2009 kuni
5. november 2009 varem vargused toime pannud isikuna tungis Viljandi mk xxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx Rein S.le kuuluvasse xxxxx talu elumajja, kust varastas mootorsae Partner 5000, koos teritaja ja varuketiga, musta värvi nahktagi, musta värvi talvejope, 2 petrooleumlambi, padrunvõtmete komplekti, metallhaamri, murukäärid Fiskars, hekikäärid Fiskars, murutrimmeri tamiili, millega põhjustas varalise kahju summas 14 000 krooni; 5) ajavahemikul
6. detsember 2009 kella 17.00-st kuni
7. detsember 2009 kella 09.30-ni varem vargused toimepannud isikuna, tungis Viljandi mk xxxxx-xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx Ado V.ile kuuluvasse xxx talu kõrvalhoonesse, kust varastas mootorsae Sthil väärtusega 9 000 krooni, ketaslõikuri Metabo väärtusega 3 000 krooni, ketassae Metabo väärtusega 1 600 krooni, kirve Fiskars väärtusega 600 krooni, mõõdulindi Oregon väärtusega 400 krooni, nurksae väärtusega 400 krooni, põhjustades varalise kahju kokku summas 15 000 krooni; 6) ajavahemikul
8. detsember 2009 kella 17:00 ja
9. detsember.2009 kella 13:30 vahel isikuna, kes on varem toimepannud vargused, tungis Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx Ado V.ile kuuluvasse xxx talu saunahoone tööruumi, kust varastas taldlihvija Skil väärtusega 499 krooni, kirve Fiskars väärtusega 500 krooni, leeklambi väärtusega 200 krooni, kaitsekiivri Jonsered väärtusega 600 krooni, langetuslabida Fiskars väärtusega 500 krooni, kaabliboksi juhtme pikkusega 20 m väärtusega 400 krooni, võsaraiumise kiini Fiskars väärtusega 600 krooni, käsivintsi väärtusega 1000 krooni, puidupuuride komplekti väärtusega 70 krooni, käsihaaratsi Fiskars väärtusega 240 krooni, puukoorimise eseme Liimeister väärtusega 300 krooni, massijuhtme ca 15 m pika väärtusega 20 krooni, lõikekett Stihl 15 väärtusega 10 krooni, lõikekett Stihl 13 väärtusega 130 krooni, lisaks väärtuseta kahed näpitstangid, mootorsae Stihl kruvikeeraja koos mutrivõtmega, pussnuga, põhjustades varalise kahju kokku summas 5 069 krooni.
10. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 199

lg 2 p 8 ja 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta ja 6 kuud;

§ 68

lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamine 10.12.2009 kuni 11.12.2009, 14.01.2010 kuni 09.02.2010, s o 22 päeva, arvata karistusaja hulka; kandmata karistus on 1 aasta 5 kuud ja 8 päeva vangistust;

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Johannes Pugal 3-aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi alalise elukohaga xxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx;

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustada Johannes Pugalit hüvitama kuriteoga tekitatud kahju kannatanule

1. detsembriks 2010 a, summa kanda a/a nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas.
2. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
3. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
4. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
5. Põhjendused karistuse mõistmisel 3

§ 199

lg 2 p 8 ja 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Napsi Turbaraba AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1 700 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista Johannes Pugalilt 1 700 (üks tuhat seitsesada) krooni Napsi Turbaraba AS kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 788 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 300 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 1 788 krooni ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku 1 188 krooni. Sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele 1 188 krooni jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 600 krooni. 4 Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Johannes Pugalilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 900 (600 + 300) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Johannes Pugal on kahtlustatavana kinni peetud 10.-
6. detsember 2009 ja
7. jaanuar-
8. veebruar 2010, seega on Johannes Pugal viibinud eelvangistuses 22 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev ning Johannes Pugali lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 5 kuud 8 päeva. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 5