4-10-2298/7

4-10-2298 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.oktoobril 2010.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-10-2298 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Harald Kärpuk, isikukood 33008054910, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja: Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskond, asukoht Tallinna 12, Paide, ametnik Ülle Koha Kohtuistungi aeg 20.oktoobril 2010.a. avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Jätta Harald Kärpuki kaebus rahuldamata. Jätta muutmata Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 25.jaanuari 2010.a. otsus väärteoasjas nr.2510,10,000334 Harald Kärpuki karistamises Relvaseaduse (RS) § 891 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 600.00 krooni. Menetluskulud jätta Harald Kärpuki kanda. Välja mõista Harald Kärpukilt riigituludesse postikulu 81.60 (kaheksakümmend üks krooni ja 60 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 AS Swedbank, viitenr 2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lisaks kohtulahendi numbrile isiku, kelle eest tasutakse ja nõude liigi. Juhul, kui menetluskulusid nõuetekohaselt ei tasuta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja kaebuse sisu Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 25.01.2010.a. otsuse nr.2510,10,000334 alusel on Harald Kärpukit karistatud Relvaseaduse (RS) § 891 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 600.00 krooni selle eest, et Harald Kärpik hoidis 24.01.2010.a. kella 11.55 ajal oma jahirelvi toas kapi ja seina vahel, seega ei hoidnud relvi nõuetekohaselt, pannes toime tulirelva käitlemise nõuete rikkumise RS § 46 lg 1 järgi. Kaebuse esitaja palub tühistada eelpoolnimetatud kohtuvälise menetleja otsus. Kaebuses toodud asjaolude kohaselt käis ta päev enne talle süüks pandavat rikkumist jahil ning võttis järgmisel hommikul relvad relvakapist välja nende korrastamiseks. Seoses tekkinud peretüliga ei hakanud ta relvi kohe puhastama, pannes need käest ära kapi ja seina vahele, kus need olid politsei saabumisel. Kaebuse esitaja arvates oli ta ärritunud peretülist, samuti politsei ja kiirabi ootamatust ilmumisest, mistõttu ei suutnud vajalikul määral olukorda selgitada. Pealegi lubas politsei kaebuse esitajale järgmisel päeval relvad ja relvaloa tagasi anda, kuid selle asemel toodi hoopis kiirmenetluse otsus tema karistamise kohta 600.00-kroonise rahatrahviga. Kaebuse esitajat ähvardati trahvi mittemaksmisel saada trahvi 18 000.00 krooni, kuid kui ta tasub koheselt trahvi, saab loa ja relvad tagasi. Lootes, et asi laheneb talle soodsalt, tasus Harald Kärpuk järgmisel päeval rahatrahvi 600.00 krooni. Vaatamata antud lubadustele kaebuse esitaja relvi ega relvaluba tagasi ei saanud, otse vastupidi, kuna 03.03.2010.a. tunnistati Lääne Prefektuuri poolt kehtetuks ka tema relvaluba. Kaebusest nähtub, et Harald Kärpuk omab relvaluba juba 1976.aastast, omades seega pikaajalist relvade kasutamise ja hoidmise kogemust. Ka on tal olemas nõuetekohane relvakapp ning ta hoiab alati relvi kapis. Kaebuse esitaja tunnistab, et 24.01.2010.a. olid tal relvad kapist väljas, kuid paigutatud ajutiselt varjatud kohta. Relvi võib vajaduse korral kapist välja võtta ja seekord oli vaja neid õlitada, kuid sellest ühekordsest faktist ei saa teha järeldust nagu rikuks Harald Kärpuk pidevalt relvahoidmise eeskirju. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et Harald Kärpukile süüks pandav RS § 891 lg 1 rikkumine on leidnud tõendamist ning puudub alus määratud karistuse tühistamiseks. Tõendamist on leidnud, et Harald Kärpuk ei hoidnud relvi mitte relvakapis, vaid kohas, kus need olid kättesaadavad kolmandatele isikutele. Ka on karistus mõistetud alammäära lähedases määras, kuigi arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid võiks karistus olla isegi suurem. Kohtu seisukoht Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 55 lg 1 p-dele 1-3 on teinud kohtuväline menetleja otsuse Harald Kärpukile rahatrahvi määramise kohta RS § 891 lg 1 alusel. Vaidlust ei ole selles, et vaidlustatud otsuses oleval ajal ja kohas asusid Harald Kärpuki relvad mitte relvakapis, vaid kapi ja seina vahel. Kuigi Harald Kärpuk on kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt selgitanud, et relvad asusid seal julgeoleku tagamiseks (tl 12), on ta nii kaebuse esitamisel kui ka asja arutamisel kohtuistungil väitnud, et võttis relvad välja nende korrastamiseks. Tunnistaja Jaanus Viilopi ütluste kohaselt olid mõlemad relvad relvakapist väljas paigutatuna relvakotti, mis asus kapi ja seina vahel. Kaebuse esitaja enda sõnul läks ta pärast relvade relvakapist välja võtmist puid tooma ning õige on kohtuvälise menetleja seisukoht, et Harald Kärpuk jättis relvad järelvalveta, mil need olid kättesaadavad kolmandatele isikutele, s.t. ka kaebuse esitaja abikaasale. Harald Kärpuk ei eita ka, et tal tekkis ajal, mil relvad olid relvakapist väljas, abikaasaga tüli ning tõendatud on, et 24.01.2010.a. sai Lääne Prefektuur väljakutse peretüli kohta aadressil xxxxxxxxxxxxxx. Teatise kohaselt olevat agressiivselt käituv Harald Kärpuk ähvardanud abikaasat ja ennast jahipüssiga maha lasta (tl 24, 26). Nimetatud informatsiooni on tunnistaja Jaanus Viilop ka kinnitanud, käies samal päeval Harald Kärpuki abikaasaga vestlemas ning vormistas 2 perevägivalla infolehe (tl 25). Nii tunnistaja Jaanus Viilop kui ka Riho Raha sõnul kartis Harald Kärpuki abikaasa koju minna. Tunnistaja Jaanus Viilop koostas kaebuse esitaja elukohas relva üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 27) ning tema ja 25.01.2010.a. kaebuse esitaja elukohta läinud Riho Raha ütluste kohaselt ei rääkinud Harald Kärpuk menetlustoimingute läbiviimisel midagi relvade puhastamisest. Tunnistaja Riho Raha kinnitusel ei sundinud ta Harald Kärpukit 25.01.2010.a. antud seletust andma. Harald Kärpuki ülekuulamise protokollist nähtub ka, et ta on ütlused andnud omakäeliselt. Tunnistaja Riho Raha on ümber lükanud kaebuse esitaja väited nagu oleks teda millegagi ähvardatud või mõjutatud. Seda enam, et vaidlusalune kiirmenetluse otsus koostati mitte 24.01.2010.a., vaid peretülile järgneval päeval, mil Harald Kärpukil oli aega ärritusest toibuda. RS § 46 lg 1 kohaselt peab füüsiline isik hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas ning sama sätte lg 3 kohaselt on selleks spetsiaalne raudkapp ehk relvakapp. RS § 46 lg 8 kohaselt ei ole relvakapp nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti kättesaadav. Antud juhul oli tegemist kahe relvaga, seepärast on põhjendamatu ka Harald Kärpiku õigustus relvade hoidmiseks väljaspool relvakappi. Ei saa vaielda selle üle, et relvi tuleb korrastada ja relvakapist välja võtta, kuid antud juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et see nii ei olnud. Harald Kärpuk on põhjendanud relvade paigutamist kapi ja seina vahele plaaniga neid hakata korrastama, kuid puuduvad tõendid, et ta oleks neid korrastama asunud. Relvade näol on tegemist suurema ohu allikaga, seda enam, et fikseeritud on ka ähvardus relva kasutamiseks. Ainuüksi asjaolu, et jaanuaris 2010.a. toimunud peretüli on lahenenud, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ega ka väärteomenetluse lõpetamiseks. Kuigi VTMS § 30 annab menetlejale võimaluse väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, võib seda tulenevalt kohtupraktikast teha ikkagi juhul, kui menetlusaluse süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et tõendeid kogumis hinnates on tõendamist leidnud Harald Kärpuki poolt RS § 46 lg 1 rikkumine, pannes toime teo, mis vastab RS § 891 lg 1 koosseisule ning tema poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohus ei ole tuvastanud. Tegemist on raske rikkumisega, kuna RS § 891 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 päevamäära, s.o. kuni 18 000.00 krooni või aresti. Arvestades eeltoodut ning Harald Kärpuki isikut on kohtu arvates kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus põhjendatud. Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et Harald Kärpiku poolt pandi toime RS § 46 lg 1 nõuete rikkumine ning teda on õigesti karistatud RS § 891 lg 1 järgi. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning õigesti kohaldatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu tuleb jätta tühistamata Harald Kärpukile mõistetud karistus. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, tuleb VTMS § 38 ja KrMS § 180 alusel menetluskulud (postikulu) hüvitada kaebuse esitajal. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3 4