lg 1 p 2 kohus MÄÄRAS: Lõpetada Sergei Luštšenko suhtes täitemenetlus täiteasjas 072/2008/565 Viru Maakohtu 23.08.2007 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-07-9252 menetluskulu sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Vabastada Sergei Luštšenko sissetulek aresti alt täitemenetluse nr 072/2008/565 raames. Määruse ärakiri saata Sergei Luštšenkole ja kohtutäitur Risto Küttile. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 23.08.2007 kohtuotsusega tunnistati Sergei Luštšenko süüdi
MS § 238 lg 2;
Kohtuotsusega mõisteti temalt riigi tuludesse välja menetluskulud kokku 20085,35 krooni. Kohtuotsus jõustus 14.09.
sätestatud tähtaja jooksul.
lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus lähtub aegumistähtaja arvestamisel
redaktsioonist, mis kehtis kuni 31.12.2009, kuna
lg 3 kohaselt ei ole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu. Toimiku materjalidest on näha, et Viru Maakohtu 23.08.2007 kohtuotsusega karistati Sergei Luštšenkot
Tegemist on teise astme kuriteoga. Järelikult, Sergei Luštšenko suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 14.09.2010 (14.09.2007 pluss 3 aastat) tingimusel, et puuduvad
Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid. Vastavalt
§-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid
Vastavalt
§-le 82 lg 2 p 2 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele
Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab
lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele. Vastavalt
§-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. 2 KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määta selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohtule esitatud toimiku materjalidest ei nähtu, et kohus oleks Sergei Luštšenkolt 23.08.2007 kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 14.09.2010 (alates otsuse jõustumisest pluss 3 aastat) TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Kohtu hinnangul 23.08.2007 kohtuotsus kriminaalasjas, mis jõustus 14.09.2007 on käesolevaks hetkeks möödunud
Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud
Kohus leiab, et Viru Maakohtu 23.08.2007 otsuse jõustumisest 14.09.2007 kuni käesoleva ajani on möödunud üle kolme aasta, seega ka aegumise tähtaeg menetluskulu sissenõudmiseks kooskõlas
Kohtunik Inna Kirsipuu 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.