25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Veera Kremez Süüdistatav Aivar Raedla ik: 37201040221, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: töötu, elukoht: XXX Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 16.07.201017.07.2010, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld alates 17.07.
lg 2 järgi vangistus 2 kuud, § 65 lg 2 alusel vangistus 5 kuud 28 päeva; vabanes 16.02.2010 karistuse kandmiselt
25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.
lg 2 järgi 19.08.2009 ja 28.02.2010 toimepandud varguskatsete eest, s.o olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 16.07.2010 kella 16.00 paiku, viibides Tallinnas Vilde tee 101 asuvas kaupluses Comarket, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ABC Supermarkets AS-le kuuluva ühe 2-liitrise pudeli õlut AleCog Double Rock maksumusega 32.90 krooni ja möödus kassast nimetatud kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt. Sellega asus Aivar Raedla, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, vastavalt oma ettekujutusele süüteost vahetult võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, millega pani toime süstemaatiliselt varguse katse, s.o KarS §
Kohtuistungil süüdistatav Aivar Raedla seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 16.07.2010 koostatud ABC Supermarkets AS-i avaldusest nähtuvalt 16.07.2010 möödus isik ABC Supermarkets kassaderivist, jättes tasumata kauplusest võetud kauba (A LE Cog Double Bock 2 l) eest summas 32,90 krooni. Isik osutas kinnipidamisel vastupanu. (t/l 2) • 16.07.2010 koostatud õigusrikkuja kinnipidamise akti kohaselt 16.07.2010 kell 16:00 asukohaga Solnok, Vilde 101, peeti kinni isik kassade liini taga õllepudeliga „Bock“ maksumusega 32,90 krooni. Kaup tagastati kauplusele. (t/l 6-7) • 16.07.2010 ja 09.09.2010 koostatud tunnistaja AR'i ülekuulamisprotokollide kohaselt 16. juulil kell 16.00, tema viibides korrapidamisel Comarketis „Szolnok" nägi, kuidas umbes 4045 aastane mees, jalas mustad rannaplätud ja mustad spordipüksid, sisenes kauplusse, võttis 2liitrise pudeli õlut „Bock" maksumusega 32.90 EEK, läks kassast mööda, jättes selle eest maksmata ja meesterahvas peeti kinni kassade liini taga. Kinnipidamisel osutas vastupanu ja oli agressiivselt meelestatud. Meesterahvas tõukas tunnistajat, kuid tunnistaja füüsilist valu ei tundnud ja pretensioone tal kinnipeetud isiku vastu ei ole. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele.(t/l 3-5, 35-38) • Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on süüdistatut varem kriminaalkorras karistatud 8 korda: Tallinna Linnakohtu 06.01.1993 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi tingimisi vabadusekaotus 3a katseaeg 2a; Harju Maakohtu 19.10.1994 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, § 140 lg 2 p 1,2,3,4, § 141 lg 2 p 1,2 järgi vabadusekaotus 7a; Harju Maakohtu 25.09.2000 otsusega KrK § 177`3 järgi vabadusekaotus 8k; Tallinna Linnakohtu 12.03.2004 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi vangistus 1a 6k; Harju Maakohtu 06.02.2007 otsusega KarS § 121 järgi § 199 lg 2 p 4-25 lg 2 järgi vangistus 8k 11p; Harju Maakohtu 24.03.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,9-25 lg 2 järgi tingimisi vangistus 4k katseaeg 2a; Harju Maakohtu 3 07.12.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p9-25 lg 2 järgi vangistus 2k, § 65 lg 2 alusel vangistus 5k 28p; Harju Maakohtu 02.03.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9-25 lg 2 järgi vangistus 2k 20p. Väärteokorras on süüdistatavat karistatud 5 korda. (t/l 13-16) • Väljatrükk 07.12.2009 Harju Maakohtu otsusest, millest nähtuvalt Aivar Raedlale mõisteti KarS §
(t/l 17-20) • Väljatrükk Harju Maakohtu 02.03.2010 otsusest ja nimetatud kriminaalasja süüdistusaktist nähtuvalt Aivar Raedlale mõisteti 28.02.2010 kauplusest Grossi Toidukaubad toimepandud varguse katse eest summas 123,90 krooni KarS §
(t/l 21-22, 39-40) • 17.07.2010 koostatud kahtlustatava Aivar Raedla ülekuulamisprotokolli kohaselt on ta esitatud kahtlustusega nõus. Läks mainitud kauplusesse ja võttis müügisaalist 2 liitrilise pudeli õlut, peale mida möödus kassadest. Kahetseb oma tegu. (t/l 26-28) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 01.2009-01.2010 oli 0 krooni. (t/l 12) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava Aivar Raedla süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja AR'i ütlusi, ABC Supermarkets ASi avaldust, Harju Maakohtu 07.12.2009 ja 02.03.2010 otsuste väljatrükke, karistusregistri väljavõtet, õigusrikkuja kinnipidamise akti, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Aivar Raedla käitumine kvalifitseeritud KarS §
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli Aivar Raedlat temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajaks karistatud kahel korral kohtu poolt KarS §
lg 2 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest, millised teod olid toime pandud eelnenud 11 kuu jooksul. Neile süütegudele järgnevalt, pärast kahe järjestikuse vangistuse ärakandmist pani ta toime uue samalaadse süüteo. Sellistest andmetest võib teha järelduse, et varguste toimepanemine kauplustest on muutunud süüdistatava elulaadiks ja omakssaanud käitumisviisiks. Taolist käitumisviisi hindab kohus varguste toimepanemisena süstemaatiliselt, kuivõrd tegemist ei ole üksikjuhtumitega, vaid elulaadiga. Ka seekord võeti süüdistatava käest kaup ära ja tagastati kauplusele ning süüdistataval ei õnnestunud varastatut omastada. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS §
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on oma käitumist kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatavat on samalaadsete süütegude toimepanemise eest korduvalt karistatud vangistusega, mis on jäetud kohaldamata ja vangistusega, mis on täitmisele pööratud. Pärast karistuste ärakandmist on ta pannud toime uuesti samalaadse süüteo. Seega ei ole tegemist juhuslikult toime pandud vargusega, vaid teadliku ja tahtliku käitumisviisiga, mis on muutunud süüdistatava elulaadiks. Seetõttu ei ole kohtu arvates süüdistatava kahetsus siiras ja kohus ei saa seda arvestada karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka inkrimineeritud süüteo varavastane iseloom, kus süüdistatav on püüdnud varastada väheväärtuslikku asja. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud 8 korral. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistus on esitatud ühes 4 episoodis, süütegu oli suunatud väheväärtusliku vallasasja vastu ning süüteoga kannatanule kahju ei tekkinud, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et tal on kuu aja pärast võimalik tööle asuda ning töökoht on kindel. Samuti ei ole ta kaks kuud tarvitanud alkoholi, mis on olnud süütegude toimepanemise tõukejõuks. Avaldas nõusolekut teha üldkasulikku tööd ja terviseseisund võimaldaks tal seda teha. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd süüdistataval on võimalik asuda tööle, teda ei ole viimase kolme kuu jooksul enam tabatud samalaadsete süütegude toimepanemiselt ja arvestades süüdistatava enese nõusolekut, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib asendada üldkasuliku tööga, andmaks süüdistatavale võimaluse asuda tööle ja näidata oma soovi elada edaspidi õiguskuulekalt. Seetõttu leiab, et süüdistatavale mõistetava vangistuse kohene täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatav saaks üldkasulikku tööd tehes tõestada, et ta on võimeline nii üldkasulikku tööd tehes kui ka pärast seda olema ühiskonnale kasulik. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.