lg.1 järgi Andres V (isikukood: xxx, elukoht: xxx, õpib Gümnaasiumis, õpilane) Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Andres V väärteoasjas 2376,10,003796 LS § 741 lg.1; § 7419 lg.2; § 7430 lg.
S § 63 lg 1 järgi arest 7 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 18.10.2010.a. Nimetatud kuupäeval arestimajja mitteilmumisel kohaldada Andres V’i suhtes sundtoomist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik konstaabli Eneli Kauber’i poolt on 22.08.2010.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1134977 selle kohta, et Andres V 22.08.2010.a. kella 02:09 ajal juhtis mootorsõidukit Audi 80 reg nr xxx (omanik AK) Aruvalla – Jägala 10.km, seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,78 mg/l +/-0,05 mg/l. Eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumise märguannet, mis oli antud politseisõiduki siniste ja punaste vilkuritega ning sisselülitatud helisignaaliga. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust ning kontrollijale esitamiseks puudus mootorsõiduki omaniku poolt väljaantud kirjalik volikiri, mis on LS § 17 lg.3 kohaselt kohustuslik. Andres V pani toime LS § 741 lg.1; § 7419 lg.2; § 7430 lg.
Kohus selgitas 11.10.2010.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19; § 98 lg.5 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi, taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Andres V kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja tunnistas end temale inkrimineeritud väärtegudes süüdi täielikult, et juhtis väärteoprotokollis nimetatud aegadel ja kohtades mootorsõidukit, seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,78 mg/l +/-0,05 mg/l. Eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumise märguannet, mis oli antud politseisõiduki siniste ja punaste vilkuritega ning sisselülitatud helisignaaliga. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust ning kontrollijale esitamiseks puudus mootorsõiduki omaniku poolt väljaantud kirjalik volikiri, mis on LS § 17 lg.3 kohaselt kohustuslik. Oma tegu selgitas Andres V puhta rumalusega ning kinnitas, et oma teoeksimusest aru saanud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Andres V’it tuleks karistada arestiga 15 päeva. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteos tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka kohtualluvusse saatmise määrusega (tl 2); väärteoprotokollidega (tl 3); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga (tl 4); tunnistaja ülekuulamise protokolliga (tl 5); indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 6); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (tl 7); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 8); õiendiga isiku/isiksuse tuvastamise kohta (tl 9); ARK-i juhtimisõiguse andmetega (tl 10); karistusregistri teatisega (tl 11) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Andres V’ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Andres V’it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Andres V’it tuleb karistada arestiga, kuna isikul puudub töökoht ning ta ei oma püsivat sissetulekut, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime enamohtliku väärteo ning otstarbekas ei ole Andres V’i karistada rahalise karistusega. Samas võtab kohus arvesse, et Andres V ei ole varasemalt karistatudisik ning kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ta ka uuri rikkumisi toime pannud ning seega võib määratud arest jääda miinimumi lähealale. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse §-de 741 lg.1; § 7419 lg.2; § 7430 lg.
Piret Liivo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.