lg 1 ja § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks on
lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.03.2008.a otsusega mõistetud ja täielikult kantud karistuse, mis on 3 kuud 27 päeva vangistust, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.01.2008.a ja lõpeb 16.01.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 17.09.2010.a. Tartu Vangla edastas 03.09.2010.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 13.10.2010.a seisuga on Sergei Lavrentjevi kandmata karistusaeg 1 aasta 3 kuud 3 päeva vangistust. Sergei Lavrentjev on varem kriminaalkorras karistatud 8 korral: 1) 06.06.2001.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 2) 21.08.2001.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 - § 15 lg 2 järgi 6 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 3) 22.10.2001.a Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 5 kuud vabadusekaotust; 4) 26.02.2003.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aastat vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 5) 20.10.2004.a Lääne-Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4 järgi 4 kuud vangistust; 6) 26.01.2006.a Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel 8 kuud vangistust; 7) 28.03.2006.a Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 ja
alusel 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta kuud; 8) 13.03.2008.a Viru Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 ja
Kriminaalhooldaja oma ettekandes ja vangla koostatud iseloomustuses ei toeta Sergei Lavrentjevi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör nõustub kriminaalhooldaja ja vangla arvamusega ning ei toeta samuti vabastamist. Prokurör on seisukohal, et isiku, kes tegeles narkootikumide käitlemisega suures ulatuses, elatudes sellest ning sellest tulenevalt pani toime raske tervisekahjustuse oma väiksele lapsele, ärakantud karistus ei ole piisav. Prokuröri arvates ei ole süüdimõistetu endale teadvustanud tegelikult narkosõltuvuse olemust ning Lavrentjev peaks tõsiselt tegelema sellega. Väga problemaatiline on ka vabaduses olev sotsiaalne võrgustik. Kaitsja leiab, et Sergei Lavrentjevi võiks vabastada enne tähtaega. Ta on läbinud mitmed sotsiaalprogrammid vanglas. Tartu Vangla on märkinud, et ta osaleb sõltuvus rehabilitatsioonikeskuses, on sinna paigutatud kinnipeetava enda soovil ja see tegeleb tõhusalt narkoprobleemidega. Tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Ta on avaldanud, et soovib vabaduses pöörduda anonüümsete narkomaanide rühma. Kohtla-Järve Linnavalitsus on eraldanud Lavrentjevile vabanemise korral ühe toa ühiselamus. Kui ta tähtaegselt vabastada, siis ei ole kriminaalhooldajat, kes toetaks. Sergei Lavrentjev ise selgitab, et kohus võiks teda vabastada, kuna talle tundub, et ta on paranenud. Ta on vangistuse ajal läbinud kõik rehabilitatsioonid ning aru saanud, et narkootikume pole talle enam vaja. Tal on vabaduses laps, kelle suhtes tal on vanemlikud õigused ära võetud ja keda kasvatab tema ema, kuid süüdimõistetu soovib vabanedes asuda ise last kasvatama või vähemalt toetada materiaalselt. Vabanedes loodab ta tööd leida, kuid talle on määratud ka invaliidsuspension. Sergei Lavrentjev on ka vabaduses nõus läbima 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Sergei Lavrentjev on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Lavrentjev on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kandnud ka vangistust. Vaatamata sellele on antud talle korduvalt võimalusi ja teda vangistuse kandmisest tingimuslikult vabastatud. Kuid isik ei ole ta teinud sellest järeldusi ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolevalt kannab ta karistust muuhulgas narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o I astme kuriteo toimepanemise eest. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud ja lõplikuks karistuseks mõistetud nelja aasta pikkusest vangistusest on ta ära kandnud veidi enam kui pool karistusaega. Arvestades
lg 2 p 1järgi kvalifitseeritava kuriteo raskust ja asjaolu, et sellega sai võimalikuks teise raske kuriteo toimepanemine, millega seati ettevaatamatusest ohtu 10-kuuse lapse elu, on esimese astme kuriteo eest kantud karistuse aeg ebapiisav, võrreldes toimepandud kuriteo raskusega. Eelneva põhjal leiab kohus, et Sergei Lavrentjevi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik. Kaitsja poolt märgitu, et isik vajaks vabanemisel kriminaalhooldaja järelevalvet, saab realiseeruda veel ka hiljem, kuna Sergei Lavrentjevi kandmata karistusaeg on veel ligi aasta ja kolm kuud ning tal peaks avanema veelkord võimalus ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetu senised pingutused tegelemaks narkosõltuvusega on tunnustamist väärt. Plaan jätkata sellega ka vabaduses kasutades selleks rehabilitatsioonikeskuse või teiste spetsialistide toetust, saab realiseeruda veel ka hiljem, kui kohus lahendab edaspidiselt küsimust tema ennetähtaegseks vabastamiseks või ka tähtaegsel vabanemisel. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.