4-10-2357 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2010 a Tallinn Väärteoasja number 4-10-2357 (2302,10,007372) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 7419lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Menetlusalune isik: Pärtel Käär-Jalundi, 38211170222, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta Pärtel Käär-Jalundi kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 12.07.2010 otsusele nr 2302,10,007372 Pärtel Käär-Jalundi karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,

§ 7419

lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 12.07.2010 otsus nr 2302,10,007372 Pärtel Käär-Jalundi karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,

§ 7419

lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata.

1. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 5 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest, so 21.10.2010 ning lõpeb 5 kuulise tähtaja möödumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse 1 soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 20.09.
2. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 20.10.
3. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 21.10.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 12.07.2010 otsusega nr 2302,10,007372 karistati Pärtel Käär-Jalundit LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,

§ 7419

lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 23.06.2010 kell 20.40 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee

1. kilomeetril Saue vallas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit Chrysler Voyager registreerimismärgiga xxxjuhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,67 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 20 lg 4 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et soovib otsuse vaidlustada lisakaristuse osas ja taotletakse põhikaristuse kergendamist ning tasumise määramist ositi. Kaebuse kohaselt oli tarvitanud pool liitrit õlut ja tunni möödudes läks poodi. Puhus Andres L alkomeetrisse ning näit oli 0,
2. Poe juurest lahkudes peeti kinni ning tuvastati joove 0,67 mg/l. Viidi Sauele ja seal oli näit 0,67 +/- 0,
3. Vaidlustatud otsusega on temalt võetud ära sõiduki juhtimise õigus, kuigi puuduvad raskendavad asjaolud. Tema elukoht on Lagedil, kuid töökoht Sakus ning ühistransporti hommikul sinna ei käi. Ainus võimalus tööle saada on liigelda autoga. Laps käib alates 11.08.2010 lasteaias ja tema kohuseks on laps lasteaiast ära tuua, kuivõrd abikaasa töötab kella 20.00ni. Ilma autota ei ole võimalik Sakust õigeks ajaks lasteaeda jõuda. Kui juhiluba ei ole, siis ei ole võimalik tööle minna, mis tähendab sissetuleku kaotust. Sissetulekust aga sõltub elukoha eest tasumine, lasteaia eest tasumine, toidu eest tasumine, maksude tasumine ja trahvi tasumine. Hetkel on sissetulekuks 8000 kuni 9000 krooni. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et varem oli hooajalisel tööl, nüüd on töökohta vahetanud ja töötab Tallinnas. Sellegipoolest ühistranspordiga ei jõuaks Lagedilt õigeks ajaks tööle ning lapsele järele. Vaidlusalusel ajal oli töökaaslase juures ja läks jaanikut pidama. Avastas, et suitsud on otsas. Sõitis kaupluse juurde, mis on umbes kahe kilomeetri kaugusel. Puhus alkomeetrisse ning näit oli
4. Taotleb juhtimisõiguse osas otsuse tühistamist. See on tema töö ja leib, on peres ainuke palga teenija, abikaasal on miinimumpalk. Elavad üüripinnal, maksud vaja maksta ja muud asjad. Ühistransport on küllaltki kõrge hinnaga ning odavam on pidada oma autot ja sõita. Tunnistajana üle kuulatud Andres Loss seletas, et alkomeeter on ostetud 2 aastat tagasi ja vennaga kahepeale. Alkomeetri taatlemisest on midagi kuulnud. Vahest harva võtab kaasa, ei ole uurinud millal peab taatlema. Ise ei ole taatlusse viinud. Proovisid alkomeetrit, Pärtlil oli näit 0 ja temal endal 0,
5. Kohtuväline menetleja jäi vaidlustatud otsuses märgitud seisukohtade juurde ja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitajal oli alkoholi lubatud piirmäär ületatud ning temal mõõdeti 0,63 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus. See ületab kerge joobe keskmist määra ning kaebuse esitaja kasutas taatlemata alkomeetrit, tundes end hästi ning uskus, et on kaine. Selline juht tuleb liiklusest kõrvaldada ja kõrvaldamise ajaks tagatakse vähemalt teiste liiklejate ohutus. Selline juht ei sea ohtu mitte ainult enda, vaid ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Riigikohus on seisukohal, et üldjuhul tuleb sellise väärteo puhul kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ning sellest tuleks loobuda vaid erandlikel asjaoludel. Käesolevas asjas erandlikke asjaolusid ei ole tuvastatud. Kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduk ei kuulunud temale, tal puudus selle sõidukiga juhtimiskogemus ning ta võttis alkoholi 2 tarvitanuna võõra sõiduki. Määratud karistus on õiglane, proportsionaalne isiku süüga ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, so 12 600 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on karistus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,67 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,62 mg väljahingatava õhu liitri kohta. LS § 7419 lg 2 sätete kohaselt saab väärteokorras karistada isikut, kelle väljahingatava õhu liitri kohta on tuvastatud alkoholisisaldus kuni 0,74 mg. Seega oli alkoholisisaldus tuvastatud vastutust ettenägeva sätte ülempiiri lähedasena ning juhul, kui alkoholisisaldus oleks olnud 0,13 mg võrra suurem, olnuks tegemist mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, milline käitumine on karistatav KarS § 424 järgi rahalise karistuse või vangistusega kuni 3 aastat. Seega süü suurust arvestades olnuks õigustatud isiku karistamine põhikaristusega ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena, kuid kohtuväline menetleja on määranud menetlusalusele isikule karistuse ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü suurus põhimõtteliselt vastab määratud põhikaristuse määrale, kuigi süü suurust arvestades võinuks põhikaristus olla suurem, kuid kaebemenetluses ei saa kohus menetlusaluse isiku olukorda raskendada ega määratud karistuse määra suurendada. Esitatud kaebuses vaidlustatakse põhiliselt määratud lisakaristust, mis on määratud alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ning menetlusaluse isiku süü suurust arvestades olnuks lisakaristuse kohaldamata jätmine ilmselgelt põhjendamatu. Arvestades rikkumise raskust asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud lisakaristuse määr vastab isiku süüle. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et juhtimisõiguse äravõtmine muudab võimatuks tööl käimise, samuti lapsele lasteaeda järele mineku ning tööl käimise võimatuks muutumine tekitab kaebuse esitanud isiku perel majanduslikke raskusi, kuivõrd põhisissetuleku allikaks on kaebuse esitanud isiku sissetulek. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus, elukoha asukoht, liikumisvõimalused ja perekondlikud kohustused ning omaks võetud eluviisist tulenevad rahalised kohustused ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule oli teada, et tööl käimiseks ja lapsel järel käimiseks on vajalik juhtimisõigus. Samuti oli menetlusalune isik teadlik sellest, et tema enese väär käitumine võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja isik peaks hooliva suhtumise korral tegema kõik enesest oleneva, et tema ja tema ülalpeetavate majanduslik olukord ei halveneks. Isikuna, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimise õigus, on ta ka teadlik nii liikluseeskirja nõuetest kui ka liiklusseaduse nõuetest ning 3 liiklusseaduses märgitud sanktsioonidest. Seega ei saa talle olla ka üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat karistada peale rahatrahvi ka aresti ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Kohus asub seisukohale, et isiku elulaadi valik, kohustuste võtmine on iga isiku risk ning isik peab igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa majandusliku olukorra säilimise ning ülalpeetavate ülalpidamise ja nende eest hoolitsemise võimalikkuse. Väärteoasjas esitatud kaebuses on väidetud, et menetlusalune isik oli joonud pool liitrit õlut ja tunni aja pärast kontrollis ennast alkomeetriga ning pidas võimalikuks asuda sõidukit juhtima. Kohus ei pea vajalikuks peatuda sellel, et kainusele kinnituse saamiseks kasutati väidetavalt kalibreerimata alkomeetrit, vaid peab oluliseks seda, et kaebuse esitanud isikul tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 0,62 mg/l. Selline seisund ei saa säilida ühest pooleliitrisest lahjast õllest tunni aja möödudes. Tegemist on seisundiga, kus on ilmselgelt tarvitatud rohkem alkoholi. Kaebuse esitanud isik on aga sellises seisundis end pidanud kaineks ning kui isik ei saa aru, et alkoholisisaldus tema organismis on nii suur ja peab taolist seisundit normaalseks, siis on tegemist ohtliku liiklejaga ja menetlusalune isik on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so võimalikku aresti või rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse, so nii tema enda kui ka kaasliiklejate tervisesse ja varasse. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles sõiduki juhtimisele asumine ning liiklusalase väärteo toimepanemine oli menetlusaluse isiku jaoks olulisem kui vajadus tagada ka edaspidi oma pere heaolu vähemalt endisel viisil. Kohtu arvates näitab menetlusaluse isiku käitumine pigem seda, et ta tegi kõik enesest oleneva selleks, et tema majandusliku olukorra halvenemine rahatrahvi maksmise kohustuse tõttu ja temalt sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine muutuks vältimatuks. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 4