4-10-2143/5

4-10-2143 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2010 a Tallinn Väärteoasja number 4-10-2143 (2302,10,006270) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Istungil osalenud isikud Ragne Kesküla kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 22.06.2010 otsusele nr 2302,10,006270 Ragne Kesküla karistamises LS § 7419 lg 2 ja § 7422 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 7419 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Menetlusalune isik: Ragne Kesküla, 48604174710, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON
2. Jätta Ragne Kesküla kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg L 22.06.2010 otsusele nr 2302,10,006270 Ragne Kesküla karistamises LS § 7419 lg 2 ja § 7422 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 7419 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks rahuldamata.
3. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 22.06.2010 otsus nr 2302,10,006270 Ragne Kesküla karistamises LS § 7419 lg 2 ja § 7422 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 7419 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks muutmata.
4. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 4 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest, so 21.10.2010 ning lõpeb 4 kuulise tähtaja möödumisel. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 20.09.
5. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 20.10.
6. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 21.10.
7. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 22.06.2010 otsusega nr 2302,10,006270 karistati Ragne Kesküla LS § 7419 lg 2 ja § 7422 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 7419 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et menetlusalune isik 30.05.2010 kell 10.20 Vabaduse pst ja Raba tänava ristmikul Tallinnas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga xxx seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,39 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 20 lg 4 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo ning sõites asulasisesel teel kiirusega, misületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h võrra, sõites kiirusega 78 +/- 3 km/h kui lubatud sõidukiirus oli sellel teelõigul 50 km/h, millega rikkus LE § 124 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et karistus ei ole proportsionaalne ja mõistlik väärteo ulatuse ja määratud karistuse vahel. Antud karistus paneb vaidlustaja ebamõistlikult raskesse majanduslikku olukorda, kuna tal töökoht puudub, on üliõpilane ja kasvatab alla kahe aastast last üksinda. Stabiilseks sissetulekuks riiklik peretoetus 900 krooni kuus. Elatist maksab lapse isa ebastabiilselt, kuna tal puudub stabiilne sissetulek. Vaidlustaja lisasissetulekuks on olnud osta.ee kaudu müüdud isiklike asjade eest saadud raha ja vahel toetab ka vend . Eeltoodud asjaolude põhjal ei ole vaidlustaja suuteline 12 000 kroonist trahvi ühekordselt tasuma, samuti jääb 6 kuu või 1 aastase tasumise võimaldamisel rahalisi sissetulekuid arvestades 12 000 krooni suurune trahvisumma ebamõistlikult suureks. Määratud lisakaristus takistab oluliselt elementaarvajaduste rahuldamist ja paneb vaidlustaja pere ääretult raskesse olukorda. Lähim bussipeatus elukohast asub 3 kilomeetri kaugusel, lähim pood 5 kilomeetri kaugusel. Vaidlustaja elab kaheaastase lapsega kahekesi. Maja asub umbes 3 kilomeetrit metsa sees, teeolud on väga kehvad ja sügisel on seda teed pea võimatu lapsevankriga läbida. Samuti palutakse arvestada sellega, et vaidlustaja ei ole mitte kunagi varem liiklusrikkumist toime pannud. Vaidlustaja selgituse kohaselt tarbis ta öösel punast veini ning 30.05.2010 kell 10.15 rooli asudes ei osanud kahtlustada joovet sest oli piisavalt välja puhanud ja hommikust söönud. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et varasemaid kokkupuuteid alkoholiga on vähe, ei osanud joovet kahtlustada. Juhtimisõiguse äravõtmisel ei saa viia last lasteaeda, poes käia. Põhikaristus on liiga suur, ei suuda seda maksta. Vaidlusalusel ajal oli väljapuhkamiseks aeg piisav, tundides ei oska öelda. Tarvitas alkoholi 4-5 klaasi punast veini sünnipäeval. Pudeleid ei olnud, alkoholi kogust täpsustada ei oska. Lubatud sõidukiiruse ületamise tingis alkoholijoove, kuid joobest ei olnud teadlik. Joobe olemasolu ei kontrollinud. Joobe puudumise üle otsustas enesetunde järgi. Seda, et peab sõidukit juhtima, enne ei teadnud, tuttav helistas ja kutsus vastu. Tegu ei olnud tahtlik ja kahetseb. Taotleb lisakaristuse osas tühistamist ning põhikaristuse tasumise määramist ositi ning põhikaristust võimaluse korral vähendada. 2 Kohtuväline menetleja jäi vaidlustatud otsuses märgitud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja poolt oli lubatud alkoholipiirmäär ületatud, samuti ületas suurimat lubatud sõidukiirust, pannes sellega ohtu mitte ainult enda elu ja tervise, vaid ka kõigi kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et üldjuhul tuleb selliste süütegude puhul sõiduki juhtimise õigus ära võtta ning sellest võib loobuda vaid erandlikel asjaoludel. Käesolevas asjas erandlikke asjaolusid ei ole tuvastatud. Ei vaidle vastu sellele, kui kohus määrab põhikaristuse tasumise ositi maksimaalse tähtaja, so 1 aasta jooksul. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud väärteoasja kirjalikke materjale, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Vastavalt LS § 7422 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut nii LS § 7419 lg 2 kui ka § 7422 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni kohaselt, kuivõrd selle sätte karistus on raskem samaaegselt toimepandud teise väärteo eest määratavast võimalikust karistusest. Seejuures määrati kahe suure ohtlikkusega väärteo toimepanemise eest menetlusalusele isikule rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks. Seega on karistus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,39 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,34 mg väljahingatava õhu liitri kohta. LS § 7419 lg 2 sätete kohaselt saab väärteokorras karistada isikut, kelle väljahingatava õhu liitri kohta on tuvastatud alkoholisisaldus kuni 0, 25 kuni 0,74 mg. Seega oli alkoholisisaldus tuvastatud vastutust ettenägeva sätte keskmisest piirist allpool. Seega süü suurust arvestades olnuks õigustatud isiku karistamine põhikaristusega ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas on menetlusalune isik peale LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo pannud toime ka teise liiklusalase väärteo. Arvestades taolist asjaolu asub kohus seisukohale, et kahe raske liiklusalase väärteo toimepanemise eest kokkuvõttes LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni kohaldades ja karistust 2/3 ulatuses sanktsioonist määrates on kohtuväline menetleja õigesti hinnanud menetlusaluse isiku süü suurust ning kohtu arvates vastab määratud põhikaristus süüdlase süü suurusele. Seetõttu ei pea kohus ka võimalikuks määratud põhikaristust kergendada, kuivõrd sellisel juhul jääks menetlusalune isik ühe väärteo toimepanemise eest karistuseta ning sellise olukorra loomine ei kanna kohtu arvates endas õiguskorra kaitsmise huvisid ega karistuse eesmärki. Seetõttu leiab kohus, et puudub seaduslik alus menetlusalusele isikule määratud põhikaristuse kergendamiseks. Esitatud kaebuses on taotletud ka vaidlustatud otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on lisakaristust aga kohaldatud ettenähtud sanktsiooni alammäära vaid mõningal määral ületavana. Kohtuistungil esitas kaebuse esitanud isik 3 versiooni sellest, et lubatud suurima lubatud sõidukiiruse ületamise tingis joove ning joobe olemasolust ei olnud kaebuse esitaja teadlik. Kohus ei pea taolist versiooni tõsiseltvõetavaks. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine saab olla vaid tahtlik käitumine ning seda ei saa toime panna ettevaatamatusest, kuivõrd sõiduki juhil on selleks sõidukis valmistajatehase poolt kohustuslikult paigaldatud seade, millelt on juhil võimalik sõidukiirust jälgida ning sõidukit vastavalt liikluseeskirja nõuetele suunata. Sõidukit juhib aga sõiduki juht, samuti valib sõidukiiruse sõiduki juht, mitte joove ega selle aste. Väide, et isik ei ole võimalikust joobest teadlik pärast seda kui ta on teadlikult alkoholi tarvitanud, ei kannata kohtu arvates üldse kriitikat. Tegemist on täiskasvanud inimesega ning iga vähemalt põhiharidusega isik teab oma kogemuse ja omandatud teadmiste põhjal seda, et alkoholi tarvitamine tekitab inimorganismis joobeseisundi. Seda enam teab seda kaebuse esitaja, kes omandab oma esitatud andmete põhjal kõrgharidust. Seetõttu leiab kohus, et nii lubatud sõidukiiruse ületamine kui ka lubatud alkoholipiirmäära ületamine olid kaebuse esitanud isiku teadlik ja tahtlik käitumine. Kui kaebuse esitanud isik ei ole suuteline juhtima sõidukit kiirusega, mis vastab liikluseeskirja nõuetele ega väidetavalt taju seda, et ta on ka samaaegselt lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis, on ta iseendale ja teistele liiklejatele ohtlik ning selline juht tuleb liiklusest kõrvaldada, tagamaks seda, et vähemalt sel ajal, mil isik on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, on teistel liiklejatel ohutum. Arvestades aga kaebuse esitanud isiku käitumise iseloomu, süü suurust, sh toimepandu raskust, leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine oli põhjendatud ning kohaldamata jätmine olnuks alusetu. Kaebuses märgiti ka seda, et juhtimisõiguse äravõtmine takistab kaebajal oluliselt elementaarvajaduste rahuldamist ja paneb kaebuse esitaja pere raskesse olukorda, kuivõrd lähim bussipeatus ja kauplus asuvad kilomeetrite kaugusel ning sügiseti on eluasemeni viiv tee peaaegu läbimatu. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus, elukoha asukoht ning elementaarvajaduste rahuldamise vajadus ja tingimused ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule oli eluaseme asukoht ja liiklusvahendi vajalikkus teada alates sellesse elukohta elama asumisest. Samuti oli menetlusalune isik isikuna, kes on saanud juhtimisõiguse ja seetõttu teadlik liikluseeskirja ja liiklusseaduse nõuetest, teadlik ka sellest, et tema enese liikluseeskirja nõuetega vastuolus olev käitumine võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja põhjustada juhtimisõiguse äravõtmist ning rahaliste vahendite vähenemist. Seega ei saa talle olla ka üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat karistada peale rahatrahvi ka aresti ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Kohus asub seisukohale, et liiklusnõuetega tahtlik vastuollu minek on iga isiku risk ning isik peab igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema senise soodsa olukorra säilimise. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks elukorraldusel, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse, tema enese ja kaasliiklejate tervisesse ja varasse ning tema enda ja lähedaste heaolusse. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja pärast seda alkoholi mõju all sõiduki juhina liikluses osalemine ning seejärel veel teisegi liiklusalase väärteo toimepanemine oli menetlusaluse isiku jaoks olulisem kui pere olukorra eest hoolitsemine. Kohtu arvates näitab menetlusaluse isiku käitumine pigem seda, et ta tegi kõik enesest oleneva selleks, et temalt sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ja majandusliku olukorra halvenemine muutuks vältimatuks. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 4