← Eesti

1-10-7221/8

Kriminaalasi 1-10-7221 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-10-7221 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Kriminaalasi Rimon Stint’i süüdistuses KarS § 184 lg.2 p.2 järgi; Virgo Lindsalu süüdistuses KarS § 184 lg.1 järgi; Jörgen Mellis’i süüdistuses KarS § 184 lg.1 järgi; Liis Roose süüdistuses KarS § 184 lg.1 järgi; Veiko Kallas’e süüdistuses KarS § 184 lg.1 järgi; Dmitri Moltšanov’i süüdistuses KarS § 184 lg.1 järgi Prokurör Steven-Hristo Evestus Süüdistatavad Rimon Stint, isikukood 37402264222; elukoht Tule 5-3, Saue, Harjumaa; viibib vanglas (seoses vahistamisega 03.12.2009.a.); EV kodakondsusega; keskharidusega; emakeel eesti keel; töökoht BM OÜ; varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral. Tõkend - 01.12.2009.a peeti kahtlustatavana kinni; vahistatud 03.12.2009 Harju Maakohtu poolt. Virgo Lindsalu, isikukood 38202250419; elukoht XXX; viibib vanglas (seoses vahistamisega 03.12.2009.a.); EV kodakondsusega; 8.klassi haridusega; emakeel eesti keel; töökoht LG OÜ ja AA, juhatuse liige; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral. Tõkend – 01.12.2009.a peeti kahtlustatavana kinni; vahistatud 03.12.2009 Harju Maakohtu poolt. Jörgen Mellis, isikukood 39003070215; elukoht XXX; viibib vanglas (seoses vahistamisega 03.12.2009.a.); EV kodakondsusega; põhiharidusega; emakeel eesti keel; töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – 01.12.2009.a peeti kahtlustatavana kinni; vahistatud 03.12.2009 Harju Maakohtu poolt. Liis Roose, isikukood 48304230304; elukoht XXX; EV kodakondsusega; 8.klassi haridusega; emakeel eesti keel; töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 15.01.2010.a. Veiko Kallas, isikukood 38304030210; elukoht XXX; EV kodakondsusega; 11.klassi haridusega; emakeel eesti keel; ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 27.01.2010.a. Dmitri Moltšanov, isikukood 38312242729; elukoht XXX; viibib vanglas; EV kodakondsusega; keskharidusega; emakeel vene keel; töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud 4l korral. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 20.04.2010.a. Kaitsjad Priit Palmiste, Kristina Lee, Natalia Lausmaa, Mariann Tusti, Urmas Simon, Ahto Sirendi Menetluse liik Kokkuleppemenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Rimon Stint KarS § 184 lg.2 p.2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat ja 1 (üks) kuu. KarS § 65 lg.2 alusel Rimon Stint’ile mõistetud karistus liita Harju Maakohtu 26.10.2007.a. kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 2 aasta – võrra ning mõista liitkaristuseks 5 aastat ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg.1 järgi lugeda karistusaja algust isiku kinnipidamisest, s.o alates 01.12.2009.a. Tõkend – vahistamine – tühistada karistuse ärakandmisel. Süüdi tunnistada Virgo Lindsalu KarS § 184 lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud. Vastavalt KarS § 74 lg.1,2,3 järgi kuulub koheselt ärakandmisele 7 kuud 5 päeva vangistust ning ülejäänud 1 aasta 8 kuud ja 25 päeva vangistust jätta kohaldamata ning määrata, et seda osa mõistetud vangistusest ei pöörata täitmisele, kui Virgo Lindsalu ei pane temale määratud 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda -2- registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Virgo Lindsalu kuulub katseaja kestel Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku (juhataja määramisel) järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 02.07.2010.a. KarS § 68 lg.1 kohaselt lugeda osaliselt ärakantava (7 kuud 5 päeva) vangistuse algust alates isiku kinnipidamisest, s.o 01.12.2009.a. KarS § 75 lg.5 alusel kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Tõkend – vahistamine – tühistada vangistuse ärakandmisel. Süüdi tunnistada Jörgen Mellis KarS § 184 lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat. Vastavalt KarS § 74 lg.1,2,3 järgi kuulub koheselt ärakandmisele 7 kuud 5 päeva vangistust ning ülejäänud 1 aasta 4 kuud ja 25 päeva vangistust jätta kohaldamata ning määrata, et seda osa mõistetud vangistusest ei pöörata täitmisele, kui Jörgen Mellis ei pane temale määratud 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg.1 alusel pandud kontrollnõudeid:
  2. elama kohtu määratud alalises elukohas;
  3. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  4. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Jörgen Mellis kuulub katseaja kestel Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku (juhataja määramisel) järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 02.07.2010.a. KarS § 68 lg.1 kohaselt lugeda osaliselt ärakantava (7 kuud 5 päeva) vangistuse algust alates isiku kinnipidamisest, s.o 01.12.2009.a. -3- KarS § 75 lg.5 alusel kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Tõkend – vahistamine – tühistada vangistuse ärakandmisel. Süüdi tunnistada Liis Roose KarS § 184 lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. Vastavalt KarS § 74 lg.1, 3 järgi jätta 1 aastane vangistus kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Liis Roose ei pane temale määratud 1 aastase ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg.1 alusel pandud kontrollnõudeid:
  7. elama kohtu määratud alalises elukohas;
  8. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  9. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  10. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  11. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Liis Roose kuulub katseaja kestel Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku (juhataja määramisel) järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 02.07.2010.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Veiko Kallas KarS § 184 lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 järgi jätta 1 aastane vangistus kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Veiko Kallas ei pane temale määratud 1 aastase ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid:
  12. elama kohtu määratud alalises elukohas;
  13. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  14. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  15. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  16. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. -4- Veiko Kallas kuulub katseaja kestel Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku (juhataja määramisel) järelevalve alla. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o.02.07.2010.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Dmitri Moltšanov KarS § 184 lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. KarS § 65 lg 2 järgi suurendada mõistetavat vangistust Maakohtu 09.07.2009.a. kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 10 kuud 16 päeva – võrra ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 16 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o.02.07.2010.a. Asitõendid: • • • • CD plaat kõnesalvestistega, mis on pakendatud paberümbrikusse ning lisatud kriminaalasja materjalide juurde (kinnitatud I köite tagakaanele) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; 0,5l pudel Nestea, 0,5l pudel Sprite, 0,5l pudel Saaremaa vesi, 0,7l plasttops Fitness.ee, tablettide Xanax pakendid, kaks minigrippkotti, läbipaistev kiletükk (paiknevad Politsei-ja Piirivalveametis) – hävitada; 0,5l pudel Sprite, 0,5l pudel Linnuse Kali (2tk), 0,5l pudel Limonaad, 0,5l pudel Tanheiser, süstlad (2tk), minigrippkilekott paiknevad Politsei-ja Piirivalveametis) – hävitada; 0,5l Fanta pudel, pruun plekist purk „Chinese Famous Tea“, purgikaas paiknevad Politsei-ja Piirivalveametis) – hävitada. KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.1 alusel välja mõista Rimon Stint’ilt riigituludesse menetluskuluna I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 10 875 krooni ja ekspertiisitasu (akti nr AN-1260A-09/480 kogumaksumus 2416.00 krooni; akti nr AN1260B-09/480 kogumaksumus 12 080 krooni; akti nr GE-1430-09/4799 kogumaksumus 50 370 krooni) 21 622 krooni. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: Rimon Stint, 110-7221, sundraha, ekspertiisitasu. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks täises ulatuses tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.1 alusel välja mõista Virgo Lindsalu’lt riigituludesse menetluskuluna I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 10 875 krooni ja ekspertiisitasu (akti nr AN-1260A-09/480 kogumaksumus 2416 krooni; akti nr AN-1260B09/480 kogumaksumus 12 080 krooni; akti nr GE-1430-09/4799 kogumaksumus 50 370 krooni) 21 622 krooni. -5- Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: Virgo Lindsalu, 1-10-7221, sundraha, ekspertiisitasu. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks täises ulatuses tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.1 alusel välja mõista Jörgen Mellis’elt riigituludesse menetluskuluna I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 10 875 krooni, ekspertiisitasu (akti nr AN-1260A-09/480 kogumaksumus 2416.00 krooni; akti nr AN-1260B-09/480 kogumaksumus 12 080 krooni; akti nr GE-1430-09/4799 kogumaksumus 50 370 krooni) 21 622 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 1560 krooni. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: Jörgen Mellis, 1-10-7221, sundraha, ekspertiisitasu, kaitsjatasu. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks täises ulatuses tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.1 alusel välja mõista Liis Roose’lt riigituludesse menetluskuluna I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 10 875 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 2360 krooni. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: Liis Roose, 110-7221, sundraha, kaitsjatasu. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks täises ulatuses tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.1 alusel välja mõista Veiko Kallas’elt riigituludesse menetluskuluna I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 10 875 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 2360 krooni. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: Veiko Kallas, 110-7221, sundraha, kaitsjatasu. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks täises ulatuses tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.1 alusel välja mõista Dmitri Moltšanov’ilt riigituludesse menetluskuluna I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 10 875.00 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 3917.20 krooni. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: Dmitri Moltšanov, 1-10-7221, sundraha, kaitsjatasu. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks täises ulatuses tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. -6- KarMS§ 180 lg.3 alusel jätta kaitsjatasu summas 2600 krooni riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse ainult seoses väidetava kokkuleppemenetluse normide rikkumisega 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku
  17. peatüki kohaselt määruskaebe korras. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: Rimon Stint’it süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku
  18. peatüki esimeses jaos sätestatud kuriteo, ajavahemikul enne 20.10.
  19. a kuni 01.12.2009.a käitles, s.o omandas, hoidis ja andis edasi ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ja psühhotroopset ainet alljärgnevalt: • enne 20.10.2009.a omandas ta ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult 55,02 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 21% amfetamiinsulfaati. Omandatud aine andis Rimon Stint ebaseaduslikult 20.10.2009.a kella 18:30 paiku s, Põhja puiestee 17 asuva Rimi kaupluse parklas oma kasutuses olevas sõidukis Volvo reg.nr XXX viibides edasi Dmitri Moltšanov´ile; • 13.11.2009.a omandas ta ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas Virgo Lindsalu´lt suures koguses 500 grammi psühhotroopset ainet GHB. Omandatud aine andis Rimon Stint ebaseaduslikult samal päeval 4 500 krooni eest s, Õismäe linnaosas edasi Liis Roose´le; • enne 01.12.2009.a omandas ta ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses kokku vähemalt 587,12 grammi psühhotroopset ainet GHB, mis sisaldas 51% ulatuses gammahüdroksübutüraati. Omandatud ainest 518,22 grammi hoidis Rimon Stint ebaseaduslikult oma elukohas aadressil Tule 5-3, Saue vald, Harju maakond ning 68,9 grammi oma kasutada olevas sõidukis Volvo registreerimismärgiga XXX, kust psühhotroopne aine politseiametnike poolt 01.12.
  20. a teostatud läbiotsimise käigus leiti ning ära võeti. Gammahüdroksübutüraat (GHB) ja amfetamiin kuuluvad vastavalt sotsiaalministri
  21. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, kuhu kuuluvate ainete käitlemine Eesti Vabariigis on keelatud, v.a. erijuhtudel. Nakootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg.1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg.3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. -7- Seega Rimon Stint pani toime KarS § 184 lg.2 p.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja edasiandmise isikuna, kes on varem toime pannud KarS
  22. peatüki esimeses jaos sätestatud kuriteo. Virgo Lindsalu’t süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 2009.aasta novembrist kuni 01.12.2009.a omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas ja isikult suures koguses narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, hoidis neid ebaseaduslikult enda valduses ning edastas valduses olevast ainest osa ebaseaduslikult erinevatele isikutele alljärgnevalt: • omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses ligikaudu 500 grammi psühhotroopset ainet, mis sisaldas gammahüdroksübutüraati (GHB), hoidis seda enda valduses ning andis aine 13.11.
  23. a kella 21:00 paiku aadressil s, Jahu tn 1 ebaseaduslikult edasi Rimon Stint´ile; • omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses 3 grammi narkootilist ainet kokaiini, hoidis seda enda valduses ning andis aine 20.11.2009.a kella 21:50 paiku Kotka 3, Tallinn asuva maja vahetus läheduses 3 900 krooni eest ebaseaduslikult edasi Andrus L´ule; • omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses 84,29 grammi psühhotroopset ainet, mis sisaldas 45% ulatuses gammahüdroksübutüraati (GHB), hoidis seda enda valduses ning andis aine enne 02.12.2009.a tuvastamata kohas ebaseaduslikult edasi Jörgen Mellis´ele; • omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses 1033,89 grammi psühhotroopset ainet, mis sisaldas 43%-46% ulatuses gammahüdroksübutüraati (GHB), hoidis seda enda valduses ning andis aine 20.11.2009.a s 8 000 krooni eest ebaseaduslikult edasi Andrus L´ule; • omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses 402,38 grammi psühhotroopset ainet, mis sisaldas 48-49% ulatuses gammahüdroksübutüraati (GHB) ning hoidis seda ebaseaduslikult kuni 01.12.2009.a enda kasutuses olevas sõidukis Mercedes Benz (reg. nr XXX). Nimetatud psühhotroopne aine leiti ja võeti politseiametnike poolt ära 01.12.2009.a teostatud läbiotsimise käigus; • omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses 29 XANAX tabletti, mis sisaldavad psühhotroopset ainet alprasolaami ja hoidis ebaseaduslikult sellest 4 tabletti kuni 01.12.2009.a enda elukohas XXXja 25 tabletti oma kasutuses olevas sõidukis Mercedes Benz (reg. nr XXX). Nimetatud tabletid leiti ja võeti politseiametnike poolt ära 01.12.2009.a teostatud läbiotsimise käigus. Kokaiin kuulub vastavalt sotsiaalministri
  24. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja, kuhu kuuluvate ainete käitlemine Eesti Vabariigis on keelatud, v.a erijuhtudel. Gammahüdroksübutüraat (GHB) kuulub vastavalt sotsiaalministri
  25. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, kuhu kuuluvate ainete käitlemine Eesti Vabariigis on keelatud, v.a erijuhtudel. Alprasolaam kuulub vastavalt sotsiaalministri
  26. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja, kuhu kuuluvate ainete käitlemine Eesti Vabariigis on keelatud, v.a erijuhtudel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg.1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. -8- Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg.3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega Virgo Lindsalu pani toime KarS § 184 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja edasiandmise. Jörgen Mellis’t süüdistatakse selles, et tema omandas ajavahemikul 2009.a septembrist kuni 02.12.2009.a. tuvastamata kohas ja isikutelt, sealhulgas ühel korral Virgo Lindsalu´lt, ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ainet GHB, hoidis seda ebaseaduslikult enda valduses ning edastas ebaseaduslikult valduses olevast ainest osa erinevatele isikutele alljärgnevalt: • enne 02.12.2009.a omandas ta kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal ja kohas Virgo Lindsalu´lt ebaseaduslikult suures koguses 84,29g psühhotroopset ainet GHB, mis sisaldas 45% ulatuses gammahüdroksübutüraati. Omandatud ainet hoidis Jörgen Mellis ebaseaduslikult oma valduses kuni 02.12.2009.a s.o ajani, mil see läbiotsimise käigus tema üürikorterist aadressil XXXpolitseiametnike poolt leiti ning ära võeti; • ajavahemikul septembrist – novembrini 2009.a. omandas ta kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult suures koguses kokku vähemalt 355 ml psühhotroopset ainet GHB, mida ta samal ajavahemikul andis ebaseaduslikult edasi: -aadressil XXXtoimunud pidude käigus järgmistele isikutele: • Uku J ´ile kahel korral vähemalt kaks korgitäit, s.o kahel korral vähemalt 10ml psühhotroopset ainet GHB; • Rando B ´ile viiel korral vähemalt kümme korgitäit, s.o viiel korral vähemalt 50ml psühhotroopset ainet GHB; • Martin K ´ile ühel korral vähemalt ühe korgitäie, s.o 5ml psühhotroopset ainet GHB; • Maksim Z ´le kolmel korral vähemalt neli korgitäit, s.o kolmel korral vähemalt 20ml psühhotroopset ainet GHB; -Nissi vallas, Riisipere alevikus, Harju maakonnas sõiduautos BMW (reg. nr XXX) viibides Raldi R ´ale kahel korral vähemalt kaks korgitäit, s.o kahel korral vähemalt 10ml psühhotroopset ainet GHB; Lisaks omandas Jörgen Mellis enne 02.12.2009.a tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult väikeses koguses kanepi taimeosasid (0,16g) ning marihuaanat (0,73g). Omandatud narkootilist ainet hoidis Jörgen Mellis ebaseaduslikult enda valduses kuni 02.12.2009.a, mil see läbiotsimise käigus tema üürikorterist aadressil XXXpolitseiametnike poolt leiti ning ära võeti. Gammahüdroksübutüraat (GHB) kuulub vastavalt sotsiaalministri
  27. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, kuhu kuuluvate ainete käitlemine Eesti Vabariigis on keelatud, v.a erijuhtudel. Kanep ja selle töötlemisproduktid, sh marihuaana kuuluvad vastavalt sotsiaalministri
  28. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, kuhu kuuluvate ainete käitlemine Eesti Vabariigis on keelatud, v.a erijuhtudel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg.1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. -9- Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg.3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega pani Jörgen Mellis toime KarS § 184 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja edasiandmise. Liis Roose’t süüdistatakse selles, et tema 13.11.
  29. a vahendas ebaseaduslikult s, Õismäe linnaosas Rimon Stint`ilt suures koguses 500 grammi psühhotroopset ainet GHB ning andis nimetatud psühhotroopse aine samal päeval s ebaseaduslikult edasi Veiko Kallas`ele. Gammahüdroksübutüraat (GHB) kuulub vastavalt sotsiaalministri
  30. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, kuhu kuuluvate ainete käitlemine Eesti Vabariigis on keelatud, v.a erijuhtudel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg.1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg.3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega Liis Roose pani toime KarS § 184 lg.1 kvalifitseeritava kuriteo, s. o psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku vahendamise. Veiko Kallas’t süüdistatakse selles, et tema 13.11.
  31. a omandas ebaseaduslikult s, Õismäe linnaosas Liis Roose kaudu Rimon Stint´ilt suures koguses 500 grammi psühhotroopset ainet GHB. Gammahüdroksübutüraat (GHB) kuulub vastavalt sotsiaalministri
  32. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, kuhu kuuluvate ainete käitlemine Eesti Vabariigis on keelatud, v.a erijuhtudel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg.1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg.3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega Veiko Kallas pani toime KarS § 184 lg.1 kvalifitseeritava kuriteo, s. o psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku omandamise. Dmitri Moltšanov’it süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult 20.10.2009.a kella 18:30 paiku s, Põhja puiestee 17 asuva Rimi kaupluse parklas sõidukis Volvo registreerimismärgiga XXX viibides Rimon Stint´ilt suures koguses 55,02 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 21% amfetamiinsulfaati. Omandatud narkootilist ainet hoidis Dmitri Moltšanov ebaseaduslikult enda valduses kuni ta selle samal päeval kella 19:00 paiku s, Juhkentali 52 vahetus läheduses asuvasse peidikusse edasiandmiseks Dmitri M ´ile peitis. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele võttis kirjeldatud asukohast vahetult pärast kella 19:00 - 10 - sinnapeidetud narkootilise aine Dmitri M , kes toimetas saadud narkootilise aine samal õhtul , kus politseiametnikud menetlustoimingute käigus selle leidsid ja ära võtsid. Amfetamiin kuulub vastavalt sotsiaalministri
  33. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, kuhu kuuluvate ainete käitlemine Eesti Vabariigis on keelatud, v.a erijuhtudel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg.1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg.3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega pani Dmitri Moltšanov toime KarS § 184 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja hoidmise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav Rimon Stint, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Rimon Stint süüdi tunnistada KarS § 184 lg.2 p.2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistust 3 (kolm) aastat ja 1 (üks) kuu. KarS § 65 lg.2 järgi suurendada mõistetavat vangistust Harju Maakohtu 26.10.2007.a. kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 2 aasta – võrra ning mõista liitkaristuseks 5 aastat ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg.1 järgi lugeda karistusaja algust isiku kinnipidamisest, s.o alates 01.12.2009.a. Süüdistatav Virgo Lindsalu, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Virgo Lindsalu süüdi tunnistada KarS § 184 lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistust 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud. Vastavalt KarS § 74 lg.1,2,3 järgi kuulub koheselt ärakandmisele 7 kuud 5 päeva vangistust ning ülejäänud 1 aasta 8 kuud ja 25 päeva vangistust jätta kohaldamata ning määrata, et seda osa mõistetud vangistusest ei pöörata täitmisele, kui Virgo Lindsalu ei pane temale määratud 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg.1 alusel pandud kontrollnõudeid:
  34. elama kohtu määratud alalises elukohas;
  35. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  36. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  37. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  38. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - 11 - KarS § 68 lg.1 kohaselt lugeda osaliselt ärakantava (7 kuud 5 päeva) vangistuse algust alates isiku kinnipidamisest, s.o 01.12.2009.a. Virgo Lindsalu kuulub katseaja kestel (algab kohtulahendi kuulutamisest) Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku (juhataja määramisel) järelevalve alla. Süüdistatav Jörgen Mellis, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Jörgen Mellis süüdi tunnistada KarS § 184 lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistust 2 (kaks) aastat. Vastavalt KarS § 74 lg.1,2,3 järgi kuulub koheselt ärakandmisele 7 kuud 5 päeva vangistust ning ülejäänud 1 aasta 4 kuud ja 25 päeva vangistust jätta kohaldamata ning määrata, et seda osa mõistetud vangistusest ei pöörata täitmisele, kui Jörgen Mellis ei pane temale määratud 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg.1 alusel pandud kontrollnõudeid:
  39. elama kohtu määratud alalises elukohas;
  40. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  41. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  42. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  43. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 68 lg.1 kohaselt lugeda osaliselt ärakantava (7 kuud 5 päeva) vangistuse algust alates isiku kinnipidamisest, s.o 01.12.2009.a. Jörgen Mellis kuulub katseaja kestel (algab kohtulahendi kuulutamisest) Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku (juhataja määramisel) järelevalve alla. KarS § 75 lg.5 alusel kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Süüdistatav Liis Roose, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Liis Roose süüdi tunnistada KarS § 184 lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistust 1 (üks) aasta. Vastavalt KarS § 74 lg.1, 3 järgi jätta 1 aastane vangistus kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Liis Roose ei pane temale määratud 1 aastase ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg.1 alusel pandud kontrollnõudeid:
  44. elama kohtu määratud alalises elukohas;
  45. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  46. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  47. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  48. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Liis Roose kuulub katseaja kestel (algab kohtulahendi kuulutamisest) Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku (juhataja määramisel) järelevalve alla. - 12 - Süüdistatav Veiko Kallas, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Veiko Kallas süüdi tunnistada KarS § 184 lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistust 1 (üks) aasta. Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 järgi jätta 1 aastane vangistus kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Veiko Kallas ei pane temale määratud 1 aastase ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg.1 alusel pandud kontrollnõudeid:
  49. elama kohtu määratud alalises elukohas;
  50. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  51. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  52. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  53. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Veiko Kallas kuulub katseaja kestel (algab kohtulahendi kuulutamisest) Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku (juhataja määramisel) järelevalve alla. Süüdistatav Dmitri Moltšanov, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Dmitri Moltšanov süüdi tunnistada KarS § 184 lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistust 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. KarS § 65 lg.2 järgi suurendada mõistetavat vangistust Maakohtu 09.07.2009.a. kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 10 kuud 16 päeva – võrra ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 16 päeva vangistust. Kohtuistungil jäid süüdistatavad Rimon Stint, Virgo Lindsalu, Jörgen Mellis, Liis Roose, Veiko Kallas, Dmitri Moltšanov sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsjate ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  54. peatüki
  55. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel Rimon Stint tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg.2 p.2 järgi; Virgo Lindsalu tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg. 1 järgi; Jörgen Mellis tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg.1 järgi; Liis Roose tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg. 1 järgi; Veiko Kallas tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg. 1 järgi; Dmitri Moltšanov tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg.1 järgi kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja neile tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo - 13 - Kohtunik - 14 -

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.