← Eesti

1-10-12582/5

Obsah (6)§ 263§ 424§ 113§ 65§ 200§ 64

1-10-12582 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-12528 (08230100096) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 263

p 1 ja § 200 lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Žanna Morozova Süüdistatav Aleksei Milohhov Kaitsja Ik: 38406092259, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, kannab karistust Vanglas, Tõkend: ei ole kohaldatud Varasem karistatus: 1. Ida-Viru Maakohtu 16.04.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 5 kuud tingimisi katseaeg 1 aasta 2. Tartu Maakohtu 15.11.2006 otsusega

§ 424

; 263 p 1 järgi vangistus 1 aasta tingimisi katseaega 2 aastat; sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aasta 3. Harju Maakohtu 04.02.2009 otsusega

§ 113

; 200 lg 2 p 7, 8 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 8 aastat,

§ 65lg 2 alusel vangistus 9 aastat.

Karistuse ärakandmist arvestatud alates 06.01.

  1. Advokaat Mati Senkel RESOLUTSIOON 1
  2. Aleksei Milohhov süüdi tunnistada

§ 263

p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. Aleksei Milohhov süüdi tunnistada

§ 200

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat. 3.

§ 64

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud. 5.

§ 65

lg 1 ja § 64 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 04.02.2009 otsusega mõistetud raskema karistusega, so tähtajalise vangistusega 9 (üheksa) aastat, mõistes Aleksei Milohhov´ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) aastat ning mõistetud liitkaristuse ärakandmist arvestada alates 06.01.

  2. Aleksei Milohhov´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksei Milohhov, 1-10-12582, kaitsjatasu“.
  3. Aleksei Milohhov´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel isiku ekspertiisiakti nr 144 tegemisel tekkinud kulu 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksei Milohhov, 1-10-12582, isiku ekspertiisi nr 144 kulu“.
  4. Aleksei Milohhov´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel isiku ekspertiisiakti nr 139 tegemisel tekkinud kulu 1840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksei Milohhov, 1-10-12582, isiku ekspertiisi nr 139 kulu“.
  5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  6. TSi esitatud tsiviilhagi 1500 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista Aleksei Milohhov´ilt TS´i kasuks 1500 (üks tuhat viissada) krooni.
  7. Asitõend: mobiiltelefon Nokia 6150, mis on tagastatud kohtueelsel menetlusel tagastatud TSile, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule TSile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 2 Aleksei Milohhovit süüdistatakse selles, et tema 06.01.2008 kella 14.30 paiku Tallinnas, avalikus kohas ja nimelt bussis number 33, kõrvaliste ja asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul rikkus raskelt avalikku korda ja häiris üldist õigusrahu sellega, et bussis number 33 suunaga Paldiski maanteele, peatuse Madala ja Nisu vahel, rikkus jämedalt avalikku korda, lüües vasaku rusikaga SH`t silma, millega tekitas viimasele füüsilist valu. Oma tegevusega pani Aleksei Milohhov toime rahu ja avaliku korra rikkumise vägivallaga, s.o.

§ 263p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 04.01.2008 kella 17.00 paiku Tallinnas, Paljassaare teel lõi jalgadega mitu korda TSit pähe ja keha piirkonda ja võttis ära mobiiltelefoni Nokia 6150 maksumusega 100 krooni, rahakoti maksumusega 200 krooni, sularaha summas 1200 krooni ja 100 krooni väikestes kupüürides, ID kaardi TSi nimele, sõidukaardi, Hansapanga kaardi. Kahjusumma on 1600 krooni. Oma tegevusega Aleksei Milohhov pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o pani toime

§ 200lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Aleksei Milohhov seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 12.05.2010 koostatud kahtlustatava Aleksei Milohhov ülekuulamisprotokollide ja puhtsüdamliku ülestunnistuse kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ning selgitab, et läks sünnipäevale, enne seda lõi bussis noormeest. Ta oli koos VO, kuid tema ei teinud midagi, lihtsalt seisis kõrval. Mäletab, et kaks noormeest ütlesid talle midagi solvavat ja siis ta lõi ühte neist silma. See juhtus kusagil Koplis, see juhtus sellel päeval, kui teda järjekordse episoodi eest 2009 aastal kinni peeti. Otsustas antud fakti kohta kirjutada puhtsüdamliku ülestunnistuse, kuna karistuse tähtaeg on tal suur ja tahab vabadusse pääseda puhta südametunnistusega. Fotodel, mis on tehtud munitsipaalmaja kaameraga, oli näha, et mööduvad tema ja O . 2008.a. 4.jaanuaril kell 21.45 Laevastiku tänaval, peksis läbi noormehe ja võttis sisetaskust ära musta värvi nahast rahakoti rahaga 1700 EEK ja mobiiltelefoni, mudel Nokia

  1. Röövis teda kella 21.45 paiku. Kuna mäletab, et viimane buss väljus Paljassaarest. Enne seda nad lihtsalt jalutasid peatuses. Sellel hetkel tal kedagi kõrval ei olnud. Lõi teda kätega, aga mitte jalgadega. Kannatanu oli ebakaine ja tema ise oli ebakaine. Võttis kannatanult asjad ära, et karistada teda jõhkruse eest. Telefon oli vana ja selle viskas kohe ära. Ei mäleta, kuhu ta ülejäänu pani, raha kulutas ära. Hiljem lahkus aga kannatanu jäi lamama. Läks Sõle tänavale VB juurde, kuid juhtunust ta temale midagi ei rääkinud. Keegi ei tea, et seda tegi tema. (t/l 6063, 127-128, 129-132) • 16.10.2009 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist ja fotodest nähtuvalt Aleksei Milohhovi ettepanekul sõitis uurimisgrupp Paljassaarele. Peatuse juures, mis asub bensiinijaama juures, palus Aleksei Milohhov peatuda ja autost väljuda ja osutas Paljassaare peatusele (foto nr. 1) ja selgitas, et seistes peatuses toimus konflikt isikuga, kes tuli tuttava VAjuurde. Nemad skandaalitsesid. V ja IS sõitsid ära, aga tema läks kannatanule järele ja osutas mere suunas (foto nr. 2), minnes mööda jalgrada peatus 3 kase juures ja selgitas, et seal lõi ta kannatanut (foto nr. 3). Peaga lamas kannatanu peatuse poole. Võttis vasakpoolsest sisemisest taskust 2 osalise pruuni rahakoti, üks osa käis lukuga kinni. Rahakotis oli 200 EEK 3 ja luku taga oli 1500 ja bordoopunast värvi mobiiltelefoni
  2. Telefoni viskas ära, samuti rahakoti viskas ära. Rahakotis olid visiitkaardid ja ID-kaart ja sõidupilet. Raha nägi kannatanul juba bensiinijaamas, kus ta ostis 2-liitrise pudeli õlut aga kui lõi, otsustas raha varastada. Edasi palus Milohhov sõita tagasisuunas ja teise pöörde juures paremale palus seisma jääda ja osutades põõsastele, mis kasvasid tee ääres (foto nr. 4,5) selgitas, et viskas rahakoti koos dokumentidega ja kaartidega ning mobiiltelefoni põõsastesse. Endale võttis vaid raha. Kõik selle sooritas üksinda. Edasi selgitas Milohhov, et pärast kuriteo sooritamist läks tema Sõle tänavale külla. (t/l 141-149) • 06.01.2008 koostatud Kesklinna politseiosakonna Operatiivtalituse politseivaneminspektori KP´i ettekandest nähtuvalt 06.01.2008 kella 16.15 ajal sai ta Juhtimiskeskuselt väljakutse aadressile Tallinn, XXX, kus pidi viibima 14-aastane poiss, keda oli pekstud pea piirkonda. Helistas kohe telefoni numbrile XXX, mis kuulub MHning uuris, milline on kannatanu tervis, kas ta on kontaktne ja kas kiirabi vaatas ta üle. Selgus, et kannatanuks on MHpoeg SH, kelle kiirabi viis SA Tallinna Lastehaiglasse. Kannatanu ema, MH, rääkis, et tema poeg SH oli koos oma sõbra, JGsõitnud liinibussiga nr 33 endise Rahu kino juurest Paldiski mnt poole. Poisid olid bussis istunud, kui nende juurde tulid kaks vene keelt kõnelevat meesterahvast, kelledest üks oli rusikaga paar korda löönud SHd pea piirkonda. JG'i ei löödud. Poisid väljusid ülejärgmises peatuses. Peale seda läks SH koos sõbraga enda juurde aadressile Tallinn, XXX, kus S oli helistanud emale ja rääkinud juhtunust. Ema oli koju tulnud ja helistanud lühinumbrile
  3. Lastehaigla traumaosakonnast öeldi, et SHl on peaajupõrutus. Antud vigastus ei pidanud olema eluohtlik. Ta pidi olema kontaktne. JG nägi antud juhtunut pealt ja tal on kõnepuue. SH ja JG nägid neid meesterahvaid esimest korda. (t/l 2) • 07.01.2008 koostatud kannatanu SH ülekuulamisprotokollide ja skeemi kohaselt 06.01.2008 kell 14:30 sõitis ta koos sõber J ega bussiga nr
  4. Läksid bussile Madala tänavalt, et sõita Sõle tänavale. Madala bussipeatusest tulid bussi kaks noormeest, sisenesid tagauksest ning läksid istuma. Kannatanu ajas oma sõbraga juttu, mõne hetke möödudes üks neis kahest noormehest tõusis, läks kannatanu sõbra juurde, vehkis rusikas kätega. Seejärel tuli noormees kannatanu juurde, näitas talle rusikat ja midagi ütlemata lõi teda 1 kord rusikas käega vastu vasakut silma. Löök oli tugev, tundis füüsilist valu ja silme eest läks mustaks. Kannatanu jooksis sõbraga bussi ette otsa ja läksid Nisu peatuses maha. Meesterahvas oli tema jaoks tundmatu. Meesterahvas läks taha ritta tagasi istuma, sõitis bussiga edasi koos oma sõbraga. Nisu peatuses kannatanul jooksis silmaümbrusest verd, oksendas verd. Meesterahvas oli 175 cm pikk, keskmise kehaehitusega, ovaalse näoga ja tal olid keskmise pikkusega tumedad juuksed. Seljas olid meesterahval must jope, pruunikad teksad ja musta –sinise kirjud tossud. Vanus umbes 20 a. (t/l 5-12) • 04.01.2008, 19.05.2008 ja 03.06.2008 koostatud kannatanu TS ülekuulamisprotokollide kohaselt 04.01.2007 kell 17.00 paiku läks ta Tallinnas, Paljassaare teel bensiinijaama juurest, busside lõpp peatuse juurest, tagasi kodu suunas. Kui ta ennem oli bussipeatuses siis üks meesterahvas hakkas temaga vestlust arendama, ta tahtis, et ta ostaks talle viina. Kannatanu ei teinud temast välja, see meesterahvale vist ei meeldinud. Kannatanu nägi kõndides Paljasaare 37 suunas, et meesterahvas hakkas tal järel käima. Kui ta oli jõudnud tühjale platsile tuli meesterahvas kannatanule vastu ning võttis ümbert kinni. Ta hoidis tugevasti aga kannatanu suutis ennast tema käest lahti rabeleda ja hakkas ruttu kodu poole jooksma. Tema aga jooksis järele ja kannatanu ei teagi kuidas aga ta niitis ta kuidagi jalust maha ning siis kui maas oli hakkas kannatanut jalgadega lööma. Ta sai korduvaid lööke näo- ja pea piirkonda. Tundis füüsilist valu. Proovis ennast kaitsta aga ta oli kannatanust suurem. Kannatanu arvab, et selle löömise käigus kaotas ka korraks teadvuse sest kuna ta jälle aru hakkas saama ja hakkas üles tõusma siis ta tuikus ning sellel hetkel siis avastas, et tema taskutest oli kadunud mobiiltelefon Nokia 6110, sinine, tagant triibuline aku, hind 100 krooni. Samuti oli puudu rahakott, see oli must pealt trukiga ja peal oli auto pilt, naha moodi materjal, hind 200 krooni. Selle sees oli: sularaha 1200 krooni (2 x 500 ja 2 x 100) ees oli u 100 krooni peenrahas, ID kaart kannatanu nimele, ühistranspordi kaart, Hansapanga pangakaart koos koodikaartidega, doonoritunnistus. Esialgne kahju 1600 krooni. Peale seda läks maja valvuri juurde, kes kutsus politsei. See kes teda ründas oli pikemat kasvu, u 1.75 cm, keskmise kehaehitusega, rääkis vene keeles, peas 4 must suusamüts, seljas sinine suusajope, seest hõlma juurest oli voodri osa punane, tumedad kirjad olid jope peal. Jalas tumedad püksid. Pani tähele, et temal oli sõrmes selline suurem ja kandiline sõrmus. Kannatanu jaoks oli ta täiesti võõras. Ostis oma mobiiltelefoni koos laadijaga poest Mobiil pluss. Ostudokumendid tal puuduvad. Peale juhtumit 04.01.2008 kiirabi poolt toodi kannatanu haiglasse ning peale seda üks kord käis Mustamäe haiglas arsti juures silmi kontrollimas. Mobiiltelefon Nokia 6150, mille ta 19.05.
  5. a ära tundis, kuulub kannatanule. Eksis, et selle mudel oli
  6. Mobiiltelefonid Nokia 6110 ja Nokia 6150 on välimuselt natuke erinevad, kuid nendel on antenn. Varem unustas ta öelda, et oma mobiiltelefoni juurde ostis uue aku, mis on mõeldud mobiiltelefonile mudel 5110, kuid see sobib ka mudelile
  7. (t/l 68-72; 96-98) • 07.01.2008 koostatud tunnistaja JG´i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ema TG on JGi eestkostja, kuna J on raske puue. J kõnest on raske aru saada, seepärast eestkostja abistab, kuna ta saab aru, mida tahab J öelda. 06.01.2007.a umbes 16.00 läks J koos oma sõbra SH'ga Lõime peatuses bussile nr 33 suunaga Paldiski mnt poole. S istus akna juurde ning tema kõrval oli koht vaba, J istus üksikule kohale teisele poole. Madala peatuses tulid kaks noormeest peale, kes istusid S 'i selja taha. Noormehed rääkisid vene keeles. Äkki üks noormees tõusis püsti ja läks S 'i juurde ja lõi teda rusikaga vastu pead nii, et pea läks vastu klaasi. Seejärel lõi sama noormees S 'i rusikaga vastu paremat õlga ning ütles S'ile, et ta läheks maha ja näitas käega ukse peale. Peale seda mõlemad noormehed läksid ettepoole istuma. Teine noormees ei teinud midagi. J ei oska öelda, kui vanad olid noormehed. Noormehel, kes lõi S'i, oli peas musta värvi koos valgete triipudega müts, seljas tumedat värvi jope, vanust ei oska öelda. Teise noormehe riietust ei oska kirjeldada. Pärast seda, kui noormees lõi S'i, siis S'il hakkas verd ninast ja suust tulema. J koos S'iga läks Nisu peatuses maha. J t noormehed ei puudutanud. Kui väljusid bussist nr 33, siis Soksendas verd. Läksid üle tee bussile nr
  8. Sõitsid koos Siga tema juurde aadressile XXX, Tallinn. S ema MH helistas kohe kiirabisse. Kiirabi tuli kohale ja viis S'i haiglasse.(t/l 44-45) • 26.02.2008 koostatud tunnistaja VK´i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt telefoninumbrit 58202407 kasutab tunnistaja tuttav LS. Ta elas temaga koos umbes kolm kuud tunnistaja korteris. Ljudmillal oli telefoni Nokia vana mudel. Umbes kaks-kolm nädalat tagasi, täpselt ei oska öelda, millal, viis ta selle telefoni pandimajja. Millisesse pandimajja ta selle viis, ei oska tunnistaja öelda. Kus ta selle telefoni ostis, ei tea ta samuti. (t/l 99-101) • 28.02.2008 koostatud tunnistaja DG´i ülekuulamisprotokollist ja lepingust nr 8 B/1104 nähtub, et tunnistaja töötab juhatajana pandimajas Tulves, mis asub aadressil Puhangu
  9. 21.02.2008 võttis tunnistaja Tulves pandimajas vastu telefoni Nokia 6150 IMEI-koodiga 493008100151874 LSlt. Täpsustab, et see telefon oli panditud 11.02.2008, aga 21.veebruaril oli selle tähtaega pikendatud 30 päeva võrra ja pikendamise fakti kohta oli koostatud märgitud leping. (t/l 102-107) • 28.02.2008 koostatud tunnistaja LS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt umbes kuu aega tagasi, 2008 aasta talvel, kinkis talle tema poeg VS mobiiltelefoni „Nokia", tumesinist värvi korpusega, eritunnuseid pole. Telefon oli ilma kaardita. Telefon oli täiesti korras, töökorras. Kasutas telefoni alla kuu aja, pärast pantis panimajja, kuna raha oli vaja. Pandimaja asub Puhangu tn 10 Tallinna linnas. Ta ei andnud telefoni mitte kellelegi edasi, kasutas seda ise. Ta ei tea, kustkohast V telefoni võttis, kuid ta ütles talle, et koos sõbra Andreiga leidis telefoni prügikonteineri juurest. Poeg ei rääkinud, millise prügikonteineri juurest nad telefoni leidsid. Poeg seda telefoni ei kasutanud. Ta ei tea, millal poeg telefoni leidis, kas kaua aega enne seda, kui talle üle andis. Pandimajast pidi ta telefoni välja ostma
  10. märtsil
  11. Kviitung on olemas. Talle pole teada, kellele see telefon enne teda kuulus. (t/l 108-111) • 31.03.2008 koostatud tunnistaja VS´i ülekuulamisprotokolli kohaselt kas
  12. lõpul või
  13. aastal, päevasel ajal, kohtasid koos APPuhangu tänava katlamaja juures, endise kohviku Saturn lähedal, noormeest. Nemad P jõid katlamaja juures, noormees tuli ise nende juurde. Tunnistaja mäletab, et ta oli temast vanem ja pikem, rääkis vene keeles. Tunnistajal on mäluga kehvasti, sellel päeval oli samuti purjus. Seda noormeest ära tunda ta ei suudaks. Ta esitles end, kuid tunnistaja ei mäleta tema nime. Mäletab, et noormees oli koos naisega. Varem ta neid inimesi näinud ei olnud. Noormees jõi koos nendega. Ta kostitas neid õllega. Noormees andis neile Andreiga raha, algul kummalegi 50 krooni, hiljem veel kummalegi sada 5 krooni. Ta andis raha lihtsalt niisama. Ta pakkus neile tööd Peipsi järvel. Pärast küsis noormees, kas mobiiltelefoni on vaja ning tunnistaja ütles, et on küll vaja. Ta andis Nokia mobiiltelefoni, mudeli 51 või 61, ei oska täpselt öelda, sinist värvi korpusega. Telefonis ei olnud kõneajakaarti. Tunnistaja pani sinna oma mobiiltelefoni kaardi. Raha noormees selle telefoni eest ei nõudnud. Pärast läksid lahku. Telefoninumbri, millel nad Andreiga pidid noormehele helistama, kirjutas noormees paberitüki peale. Paberitükki tal alles ei ole. Nad Andreiga ei helistanudki sellele inimesele, nad ei tahtnud töötada Peipsi järvel, kuna pidi kaugele sõitma. Andis mobiiltelefoni, mille noormees andis, oma emale, Ljudmila Sinjavinale
  14. aasta talvel. Emale ta ütles, et leidis telefoni prügikonteinerist. Ta ei tahtnud emale rääkida, et mobiiltelefoni andis talle noormees, kuna ta ei oleks uskunud, oleks arvanud, et ta varastas telefoni, aga ta seda ei varastanud. Enne seda, kui telefoni emale andis, kasutas ta seda natuke, pärast pani ema mobiiltelefoni oma kaardi. Mõne päeva pärast, kohtumisel emaga, sai ta teada, et mobiiltelefon oli blokeeritud ja ta ema andis selle remonti, et lahti blokeerida, seal blokeeriti see lahti. Siis ütles emale, et ta telefoni ei leidnud, vaid selle kinkis talle noormees, andis veel rahagi ja pakkus tööd. Kui telefon lahti blokeeriti, siis andis ema selle pandimajja Puhangu 10, kuna tal oli raha vaja. Mõne aja möödudes, kui pika aja pärast sai emalt teada, et mobiiltelefoni vastu, mille ta talle kinkis, tunneb huvi politsei. Mees, kes andis mobiiltelefoni, ei rääkinud, kust ta selle võttis, aga ega nad ei küsinud ka. Kinkis emale, kuna tal endal telefoni vaja ei olnud.(t/l 112-117) • 31.03.2008 koostatud tunnistaja AP´i ülekuulamisprotokolli kohaselt
  15. aasta lõpul, jõid nad VS korvpalliväljakul, mis on endise Puhangu tänava katlamaja ja endise kohviku Saturn lähedal, kui nende juurde tuli noormees, välimuselt tunnistajast noorem, heledajuukseline, umbes 182 cm, rääkis vene keeles. Tunnistaja meelest nimetas ta end Alekseiks. Ta oli koos naisega. Neid inimesi ei olnud ta varem kusagil kohanud. Sel õhtul jõid Sergejeviga viina, olid purjus. Pärast käis Aleksei veel viina järel, võib-olla saatis neid viina järele. Aleksei andis talle raha 150 krooni. Tema meelest andis ta raha ka V , kui palju, ta ei tea. Mäletab, et Aleksei pakkus tööd Peipsi järvel või Saaremaal, et oleks olnud vaja töötada kusagil talus abitöölisena, seal oleks saanud ka elada. Tunnistaja meelest oli vaja aidata tema ema. Mees tahtis, et nad kohtuksid temaga
  16. aasta
  17. või
  18. detsembril, seal samas väljakul, kuid nemad V ei tahtnud seda tööd ja sellepärast kohtumisele ei läinud. Neile näis see inimene kahtlane. Rohkem nad seda Alekseid ei näinud. Mäletab, et kui nad Alekseiga lahku läksid, kinkis ta V mobiiltelefoni Nokia, kas mudeli 51 või 61, sinist värvi korpusega, kergelt pärlmutter. Aleksei ei rääkinud, kust see telefon tal pärit oli, aga nemad ei küsinud ka. Aleksei ei rääkinud, kus ta elab, ei jätnud oma telefoninumbrit. Pärast kinkis V Aleksei kingitud mobiiltelefoni oma emale LS. Ta kinkis telefoni mõne päeva pärast. V kinkis telefoni emale, kuna V l oli oma mobiiltelefon, teist tal vaja ei olnud. S rääkis hiljem, et andis telefoni pandimajja Puhangu
  19. Ta küsis veel neilt V raha, et telefon välja osta.
  20. aasta talvel sai ta LS teada, et Aleksei kingitud telefoni vastu tunneb huvi politsei. (t/l 118- 122) • 08.06.2010 koostatud tunnistaja VA ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 04.01.2008 a. hommikul tuli tema juurde Milohov koos Iraga ja nad jõid kogu päeva. Joogid tõi Aleksei. Veel hiljem ostsid juurde. Õhtul kella 17 ja 18 paiku, aga võib-olla veel hiljem läks tunnistaja teise tuppa magama. Mitte midagi ei mäleta, aga kui üles ärkas, siis päeva jooksul ei mäleta, et keegi oleks öelnud, et eelmise päeva õhtul rööviti „gopnuli” eestlast. Ta on teda näinud. Ta elab nende piirkonnas. Kes teda „gopnul”, tema ei tea. Võib-olla Milohov rääkiski talle midagi, aga võib-olla ka mitte. Mis puudutab 06.01.2008, siis tunnistaja ei mäleta poissi bussis. Sellel päeval magas, kuid teda süüdistati, et tema „kopal” kolme alaealist. Kuuendal kuupäeval tunnistaja koos L olid I juures lastehaiglas, aga hiljem sõitsid Paljassaarde. Terve päeva jõid ja tunnistaja ei mäleta, et oleks kedagi löönud. Toimikus olevatel Paljassaares tehtud piltidel tunneb tunnistaja ära enda, Milohovi ja tema sõbrad, V, S ja V venna. (t/l 136140) • 07.01.2008 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist ja fototabelist nähtuvalt SH tundis ära fototabelis nr 1 fotol nr 2 oleva isiku näo kuju, pilgu, kulmude, soengu ja lõua kuju järgi. Tema on noormees, kes talle 06.01.2008 bussis nr 33 rusikaga näkku lõi. Fotol nr 2 esitatud isikuks oli Aleksei Milohhov. (t/l 13-16) • 09.01.2008 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist ja fototabelist nähtuvalt SH 6 tundis ära fototabelis nr 2 fotol nr 3 oleva isiku, kes 06.01.2008 bussis nr 33 lõi teda rusikaga näkku. Tunneb ta ära näokuju ja silmade järgi. Fotol nr 3 esitatud isikuks oli Aleksei Milohhov. (t/l 17-20) • 09.01.2008 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist ja fototabelist nähtuvalt SH tundis ära fototabelis nr 3 fotol nr 1 oleva isiku, kes 06.01.2008 bussis nr 33 lõi teda rusikaga näkku. Tunneb ta ära lauba ja juuste järgi. Fotol nr 1 esitatud isikuks oli Aleksei Milohhov. (t/l 21-24) • 19.05.2008 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist ja fototabelist nähtuvalt TS tundis ära keskel oleva mobiiltelefon Nokia 6110 selgitades, et see kuulub talle, see on seesama mobiiltelefon, mis 04.01.2008 oli temalt röövitud Paljassaare teel. Tunneb ta ära aku järgi, mobiiltelefonil on vibra aku, kuna neid akusid on väga vähe ning akul on väljaspool ribid ja inimesenäoga ringikujuline embleem. Veel tunneb ära värvi järgi, nuppude järgi, nupu numbrid on kollast värvi. (t/l 83-85) • Isiku ekspertiisiakti nr 144 eksperdiarvamuse kohaselt SHl tuvastati SA Tallinna Lastehaiglas peaaju vapustus ning nahaalune verevalum vasaku silma ümbruses. Eksperdi hinnangul tervisekahjustused võivad olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja viisil 06.01.2008.a löögist või löökidest kõva tömbi esemega, näiteks rusikaga. Tervisekahjustus ei olnud elule ohtlik ja paraneb tavaliselt umbes 3 nädala jooksul. (t/l 27-28) • Õiendist nähtub, et ekspertiisiakti nr 144/30.mai 2008 maksumus on 2875 krooni.(t/l 29) • 07.01.2008 koostatud tõendist nr 1087 nähtub, et SHl diagnoositi peaaju vapustus, näo põrutus ja verevalum. (t/l 30) • Isiku ekspertiisiakti nr 139 eksperdiarvamuse kohaselt TSil tuvastati 04.01.2008 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Erakorralise Meditsiini Üksuses ülalõualuu murd vasakul, põrutushaavad ülahuule limaskestal ja suuesikus, nahamarrastused vasakul oimu piirkonnas ja mõlemas ninahuulevoldis ning tugev turse vasakul näopoolel ja ülahuulel. Ekspertarvamuse kohaselt vigastused võivad olla tekitatud tömbi vägivalla toimel ekspertiisimääruses näidatud ajal ja viisil, — 04.01.2008.a. löökidest kõvade tömpide esemetega, näiteks jalgadega, näo piirkonda. Tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud ja paranevad tüsistusteta kulu korral umbes 1 kuu jooksul. (t/l 77-80) • Õiendist nähtub, et ekspertiisiakti nr 139/26.05.2008 maksumus on 1840 krooni.(t/l 81) • 02.06.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks mobiiltelefon "Nokia", esipaneel sinist värvi, musta värvi nuppudega. Peale aku eraldamist mobiiltelefoni tagumise osas oli näha andmed, mis olid trükitud kleepsu peale: Nokia MOBILEPHONE LTD Model: 6150 SAT Made in Finland CE0188X IMEI 493008/10/015187/4Code:0502427.Aku peal oli näha andmed, mis olid trükitud kleepsu peal: for NOKIA 6xxx/5110 Vibra 3.7 V 12000mAh Type 106-8045 Date code:Y712F. SIM kaart TELE 2GSM nr.89372,03005, 00163, 65963.(t/l 92-94) • Õiendist tulude kohta nähtub, et kahtlustataval Aleksei Milohhovil 2009 aastal sissetulek puudus. (t/l 155) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava Aleksei Milohhov´i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute SH ja TS´i ütlusi, tunnistajate JG´i, VK´i, DG´i, LS, VS´i, AP´i ja VA ütlusi, ütluste ja olustiku seostamise protokolle, äratundmiseks esitamise protokolle, isiku ekspertiisiakti, õiendeid, tõendit nr 1087, ettekannet, asitõendi vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Aleksei Milohhov´i käitumine kvalifitseeritud

§ 263p 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatakse süüdistatavat selles, et tema pani toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise sellega, et 06.01.2008 sõites bussis liinil nr 33 lõi SHle rusikaga näkku. Kohus asub seisukohale, et taoline käitumine kannatanu suhtes oli lugupidamatuse väljendamine ja bussis viibivate inimeste rahu häiriv tegevus. Taoline 7 käitumine leidis aset ühistranspordis, kõrvaliste reisijate juuresolekul, mistõttu oli tegemist avaliku kohaga. Süüdistatav rikkus oma käitumisega peale teiste isikute rahu häirimise ja lugupidamatuse väljendamise ka kannatanu õigust privaatsusele ja õigust tunda end turvaliselt avalikus kohas. Süüdistatav lõi kannatanut põhjusetult rusikaga, milline käitumine on oma iseloomult vastuolus ühiskonnas kehtivate tavade ja kommetega ning kohus leiab, et põhjusetu vägivalla kasutamine on hinnatav vägivallana

§ 263p 1 mõttes.

Kannatanule tekitati tervisekahjustus peaaju vapustuse ning nahaaluse verevalumi näol. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub, mistõttu kuulub süüdistatav süüditunnistamisele

§ 263p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava Aleksei Milohhov´i käitumine kvalifitseeritud

§ 200

lg 1 järgi, milline käitumine seisnes selles, et tema, kasutades füüsilist vägivalda, võttis võõraid vallasasju ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 04.01.2007 kella 17.00 paiku Tallinnas, Paljassaare teel lõi Aleksei Milohhov jalgadega mitu korda TSit pähe ja keha piirkonda ning võttis seejärel kannatanult esemeid väärtusega 1600 krooni. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava eesmärgiks oli kannatanule kuuluvate vallasasjade äravõtmine ning asjade üle valduse murdmiseks oli süüdistatava eesmärgiks kasutada vägivalda, mis muudab kannatanu vastupanu võimatuks ja selle läbi saab ta kehtestada oma valduse vallasasjade üle. Seetõttu leiab kohus, et Aleksei Milohhov´i poolt kannatanu suhtes vägivalla kasutamine oli valduse murdmise vahendiks. Süüdistatava hilisem käitumine, so kannatanult röövitud raha kasutamine oma äranägemisel ja mobiiltelefoni ärakinkimine juhuslikule inimesele näitab objektiivselt seda, et süüdistataval oli võõraste vallasasjade omastamise eesmärk. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga so

§ 200lg 1 järgi ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on TS esitanud tsiviilhagi 1500 krooni nõudes, milline sisaldab endas temalt röövitud rahakoti maksumust ja sularaha summat. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas varalise kahju Aleksei Milohhov, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud röövimisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 1500 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Aleksei Milohhov´ilt TS´i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatav toimepandut kahetsenud, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatavale

§ 200

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 2 kuni 10 aastat. Süüdistatavat süüdistatakse ühe röövimise 8 toimepanemises, mille käigus tekitati kannatanule tervisekahjustusi ning hõivati vara, mille väärtus ei olnud oluline. Teo toimepanemise ajaks ei olnud teda ka karistatud röövimise toimepanemise eest ning järgmise röövimise pani ta toime kaks päeva hiljem, mille toimepanemise eest teda on karistatud. Arvestades kannatanu suhtes kasutatud vägivalla intensiivsust, tekitatud tervisekahjustuste raskusastet ja iseloomu, ei saa öelda, et süüdistatava süü ei ole suur. Samas ei olnud tekitatud varaline kahju kuigi suur ja süüdistatav aitas aktiivselt kaasa kuriteo avastamisele, mida kohus hindab karistust kergendava asjaoluna, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib, arvestades ettenähtud sanktsiooni alammäära küllaltki suurt raskust, mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Süüdistatavale

§ 263

p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval alaline sissetulek ja süüdistatav kannab temale mõistetud pikaajalist isiku vabadust piiravat karistust. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 3 korda, sealhulgas samalaadse kuriteo toimepanemise eest ning samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistati teda vangistusega, mis jäeti tema suhtes tingimisi kohaldamata. Uue samalaadse kuriteo pani ta toime kohtu poolt määratud katseajal ning karistus pöörati täitmisele Harju Maakohtu 04.02.2009 otsusega. Taolised andmed süüdistatava käitumise kohta viitavad süüdistatava vägivaldsusele ja sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Süüdistatav ründas avalikus kohas alaealist, kes ei ole võimeline end kaitsma ning kohtu arvates näitab see süüdistatava küünilist suhtumist avalikku korda ja teistesse ühiskonnaliikmetesse, mida süüdistatav on aastate jooksul ka korduvalt jõudnud tõestada. Samas on süüdistatav aktiivselt kaasa aidanud kuriteo avastamisele, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna. Seetõttu leiab kohus, et arvestades teo tehiolusid, kannatanule tekitatud tervisekahjustusi ja käitumise motiivitust, kuid samas ka karistust kergendavat asjaolu, leiab kohus, et süüdistatavale võib küll mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid karistust ei ole võimalik mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud teod on toime pandud erineval ajal, erineva tahtlusega ning ründed on olnud suunatud erinevate õigushüvede vastu, leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritavate süütegude toimepanemise eest mõistetavad karistused tuleb

§ 64lg 1 alusel liita täies ulatuses.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatav temale inkrimineeritud teod toime pannud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist ning enne ja pärast eelmises otsuses menetlusesemeks olnud kuritegude toimepanemist. Seega pidanuks süüdistatavale inkrimineeritud kuritegusid menetlema ühises menetluses ja mõistma ka ühise karistuse. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistatavale liitkaristuse mõistmisel kohtuotsuste kogumis tuleb kohaldada

§ 65lg 1 sätteid.

Kuivõrd süüdistatav juba kannab eelmise otsusega mõistetud pikaajalist liitkaristust, milline on mõistetud samal ajaperioodil toime pandud kuritegude toimepanemise eest, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetava kergema karistuse võib lugeda kaetuks eelmise otsusega mõistetud raskema liitkaristusega. Märt Toming kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.