← Eesti

1-10-12305/7

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-10-12305

(10230114929)Otsuse kuupäev
  1. oktoobril 2010.a. Tallinnas Kohtunik Sekretär Tõlk Violetta Kõvask Sirje Luga Anneli Helmann Žanna Morozova Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaadi Katri Koitver vanemabi Georg PIKORAINEN süüdistuses KarS § 263 p 3 järgi Kriminaalasi lühimenetluses Georg PIKORAINEN, elukoht: xxx, isikukood 35406034717, EV Süüdistatav kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 310- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Georg PIKORAINEN KarS § 263 p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata, kui ta ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuse aeg, s.o. 26.08 – 27.08.2010.a. (2 päeva) karistusaja hulka. Katseaja alguseks lugeda 25.10.2010.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista Georg Pikorainen´ilt (ik 35406034717, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,-krooni ja kaitsjatasud summas 2100,- krooni. Georg Pikorainen´il tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispank nr 10220034800017 või Swedbank nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Georg Pikorainen, 1-10-12305, sundraha, kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 3 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendid: • Plastmassist käepidemega ehitusnuga - hävitada • Abipolitseiniku tõend G.Pikorainen nimele, mis kehtib 04.06.2010.a. - hävitada Kannatanu Dmitry Stepanovi poolt kohtuistungil esitatud tsiviilhagi ( moraalse kahju eest) summas 5000,-krooni jätta läbi vaatamata. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK Georg Pikorainen on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles alkoholijoobes, 26.08.2010 a. kella 16.00 paiku, Tallinnas, Stroomi rannas, so avalikus kohas, kõrvaliste ja asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, rikkus raskelt avalikku korda ja häiris üldist õigusrahu sellega, et ta ähvardas noaga AM ja DS. Oma tegevusega pani Georg Pikorainen toime avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud relvana kasutatava muu eseme kasutamisega, s.o KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo Georg Pikorainen esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 25.10.2010.a. toimunud kohtuistungil kinnitas Georg Pikorainen, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, sündmusi ei mäleta, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kahetseb. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning Georg Pikorainen´i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava Georg Pikorainen´i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 15 – 17) ning mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et juhtunut ei mäleta. Ta oli Jaaniga Stroomi rannas ja jõid viina. Enne seda oli joonud juba 2 liitrit õlut Bock. Järgmisena mäletab, et ta oli kuskil põõsas ning tema juures oli politsei. Ta ei mäleta, et oleks kedagi noaga ähvardanud. Samuti ei mäleta ta ka kas tal oli nuga kaasas või mitte. Abipolitseinikuks läks ta peale pronksiööd 2007.ndal aastal. Töötõend on tal kehtetu 2 alates selle aasta juunist, kuid ta viinud pildid tõendi pikendamiseks. Tema arvab, et on endiselt abipolitseinik, kuna temalt ei ole tagasi nõutud töötõendit ja žetoone. Seda ta ei mäleta, et ta oleks võtnud välja oma abipolitseiniku töötõendi. Ka: - Kannatanu AMütlused, 26.08.2010.a. kella 16 paiku oli ta Stroomi rannas koos oma tütrega, õega IM´ga ja sõpradega DS, RJ ja ema õega SA. Istusid laste mänguväljaku vastas pingil. Kolm pinki eemal istus võõras meesterahvas. Naised olid neid umbes 2 meetri kaugusel, kui seesama mees läks naiste juurde ja hakkas ütlema „Minge siit minema“. Meesterahval oli käes tumedat värvi seljakott. Üht kätt hoidis meesterahvas seljakoti sisemuses. Ta läks meesterahva juurde ja soovitas lahkuda, mille peale meesterahvas hakkas solvama ja sõimama. Meesterahvas võttis seljakotist välja käe, milles hoidis nuga. Nuga oli sinise plastmassist käepidemega. Noa tera oli 15 cm pikk. Ta hakkas kartma, et meesterahvas lööb teda noaga. Talle tuli appi S . Meesterahvas hakkas ka S kallale minema. Tema õde hüüdis, et kutsub politsei, mille peale meesterahvas ütles, et ta on ise politsei ja võttis välja tõendi. Ta nägi politseivappi, kuida seda ei näinud, mis sinna kirjutatud oli. /tl. 2-4 ja tõlge vene keelest tl. 5/; - Kannatanu DS ütlused, 26.08.2010.a. kella 16 ajal oli Stroomi rannas koos R J , S A ja A M . Nad istusid laste mänguväljaku vastas asuval pingil. Eemal pingil istus meesterahvas. Naised seisid neist eemal. Meesterahvas läks naisterahvaste juurde ja ütles, „Minge siit minema“. Meesterahval oli käes seljakott. Ühte kätt hoidis ta seljakoti sisemuses. M astus meesterahva juurde ja soovitas eemale minna. Sellepeal hakkas meesterahvas teda solvama ja sõimama. Meesterahvas võttis seljakotist välja käe, milles hoidis nuga. Tegemist oli ehitusnoaga, sinisest plastmassist käepidemega. Tera oli umbes 15 cm pikk. Meesterahvas hakkas M lähenema ning oli valmis teda noaga lööma. Ta läks M appi. Siis hakkas meesterahvas tema poole tulema. Meesterahvas ütles, et ta on politseinik ja võttis välja tõendi. Kui politsei tuli näitasid nad, kuhu see meesterahvas ennast peitis. /tl. 6- 8 ja tõlge vene keelest tl. 9/; - Ettekanne, 26.
  3. 2010.a. kella 16:37 ajal said väljakutse Stroomi randa, kus teatajat ähvardati noaga ja ähvardaja esitles ennast politseiametnikuna. Nende juurde tulid A.M , I. M ja D.S , kes juhatasid neid jäätise kioski taha, kus puu all istus noaga ähvardanud meesterahvas. Isikuks osutus Georg Pikorainen. Isikul oli seljakotis musta päisega nuga, mis oli sinises noahoidikus. Isikul oli ka abipolitseinikutõend ja žetoon. Isikul tuvastati joove. /tl. 10/; - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, 26.08.2010.a. tuvastati Georg Pikorainen´il 1,40 mg7l alkoholijoove. /tl. 12/; - Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, 26.08.2010.a. peeti kinni kahtlustatavana Georg Pikorainen kahtlustuses KarS § 217 lg 2 p 1,2,3 järgi ning vabastati 27.08.2010.a. /tl. 13-14/; - Asitõendi vaatlusprotokoll ning foto, vaadeldavaks asitõendiks on ehitusnuga ja noatupp, töötunnistus ja tööžetoon. /tl. 21- 23/; - Tunnistaja M J ütlused, 26.08.2010.a. kella 16 paiku oli koos mehe ja sõpradega Stroomi rannas. Istusid pingil. Nende juurde tuli L T ning nad seisid seltskonnast pisut eemal. Nende juurde astus võõras meesterahvas. Meesterahvas hoidis enda ees ühes käes seljakotti ning teine käsi oli tal seljakotis. Ta nägi, et meesterahvas hoidis noa sinist värvi käepidemest kinni. Meesterahvas ajas neid minema. Ta läks A.M ja D.S juurde ja teatas, et mehel on nuga käes. Meesterahvas pöördus ähvardavalt M ja S poole. Kui M ütles meesterahvale, et ta ära läheks, tõmbas meesterahvas seljakotist välja käe koos noaga ja astus M suunas. Irina kutsus politsei. Meesterahvas võttis jope taskust tõendi ja ütles, et on ise politseinik. Tõendil oli politsei vapp. Meesterahvas läks nende juurest minema, kuid nad järgnesid talle ja politsei sai isiku kinni pidada. 3 /tl. 24- 26 ja tõlge vene keelest tl. 27/; Tunnistaja IM ütlused, 26.08.2010.a kella 16 paiku oli koos oma venna ja sõpradega Stroomi rannas. Istusid pingil ja ajasid juttu. Nende juurde astus tuttav naisterahvas LT. T oli kaasas lapsevanker, kuid oma last hoidis ta süles. MJastus T i juurde ja nad vestlesid. Nad seisid meie seltskonnast pisut eemal. Meie lähedal istus pingil üks võõras täiskasvanud mees. Ta astus T ja J juurde. Mees hoidis enda ees ühes käes seljakotti. Teine käsi oli tal seljakotis, kuid ma oletasin, et ta hoiab pudelit käes ja ei ole ilmselt kaine. Millest mees T ja J rääkis, ma ei kuulnud. J tuli meie juurde ja ütles, et mehel on nuga käes. Siis pöördus mees meie poole ja ma mõistsin, et ta tahab meid rannast minema ajada ja on meie vastu agressiivselt meelestatud. Ma tegin mehele ettepaneku, et ta meist eemale läheks. Siis ütles ka minu vend A M mehele, et too meie juurest minema läheks ja ei segaks meie puhkust. Vastuseks tõmbas mees seljakotist välja käe, milles oli sinise käepidemega nuga ja hakkas sellega minu venna kõhu ees vehkima. Vennale tuli appi D S ja mees suunas noa tema poole. Ta hakkasin kartma, võttis telefoni välja ja laususin mehele, et kutsun kohe politsei välja, valides samal ajal numbrit
  4. Vastuseks lausus mees: ma olen ise politseist ja tean ise, mida teha. Ta näitas S ja vennale tõendit. Sel hetkel helistati mulle politseist tagasi ja ma hakkasin neile rääkima, mis oli juhtunud. Mees kuulis, et ma räägin politseiga ja hakkas meie juurest ära minema. Politsei korraldusel järgnesin ma sellele mehele ja hoidsin teda niikaua oma nägemisväljas, kuni saabus patrullauto /tl 28-30 ja tõlge vene keelest tl. 31/; - Tunnistaja LT ütlused, 26.08.2010.a kella 16 paiku jalutasin ma koos oma 4-kuuse lapsega Stroomi rannas. Laste mänguväljakul kohtasin ma oma naabrinaist R J , temaga koos oli minu tuttav I , kaks meesterahvast ja kolm last. Ma läksin R juurde ning me ajasime juttu. Me seisime pisut kaugemal pingist, kus istusid Rita tuttavad. Rita võttis minu lapse oma sülle ja hakkas temaga mängima. Meist kõndis mööda võõras täiskasvanud mees. Kui mees meiega kohakuti jõudis, lausus ta: võtke laps ta käest ära, nad tahavad ta ära varastada. Rohkem ta midagi ei selgitanud. Väljanägemise järgi oli ta korralik mees. Tema sõnade peale ei reageerinud me mitte kuidagi, kuid siis pöördus mees ümber, tuli jälle minu juurde ja nõudis viisaklt: ma ju ütlesin, et võta laps nende käest ära! Samal hetkel lausus R mulle, et mees hoiab oma kätt, milles on nuga, seljakotis. Ma ehmusin ning ei mäleta hästi, mis seejärel toimus. Mäletan, et mehe juurde tuli üks Rita tuttavatest ja küsis: Milles on küsimus? Veel mäletan, et I ütles, et kutsub politsei välja. Vastuseks sellele ütles mees: kutsu, ma olen ise politseist. Ta näitas mingisugust sinist värvi tõendit. Seejärel võttis mees seljakotist välja sinise käepidemega noa ja küsis, mida nad siin teevad. Siis hakkas see mees noaga vehkima meeste suunas, kellega koos Rita ja Ira olid. Noormehed kargasid kõrvale noa eest, millega see mees nende ees vehkis. Mulle tundus, et mees oli valmis noaga kehalisi vigastusi tekitama. Me hakkasime kõik karjuma: pange nuga ära, siin on lapsed. Meesterahvas pistis noa seljakotti ja kõndis minema. Samal hetkel helistati Irale politseist ja ta rääkis, mis juhtus. Seejärel järgnes Irina sellele mehele, kellel oli nuga ja politseitõend. Irinale omakorda järgnesid kaks meest. Ma rääkisin natuke aega Ritaga juttu ja läksin siis minema. Mis edasi sai, ma ei tea. /tl 32- 34 ja tõlge vene keelest tl. 35/; Kannatanu A M kohtuistungil kinnitas, et mingeid materiaalseid pretensioone tal G.Pikoraineni vastu pole. Kannatanu D S kohtuistungil esitas G.Pikoraineni vastu hagi summas 5000,-krooni (moraalne kahju), seletas, et hagi esitab seoses sellega, et tema kavatseb lähitulevikus abielluda M J , kes oli 26.08.2010.a. kella 16.00 paiku Stroomi rannas koos oma pojaga, laps - 4 ehmatas, kaks päeva peale neid sündmusi halvasti magas ja kaks päeva seetõttu lasteaias ei käinud. Kohtunik asub seisukohale, et kuigi Georg Pikorainen 26.08.2010a. sündmusi ei mäletanud, kuid tema süü on leidnud kinnitust kohtus avaldatud ning uuritud tõenditega, tunnistajate ja kannatanute avaldatud ütlustega, mis on kooskõlas ka teiste antud asjas kogutud tõenditega ja nimelt politseitöötajate ettekannetega ja asitõendite vaatlusprotokolliga ning Georg Pikorainen´i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p 3 järgi, kuna tema avalikus kohas päevasel ajal Tallinnas Stroomi ranna lastemänguväljakul olles alkoholijoobes rikkus avalikku korda, sõimas talle võõraid isikuid, naisi väikeste lastega, ähvardas neid noaga, käitus agressiivselt. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik Georg Pikorainen´i süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Georg Pikorainen on varem kriminaalkorras karistamata, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, Georg Pikorainen ei tööta, omab kindlat elukohta, seega pole otstarbekas talle karistuseks mõista rahalise karistuse. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et Georg Pikorainen´ile tuleb karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga Georg Pikorainen´il on kindel elukoht olemas, ta on varem kohtulikult karistamata isik, võib tema suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kannatanu DS poolt kohtuistungil esitatud tsiviilhagi summas 5000,-krooni (temale G.Pikoraineni tegevusega tekitatud moraalne kahju) tuleb aga jätta läbi vaatamata, kuna asja arutas kohus lühimenetluses, kohtueelsel uurimisel kannatanu DS hagi ei esitatud, vastavalt KrMS § 237 lg 4 sätetele kohtulikul arutamisel võivad kohtuistungist osavõtjad tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalidele. Samas jäi kohtule arusaamatuks kuidas võõra lapse väidetavast hirmust võis tekkida kannatanul S moraalse kahju nõue. Lapse emal (tunnistaja J ) mingeid pretensioone G.Pikoraineni vastu kohtueelsel uurimisel polnud. KrMS § 310 lg 3 alusel on kannatanul DS õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Asitõendid: • Plastmassist käepidemega ehitusnuga - hävitada • Abipolitseiniku tõend G.Pikorainen nimele, mis kehtib 04.06.2010.a. – hävitada. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.