Samuti on Meelis Saul´ile koostatud 11.05.2010.a väärteoprotokoll nr AB 1204683 selle kohta, et tema 10.03.2010.a kell 23:45 Saue linnas Xxxoma korteris karjus ja lärmas, millega häiris kaaskodanike öörahu, eeltoodu tagajärjel ei saanud naabrid öösel magada ning oli häiritud naabrite normaalne elutegevus, sellise käitumisega eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu. Antud teoga rikkus Meelis Saul saue linna avaliku korra eeskirja p 8, pannes toime väärteo,
Samuti on Meelis Saul´ile koostatud 12.06.2010.a väärteoprotokoll nr AB 1175494 selle kohta, et tema 12.06.2010.a kell 00:46 Saue linnas Xxxlärmas ning kasutas ebatsensuurseid väljendeid, millega rikkus teiste majaelanike öörahu, oma tegevusega pani toime avaliku korra rikkumise. Antud teoga rikkus Meelis Saul avaliku korra eeskirja p 8, pannes toime väärteo,
29.09.2010.a toimunud kohtuistungile Meelis Saul ei ilmunud, mitteilmumise põhjust ei teatanud. Kutse istungile oli menetlusalune isik saanud kätte isiklikult allkirja vastu 07.09.2010.a. VTMS § 90 lg 1 kohaselt kui menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohus määras arutada väärteoasju VTMS § 90 lg 1 alusel ilma menetlusaluse isikuta. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokollides märgitu juurde ning leidis, et menetlusaluse isiku väärteod väärteoprotokollide AB 1204684, AB 1204683 ja AB 1175494 järgi on tõendatud väärteotoimikus olevate materjalidega ning teda tuleb toime pandud tegude eest karistada. Kuna isik on jätkanud väärtegude toimepanemist vaatamata varasematele karistustele, ei ole ta eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning teda tuleb karistada arestiga 15 päeva päeva, mis peab olema ära kantud hiljemalt 01.12.2010.a. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja ja uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, sh menetlusaluse isiku ja tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlusi, leiab, et Meelis Sauli käitumine väärteoprotokollides kirjeldatud viisil ja sellega KarS § 262 kvalifitseeritava väärteo tunnustele vastav korduv käitumine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud ning teda tuleb selle eest karistada. Väärteo toimepanemine 06.03.2010.a kell 23:10 on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, milles ta tunnistab koos elukaaslasega alkoholi joomist ja tülitsemist, mille käigus kaotas ta enesevalitsuse ning karjus jälle liiga kõvasti elukaaslase peale ning tunnistaja ütlustega, millest nähtub, et naabrite eluruumist kostunud M. Sauli ja viimase elukaaslase käitumine (märatsemine, karjumine) häirisid nii tunnistaja kui tema alaealise lapse kodu- ja öörahu. 07.03.2010.a indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuv M. Sauli alkoholijoove on kooskõlaline menetlusaluse isiku ütlustega oma joobeseisundi kohta. Väärteo toimepanemine 10.03.2010.a kell 23:45 on samuti tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, milles ta tunnistab koos elukaaslasega alkoholi joomist ja tülitsemist öörahu ajal ning et ta oli teadlik, et tema korteri helid kostuvad naabriteni ning tunnistaja avalduse ja ütlustega, millest nähtub tema ja tema alaealise poja unerahu häirimine M. Sauli lärmi tõttu. Väärteo toimepanemine 12.06.2010.a kell 00:46 on samuti tõendatud menetlusaluse isiku 2 ütlustega, milles ta tunnistab purjus olemist, tüli elukaaslasega ja selle käigus lubatust kõvema hääle tegemist; tunnistaja ütlustega, millest nähtub tema öörahu häirimine naabrikorterist kostunud räuskamise tõttu ning 12.06.2010.a indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt tuvastati M. Saulil 12.06.2010.a kell 01:50 alkoholijoove. KarS § 262 sätestab karistuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Meelis Saul’ile etteheidetavaks teoks on teiste majaelanike (naabrite) rahu rikkumine oma kodus. Kuivõrd lisaks avalikule kohale ehk kohale, kuhu on juurdepääsuvõimalus piiramatul hulgal isikutel, saab kohtupraktika kohaselt panna avaliku korra rikkumist toime ka iseenesest avalikuks kohaks mitteolevas kohas, sh enda isiku kodus, saab käesoleval juhul Meelis Sauli käitumist käsitleda avaliku korra rikkumisena. Väärteoprotokollide kohaselt on Meelis Saul protokollides kirjeldatud käitumisega rikkunud Saue linna avaliku korra eeskirja p 8, osundatud sätte kohaselt kehtib öörahu linnas kella 23:00-07:00 ja selle rikkumine ükskõik millisel viisil on keelatud, välja arvatud avariiliste või heakorratööde puhul. Avariiliste või heakorratööde teostamisele Meelis Saul oma ütlusi andes kunagi viidanud ei ole, vaid on kinnitanud alkoholi tarvitamist ja seejärel tekkinud valjuhäälseid tülisid elukaaslasega ning helide kostumist naaberkorterisse. Kõikide väärteoprotokollide kohaselt on Meelis Saul pannud talle etteheidetavad teod toime pärast kella 23:00, seega öörahu ajal ning tunnistaja ütluste kohaselt ongi igal korral tema öö-, sh unerahu faktiliselt rikutud olnud. Meelis Saul’i ütlustest nähtub üheselt, et ta on olnud teadlik tema hääle kostumisest naabritele, samuti et naaber on olnud sellest häälest häiritud, sellele vaatamata on ta käitunud selliselt korduvalt. Juba väärteoasja 4-10824 istungil on menetlusalune isik avaldanud, et on teadlik vaiksem olemise vajadusest, ometigi on ta jätkanud naabreid häirivat käitumist. Kuivõrd M. Saul ise on nii varasemas kohtumenetluses kui käesolevas asjas arutatavate väärteoasjade kohtuvälises menetluses andnud ütlusi, milles ta oma rikkumisi tunnistab, puudub kohtul igasugune alus kahelda ka menetlusaluse isiku ütlustega kokkulangevate tunnistaja ütluste tõepärasuses ja usaldusväärsuses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Meelis Sauli käitumine väärteoprotokollides kirjeldatud viisil on üheselt tõendatud tema enda ning tunnistaja kooskõlaliste ütlustega ning selliselt on M. Saul käitunud tahtlusega, kuivõrd oma kordus elukaaslasega tülitsedes ta teadis, et see kostub naabrite eluruumi ning häirib seal nende rahu. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav ning vastupidisele viitavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu, tuleb Meelis Saul toime pandud väärtegude eest karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid menetlusaluse isiku käitumises väärteoasjade materjalidest ei nähtu. Karistusregistri teatisest nähtub, et Meelis Saul’i on varem korduvalt KarS § 262 järgi karistatud, talle määratud rahatrahvid on valdavalt tasumata. Karistusregistrist ei nähtu aga, et Meelis Sauli on ka Harju Maakohtu 30.03.2010.a ja 12.04.2010.a otsustega karistatud KarS § 262 järgi väärtegude toimepanemise eest väärteoprotokollide AB1174601, AB1174602, AB1174603, AB1174604, AB1174605 ja AB1174606 ning AB1117745 alusel. Osundatud otsustega on M. Sauli karistatud arestidega 20 päeva ja 25 päeva. Seega on Meelis Sauli karistatud varasemalt nii rahatrahvide kui pikaajaliste arestidega ja need karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma ning ta on jätkanud väärtegude toimepanemist. Sellises olukorras peab M. Saulile mõistetav karistus olema karm ning kuivõrd väärteoprotokollide kohaselt M. Saul töökohta ei oma ning varasemast ajast on mitmeid tasumata trahve, on välistatud tema karistamine rahatrahviga. Kohus arvestab aresti pikkuse määramisel Harju Maakohtu 30.03.2010.a ja 12.04.2010.a otsustega 3 M. Saulile mõistetud karistusi ning asjaolu, et 06.03.2010.a ja 10.03.2010.a teod on toime pandud enne 30.03.2010.a otsuse tegemist. Riigikohus on korduvalt märkinud, et see, kas korduva rikkumise erinevaid episoode menetletakse koos või eraldi, ei tohi mõjutada menetlusaluse isiku olukorda. Vastav nõue tuleneb PS § 12 lg 1 esimeses lauses sisalduvast üldisest võrdsuspõhiõigusest, mille kohaselt tuleb sarnases olukorras olevaid isikuid kohelda ühtemoodi. Isikuteks, keda tuleb võrdselt kohelda, on need, kes on enne esimese karistamisotsuse tegemist pannud korduvalt toime samale väärteokoosseisule vastava teo. Seega ei või enne esimese karistamisotsuse tegemist toime pandud samale väärteokoosseisule vastavate tegude eest määratud või mõistetud karistused ületada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära ka juhul, kui episoode arutatakse eraldi (RKKK otsused nr 3-1-1-106-04 p 10; nr 3-1-1-27-09 p 10,11). Ehkki menetlusalust isikut on 30. märtsiks 2010.a toime pandud ja KarS § 262 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest juba karistatud 20- ja 25-päevaste arestidega, saab kohus Meelis Saul’i siiski karistada ka käesolevas väärteoasjas, kuivõrd väärteoprotokoll nr AB1175494 on koostatud 12.06.2010.a toime pandud ja väärteoasja materjalidega tõendamist leidnud sündmuse kohta. Kohus leiab, et arvestades isiku varasemaid karistusi ning väärtegude jätkuvat toimepanemist on põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine arestiga 10 päeva, mis tuleb Meelis Saul’il ära kanda hiljemalt 01. detsembriks 2010.a. Tähtajaks aresti kandmata jätmisel tuleb M. Saul’i suhtes kohaldada sundtoomist arestimajja. Marie Tammsaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.