lg 2 alusel mõistetud liitkaristus 1 a, 10 k ja 26 p vangistust, mille kandmiselt vabastati tingimisi ennetähtaegselt Tartu Maakohtu 23.09.
MS § 427 lg 2, § 432 lg 3 Jätta kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata ja Mario Puurile Tartu Maakohtu 06.10.2008.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kriminaalhooldusametnik taotleb kandmata karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et Mario Puur ei heasta tekitatud kahju. Mario Puur on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 06.10.2008.a otsusega
lg 2 p 6, 7 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust, millest ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on
alusel 4 kuud 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.06.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuu 29 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 26 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 23.09.2009. a määrusega vabastati Mario Puur talle Tartu Maakohtu 06.10.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-12544 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega.
lg 4 alusel määrata Mario Puurile katseaeg kuni 05.10.2010.a.
Mario Puuri kohustati täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel Anne 33A Tartu linn, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 alusel määrati Mario Puurile katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest; 2) hüvitada igakuiselt kuriteoga tekitatud kahju vähemalt 1000 krooni kuus alates tööle asumisele järgnevast kuust; 3) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 4) kriminaalhooldaja äranägemisel osaleda sotsiaalprogrammides või pöörduda individuaalnõustaja poole; 5) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta.
p 2 kohaselt hakati Mario Puuri katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Erakorralise ettekande järgi võttis Mario Puur ennast töötuna arvele 21.10.
p 1, 3, 4 ja § 274 lg 1 järgi 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga. 2 Mario Puur seletas, et tal ei olnud pikka aega tööd. Kui ta töö leidis, tuli tasuda üürivõlad ja saada elamine korda. Vanglast vabanemise järel läks üüritud majja, kuid kõrge üüri tõttu olid kohustatud sealt ära kolima. Praegu elab üürikorteris koos elukaaslasega. Viimane on töötu. Mais sai töö ja hakkas oktoobris maksma kahju. Esialgu oli töötasu alla 7 tuhande krooni. Alates septembrist on see 8 tuhat krooni. Katseaja viimasel päeval karistati teda väärteomenetluses 900 kroonise rahatrahviga kiiruse ületamise eest. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralise ettekande juurde, sest seadus ei võimalda tal teisiti tegutseda. Prokurör leiab, et taotlus on põhjendatud, kuid karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Mario Puuril on tekkinud võimalus kahju hüvitamiseks ja ta on asunud seda kohustust täitma. Rikkumine on toimunud kohustuse täitmisega venitamisega, kuid see ei ole oluline rikkumine. Täitmiskohtunik leiab, et taotlus on põhjendatud, kuid Mario Puurile Tartu Maakohtu 06.10.2008. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Mario Puur ei ole täitnud
lg 2 p 1 järgi temale katsejaks määratud kontrollkohustust nõuetekohaselt ja seetõttu on
Karistusest ennetähtaegselt tingimisi vabastamisel on seadusandja seadnud ranged tingimused ja ei ole jätnud kaalutlusõigust. Mario Puuri kontrollkohustuse täitmata jätmiseks on olnud mõjuvaid põhjusi. Põhihariduse ja kutseoskuste puudumise tõttu on ta olnud tööturul vähese konkursivõimega. Seetõttu kulus tal palju aega töö leidmiseks. Ta sai töö sotsiaalprogrammi läbimise järel. Sissetulekute puudumine on teinud kontrollkohustuse täitmise raskeks ning töö saamise järel polnud kohe võimalik kohustuse täitmisega alustada, sest elukorralduslikud küsimused vajasid kiiremat lahendamist. Mario Puur on alustanud kahju hüvitamist ja sellega näidanud enda valmisolekut kontrollkohustuse täitmiseks. Teisi rikkumisi tal katseajal ei olnud. Karistusregistri andmetel ei olnud ka süütegusid. Ühte süütegu ta tunnistab ise katseaja viimasel päeval toimepanduna. Katseaeg on möödunud. Täitemenetluses on võimalik kahjude sissenõudmist jätkata, sest Tartu Maakohtu 06.10.2008. a otsusega on kannatanu tsiviilhagi rahuldatud. Neil põhjustel jätab kohus karistuse kandmata osa täitmisele pööramata ja kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata. Ene Muts täitmiskohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.