7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010 kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-9723 Kohtukoosseis Kohtunik Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu kokkuleppemenetluses
2. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Henning’u Sergei septembri 2010 otsus apellatsioon vara laiendatud konfiskeerimise osas. RESOLUTSIOON Jätta Sergei Henning’u apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. EDASIKAEBAMISE KORD: Määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai või pidi saama teada kohtumäärusest. ASJAOLUD:
3. Harju Maakohtu otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Sergei Henning süüdi KarS 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 11 veebruar
4. 1 KarS § 832 lg 1 alusel kohaldas kohus muuhulgas laiendatud konfiskeerimist 6016 krooni ja 70 EUR i osas. APELLATSIOON:
5. S. Henning esitatud apellatsioonis leiab, et otsusest tuleb välja jätta tema karistatus 1986 aasta otsuse alusel ja samuti vaidlustab 70 EUR ja 6016 krooni konfiskeerimist, märkides, et see raha ei ole kuriteo toimepanemisega seotud. RINGKONNAKOHTU PÕHISTUS:
6. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt saab kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsioonikorras vaidlustada vaid juhul, kui tegemist on KrMS 9 peatüki 2 jao sätete rikkumisega, ehk on rikutud kokkuleppemenetlust sätestavaid menetlusõigusnorme. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S.Henning on nõustunud koos kaitsjaga 08.
7. 2010.a alustama kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Seejuures selgitati S. Henning’ule tema õigusi kokkuleppemenetluses, sealhulgas õigust loobuda kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus, aga samuti kokkuleppemenetluse tagajärgi. Protokollile kirjutasid alla prokurör, S.Henning ja kaitsja. Samal päeval sõlmisid prokurör, S.Henning ja tema kaitsja ka kokkuleppe, kusjuures selles on eraldi välja toodud ka laiendatud konfiskeerimisele kuuluv sularaha summaliselt/ t.lk. 23-27/ Kohtuistung toimus 08 septembril
8. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt arutaski kohus kriminaalasja kokkuleppemenetluses ja selgitas veelkord süüdistatavale õigusi. Sama protokolli kohaselt on kohus selgitanud kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, kas ta nõustub kokkuleppega ja kas kokkulepet sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet. Nii on S. Henning on kohtu küsimustele vastates märkinud, et süüdistuse sisu on talle arusaadav, et ta on selle kokkuleppega nõus, jääb selle kokkuleppe juurde ja et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe. Samuti on kohus küsitlenud kaitsjat, kes jäi kokkuleppe juurde ja väitis, et tema kaitsealune on sõlminud kokkuleppe omal vabal tahtel (tl 33-34). Seega oli süüdistataval võimalus, pärast prokuröri ja kaitsja ärakuulamist ning enne kohtu poolt nõupidamistuppa minemist, loobuda kokkuleppest, kuid süüdistatav seda ei teinud. Kohtuotsusest nähtuvalt lahendas kohus kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused kohtuliku arutamise põhjal ja kriminaaltoimiku materjalide alusel. Kohtuotsuses on kajastamist leidnud kõik kokkuleppes märgitu, mille osas süüdistatav ja kaitsja on kohtuistungil kokkulepet kinnitanud, seega ei ole põhjust rääkida kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest. Nimetatud asjaoludel ringkonnakohtu kohtunik leiab, et maakohus on S.Henning süüditunnistamisel, karistamisel ja asitõendite ning arestitud asjade suhtes ettevõetavate meetmete osas järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku
9. peatüki
10. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses nr. 3-1-1-79-05 (RT III, 31, 309). 2
11. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku
12. peatüki
13. jao mingi sätte rikkumisele. S.Henning’i poolt esitatud apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata. Ka kriminaaltoimiku materjalide kontrollimise käigus sellised rikkumised ei ole tuvastatavad. Kuna kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku
14. peatüki
15. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
16. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06 (RT III 2006, 17, 160).
17. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 jätab kohtunik süüdistatava S.Henning’u apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab süüdistatavale. Kohtunik: Ivi Kesküla 3