2 kohaselt vähendas kohus J. Jevdokimov’ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvas karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja 19.09.2010, so 1 päev, ärakandmisele kuulu vaks luges 1 (üks) kuu ja 9 (üheksa) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 73 määras, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui J. Jevdokimov ei pane 3 (kolme) aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 võttis kohus J. Jevdokimovilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 4 (neljaks) kuuks. APELLATSIOON: Esitatud apellatsioonis vaidlustatakse Harju Maakohtu otsust J.Jevdokimov’ile karistuse osas temalt 4-ks kuuks juhtimisõiguse äravõtmist puudutavas osas. määratud
punkti 5 kohaselt tuleb kohtuotsuse põhiosas esitada mõistetava karistuse motiivid. Kohtuotsuse motiveerimise nõue tähendab muuhulgas seda, et kohtu seisukoha kujunemine peab olema lugejale jälgitav (vt RKKKo nr 3-1-1-47-04). 2 Arvestades, et maakohus on karistuse eesmärkide saavutamiseks ja lähtudes sellest, et Jevdokimov on korduvalt väärteo korras liiklussüütegude eest karistatud, tal on tasumata rahatrahve 38000.- krooni ulatuses ning ta on jätkanud süütegude toimepanemist määranud karistuseks vangistuse, tuleb lugeda põhjendamatuks Jevdokimovile lisakaristusena 4-kuulise mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Harju Maakohus ei ole toonud välja mitte ühtegi põhjust, millisel eesmärgil Jevdokimovil juhtimisõiguse äravõtmise näol lisakaristus määrati. Juri Jevdokimov on N. OÜ juhatuse liige ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine takistab tal ühtlasi äriühingu juhtimist ja elukorraldust.
punkti 3 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks.
lg 1 p 7 kohaselt kriminaalmenetlusõiguse rikkumine on oluline kui kohtuotsuses puudub põhjendus. Riigikohus on 26.11.2007 kohtuasjas nr 3-1-1-59-07 selgitanud, et karistuse mõistmist puudutavad põhjendused on kohtuotsuse oluline osa. Kohtuotsuses karistuse põhistamata jätmisel on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega
Kaitsja märgib, et käesoleval juhul on maakohus kriminaalmenetlusõiguse normi rikkunud oluliselt sellega, et ei ole põhistanud lisakaristusena 4-kuulist juhtimisõiguse äravõtmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
tühistada Harju Maakohtu 20.09.2010 otsus kriminaalasjas nr 1-10-12031 osas, millega Juri Jevdokimovit karistati 4-ks kuuks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega ning teha uus otsus, millega jätta Juri Jevdokimovile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine määramata; 2. alternatiivselt, juhul kui ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse punktis 1 taotletud ulatuses tühistamiseks puudub alus, palun vähendada Juri Jevdokimovile määratud lisakaristuse aega ja määrata kergem karistus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Süüdistatav toetab esitatud apellatsiooni ja palub teda lisakaristusest vabastada. Kaitsja palub apellatsioon rahuldada. Leiab, et maakohtu poolt mõistetud lisakaristus on põhjendamata, palub otsus tühistada. Prokuröri arvamuse kohaselt on mõistetud karistuse, va lisakaristuse, osas otsuses põhjendused esitatud. Palub jätta otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et kohtuotsus kuulub tühistamisele ja seda alljärgneva põhjendusega. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et apellatsiooni põhiosa ja esitatud taotlused on juriidiliselt vastuolulised ning kaebuse põhjendused ei saa endaga kaasa tuua taotluse sisuks olevaid tagajärgi. 3 Kolleegium osutab, et Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-27-08 on üheselt väljendatud, et karistuse mõistmist puudutavad põhjendused on kohtuotsuse oluline osa ja kohtuotsuses karistuse põhistamata jätmisel on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega
lg 1 p 7 mõttes, millise rikkumise kõrvaldamine tulenevalt
Ringkonnakohus võib küll lisada esimese astme kohtu otsusele omapoolsed põhjendused, kuid seda vaid juhul, kui maakohtu otsus jäetakse muutmata
Selline lahend on aga võimalik üksnes olukorras, kus maakohtu otsuses on põhjendused olemas ning ei tuvastata kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Karistuse, s.h lisakaristuse mõistmine ja selle põhjendamine, ei ole võimalik asja uue sisulise arutamiseta (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-59-07, ). Antud juhul maakohus põhistades süüdlasele rangemaliigilise karistuse- vangistuse mõistmist ei ole ühegi lausega puudutanud lisakaristust. Kohtukolleegium leiab, et lisakaristuse mõistmine on jäänud kohtul täielikult põhjendamata ja kohtukolleegiumil puudub võimalus selles osas maakohtu otsuse motiive kontrollida ja apellatsiooni alusel omapoolseid põhjendusi esitada. Lisakaristuse mõistmist on aga kaitsja poolt just vaidlustatud. Ülaltoodud Riigikohtu lahendi seisukohti ja apellatsiooni väiteid arvestades on kolleegium kohustatud maakohtu otsuse tühistama ja seda kogu ulatuses ning saatma kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtule. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 2 p 2, § 338 p 3, § 339 lg 1 p 7, § 341 lg 1 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse tervikuna ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. IVI KESKÜLA STEN LIND URMAS REINOLA 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.