lg 2 p 4, 8 järgi, lühimenetluse korras Prokuröri abi Marina Zagorets Süüdistatav Aleksei Levtšenko Elukoht xxx, asukoht Viru Vangla isikukood 37903112240, EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta Varasemad karistused: -15.12.1995.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 alusel vabadusekaotusega 6 kuud, katseaeg 1 a; -12.12.1996.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3, 4 alusel vabadusekaotusega 1 a; - 17.04.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 3, 4; KrK § 142 lg 3 p 1 alusel vabadusekoatusega 5 a; - 18.03.2004.a Narva Linnakohtu poolt
,
lg 2 p 4, 7, 9;
lg 1 alusel vangistusega 3 a 6 kuud; - 11.03.2010.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
MS § 238 lg 2,
lg 1 alusel vangistusega 1 kuu 28 päeva; -11.03.2010.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud; Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 07.10.2008.a. Vahistatud kriminaalasjas nr 08240102201 Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Tunnistada Aleksei Levtšenko süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Aleksei Levtšenko`t vangistusega 4 (neli) kuud. Karistuse kandmise aega hakata lugema alates 09.09.2010.a. Tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi rahuldada, mõista Aleksei Levtšenkolt kannatanu xxx`i (ik xxx, elukoht xxx) kasuks välja 600 (kuussada) krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Mõista Aleksei Levtšenko`lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni ja 60 senti, kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 7 (seitse) krooni, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 09.09.2010.a. kohtuistungil osutatud õigusabi eest 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Aleksei Levtšenko, 1-09-226, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 10. septembrist 2010.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 4. oktoobrist 2010.a. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Aleksei Levtšenkot süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on kohtulikult karistatud
lg 2 ettenähtud kuritegude eest, mille tähtajad ei ole aegunud vastavalt Karistusregistri seaduse § 25, taas 09.09.2008.a kella 21.20 paiku, tungimise teel, xxx maja juurde pargitud ja xxxile kuuluvast sõiduautost Ford Galaxy, reg.nr 984 AUE pani toime xxxile kuuluva jope maksumusega 600 krooni, milles oli mobiiltelefon Nokia 3510i maksumusega 2000 krooni ja Hansapanga pangakaart, ID-kaart, juhiluba avaldaja nimele, auto tehniline pass ja poliis, mis ei oma materiaalset väärtust, varguse, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 2600 krooni. Oma tahtliku tegevusega Aleksei Levtšenko pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem pannud toime röövimise, sissetungimisega, s.o
II Kohtuistung Süüdistatav Aleksei Levtšenko tunnistas kohtuistungil ennast osaliselt süüdi, selgitades, et ta ei tunginud autosse sisse, auto oli lahti. Prokurör leidis, et süü on tõendatud kogutud tõenditega ja teod on kvalifitseeritud õigesti
Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik ülestunnistus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Varem on Aleksei Levtšenkot 4-l korral taoliste kuritegude eest karistatud. Prokurör palus tunnistada Aleksei Levtšenko süüdi
lg 2 p 4,8 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust, kuna on lühimenetluse korras, siis
lg 2 järgi vähendada karistust 1/3 võrra ja lõplikult mõista karistuseks 4 kuud vangistust. Kannatanu tsiviilhagi summas 600 krooni on põhjendatud ja kuulub väljanõudmisele. Kannatanu nõustus prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav Aleksei Levtšenko kaitsja leidis, et kuritegu, millest süüdistatakse Levtšenkot, ei ole ühiskonnale ohtlik. Tsiviilhagi on ainult 600 krooni ja ülejäänud asjad on tagastatud kannatanule, mille eest kannatanu täna ka tänas süüdistatavat. Kaitsja arvab, et saab vähendada karistust, kuna süüdistatav on vahi all mitte selle vaid teise asja raames, tõkend on elukohast lahkumise keeld selles asjas, ta kahetseb tehtut. Kohus avaldas ja uuris kohtuistungil järgmised tõendeid: Kannatanu Xxx`i ülekuulamise protokolli (tl 1-5); Kannatanu Xxx`i ülekuulamise protkolli (tl 18-20); Sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 6-7); Jälitusprotokolli (tl 8-9); Tunnistaja Xxx`i ülekuulamise protokolli (tl 10-14); Asitõendi vaatlusprotokolli (tl 15-17); Tunnistaja Xxx`i ülekuulamise protokolli (tl 31-35); Tunnistaja Xxx ülekuulamise protokolli (tl 36-39); Kahtlustatava Aleksei Levtšenko ülekuulamise protokolli (tl 26-29). 3 III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Aleksei Levtšenko süüdistatuna
lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Vargus kujutab endast objektiivsest küljest võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on selline vallasasi, mis ei ole teo toimepanija omandis. Vargusega on aga tegemist vaid siis, kui on täidetud ka äravõtmise tunnus, s.o teise isiku valduse lõpetamine ja uue valduse kehtestamine ilma senise valdaja nõusolekuta. Valdus karistusõiguslikus mõttes eeldab isikult nii tegelikku võimu asja üle kui ka soovi seda võimu teostada ehk valitsemissoovi. Kohus leiab, et A. Levtšenko poolt varguse toimepanemine on tõendatud tema enda usaldusväärsete ütlustega (tl 26-29), mille kohaselt 09.09.2008.a õhtul tuli ta oma sünnipäevalt, ta oli napsi võtnud. Kui ta läks mööda Xxx majast, siis nägi, et maja juurde pargitud autol, marki ja värvi ei mäleta, seepärast, et oli pime, on uks lahti ja esiistmel on jope. Ta võttis selle jope ja lahkus. Tee peal kontrollis jopetaskuid ning avastas sealt mobiiltelefoni NOKIA 3510i, sinise korpusega ja külgedel oranžid vahekiilud. Taskutes olid samuti isiklikud dokumendid ja autodokumendid. Kas ta kasutas telefoni, ta ei mäleta. Sama päeva õhtul andis ta telefoni oma vennale Xxxle, sest tal ei olnud telefoni. Vennale ta ei öelnud, kust see telefon pärit on. Dokumendid viis ta kohe müügikioskisse, mis asub kaupluse TEMPO juures. Dokumendid andis müüjale, ta vist ütles, et leidis need. Kellele ta jope andis, ta enam ei mäleta, sest sellest on möödas palju aega. Süüdistatava poolt antud telefoni kirjeldus kattub asitõendi vaatlusprotokollis (tl 15-17) kajastatuga, mille kohaselt vaatlusobjektiks on mobiiltelefon NOKIA 3510i tumesinise- ja oranži värvi plastmasskorpuses. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka Xxx ütlused (tl 36-39), mille kohaselt umbes kuu aega tagasi, täpset kuupäeva ei mäleta, Aleksei Levtšenko tuli tema juurde koju ja lahkudes unustas tema juurde telefoni NOKIA, mudelit ei mäleta. Telefon oli tema juures mitu päeva, ta pani telefoni oma SIM-kaardi ja kasutas seda telefoni. Kuhu ta pärast selle telefoni pani, ei mäleta, kust see telefon Levtšenkol pärit on, ta ei tea, ta ei küsinud temalt. Eeltoodud süüdistatava ja kannatanu ütluseid kinnitab jälitusprotokoll, mille kohaselt kõnedeeristustega oli kindaks tehtud, et 10.09.2008.a ajavahemikul alates kella 02.18-st kuni kella 02.19-ni mobiiltelefoni imei koodiga 35378600907578 oli sisse pandud SIM-kaart abonendinumbriga xxx, mis kuulub Aleksei Levtšenkole, ik 37903112240, antud asjaolu oli tuvastatud politsei andmebaasi kaudu. 10.09.2008.a kella 03.31-st kuni 13.09.2008.a kella 05.40-ni mobiiltelefoni imei koodiga 35378600907578 oli sisse pandud SIM-kaart abonendinumbriga xxx, mis kuulub Xxxle ik 38106213715, antud asjaolu oli tuvastatud politsei andmebaaside kaudu. 13.09.2008.a kella 13.05-st kuni 17.09.2008.a kella 10.22-ni mobiiltelefon imei koodiga 35378600907578 oli sisse pandud SIM-kaart abonendinumbriga 53730248, mis kuulub Xxx`ile ik 37607273716, antud asjaolu oli tuvastatud politsei andmebaaside kaudu. Jälitusprotokolliga on kooskõlas tunnistaja Xxx`i ütlused (tl 10-14), mille kohaselt umbes kaks nädalat tagasi, kuid täpselt ta ei mäleta, kohtus ta oma tuttava Xxxga, nad on tuttavad juba väga ammu, kuskohast, ta isegi ei mäleta, kuid mingeid suhteid nende vahel ei ole. Ta on umbes 30-aastane, tema täpset aadressi ta ei tea, elab kuskil kaupluse „1000 pisiasja” juures, 4 tema telefoninumber
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Aleksei Levtšenko teadis, et võõras sõiduautos olevad vallasasjad on tema jaoks võõrad, need on kellegi teise valduses ning võttes need sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadis ta, et paneb toime varguse ja tahtis seda. Aleksei Levtšenko`l esines ka kavatsetus asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Aleksei Levtšenko pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Aleksei Levtšenko teo kvalifitseerimisel on põhjendatud viidata ka
lg 2 p-le 4, kuna vastavalt karistusregistri andmetele on ta varasemalt toime pannud nii varguseid kui ka röövimise. Viimati on teda varguse toimepanemise eest karistatud 11.03.2010.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud. Samuti on tema teo kvalifitseerimisel põhjendatud viidata
Süüdistatav ise eitas seda, et ta tungis sisse kannatanu autosse. Sissetungimisena
lg 2 p 8 mõttes on käsitatav omavoliline sissetung
Eelpool nimetatud tõenditega leidis tõendamist see, et Aleksei Levtšenko varastas Xxxile kuuluvast sõiduautost mobiiltelefoni NOKIA 3510i, Hansapanga pangakaarti, ID-kaarti, juhiload, auto tehnilise passi ja poliisi. Seega pidi sisenema ta sõiduauto salongi, et need asjad sealt kätte saada. Asjaolu, et sõiduki uksed ei olnud lukustatud ei muuda sissetungimist olematuks, kuna Xxx ei olnud andnud nõusolekut tema sõiduautosse sisenemiseks ning sissetungimine ei pea olema tingimata seotud füüsiliste tõkete ületamisega, selleks on igasugune õigusvastane sisenemine. IV Kohtu seisukoht Aleksei Levtšenko karistuse osas Tulenevalt
§-st 56 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et Aleksei Levtšenko`le karistust mõistes saab arvestada karistust kergendavate asjaoludena seda, et ta tunnistas ennast süüdi varguse toimepanemises, eitades vaid seda, et tungis sisse sõidukisse. Samuti vähendab kohtu hinnangul tema süüd varguse toimepanemisel see, et ta üritas kannatanule tagastada tema jaoks väärtusetud Hansapanga pangakaarti, ID-kaarti, juhiload, auto tehnilise passi ja poliisi. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. 6 Süüdistatav Aleksei Levtšenko on toime pannud kuriteo tahtlikult ning karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada ka tema varasemat karistatust. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).
lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja et kaitsta õiguskorda ei ole võimalik karistada teda rahalise karistusega, arvestades tema varasemat korduvat kuritegelikku käitumist ning ka seda, et tal puudub legaalne sissetulek. Aleksei Levtšenko on varasemalt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest ning ka röövimise eest, kuid sellele vaatamata ei ole ta varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Arvestades aga seda, et Aleksei Levtšenko tunnistas ennast nimetatud varguse toimepanemises süüdi ning varastatu väärtust, peab kohus võimalikuks karistada teda alla keskmist määra, s.o vangistusega 6 kuud. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada talle mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Aleksei Levtšenko`t vangistusega 4 kuud. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine neid erandlikke süüteo toimepanemise asjaolusid ja sellist süüdlase isikut, kes annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamiseks. V Tsiviilhagi Kohus leiab, et tsiviilhagi tuleb rahuldada, arvestades süüdistatava õigeksvõttu. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Eeltoodust tulenevalt on kohus seotud kostja õigeksvõtuga. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. 7 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tsiviilhagi tuleb rahuldada ning mõista Aleksei Levtšenkolt kannatanu Xxx`i kasuks välja 600 krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. VI Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Aleksei Levtšenko`lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 6525 krooni, milline summa vastab 1,5 kuupalga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu kokku 2595, 60 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 7 krooni. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. Mari-Liis Avikson Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.