Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 01.11.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-16842 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Irina ŽURINA Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ruslan HAIRETDINOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Ruslan HAIRETDINOV sünd. 11.10.1981, isikukood 38110110213, kodakondsuseta, keskeriharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 25.11.2009 ja lõpp 10.01.2011 Vabastada Ruslan HAIRETDINOV (isikukood 38110110213) temale Harju Maakohtu 25.11.2009 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata Ruslan HAIRETDINOVILE katseaeg 1 (üks) aasta. Kohustada Ruslan HAIRETDINOVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Ruslan HAIRETDINOVIT katseajal järgima Karistusseadustiku .§75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Ruslan HAIRETDINOV kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt karistusseadustiku §78 p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada Ruslan HAIRETDINOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Irina ŽURINA taotlus ja määrata tema poolt Ruslan HAIRETDINOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks 705 (seitsesada viis) krooni 60 senti (s.h. ettevalmistus kohtuistungiks 250 krooni, esinemine kohtuistungil 250 krooni, sõidukulu 88 krooni, käibemaks 117,60 krooni). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Irina ŽURINA) kohtulikus menetluses makstud tasu summas 705 (seitsesada viis) krooni 60 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.07.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ruslan Hairetdinovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2 Ruslan Hairetdinov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 25.11.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 1 kuu 16 päeva alates 25.11.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav osaleb Viru Vanglas alates 30.03.2010 sõltlastele mõeldud tugigrupi Convictus tegevuses. Kinnipeetaval on keskeriharidus, ta omab koostöölukksepa-keevitaja ning elektriseadmete montaaži ja seadistuse eriala. Vangistuses toetavad kinnipeetavat majanduslikult sõbrad ja ema. Tasumata rahalisi kohustusi on kinnipeetaval summas 19 994,80 krooni. Kinnipeetava suhted emaga on muutunud vangistuse ajal paremaks, head suhted on kinnipeetaval vanaema ja vanaisaga. Lähedastega suhtleb kinnipeetav kirja ja lühiajaliste kokkusaamiste teel. Kinnipeetav hakkas narkootikume tarvitama 2004, põhiliselt amfetamiini, periooditi iga päev. Kinnipeetav ei ole sotsiaalselt isoleeritud, tema sotsiaalsed oskused on eakohased. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vangistuses viibib esimest korda. Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 14%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja leiab, et kinnipeetav on valmis tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, kuna kõik tingimused selleks on täidetud: on olemas kindel elukoht, võimalus asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele ning ema moraalne ja materiaalne toetus. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsima endale töökoha kohtu määratud tähtajaks, mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega, osalema sotsiaalabiprogrammis. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama endisesse elukohta. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 2-toalise korteriga, kus elamistingimused on keskmised. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda tööle xx, kuid kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud seda firmat äriregistri teabesüsteemist leida. Maakohtu istung Kinnipeetav Ruslan Hairetdinov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kinnitas, et lõpetas Convictuse programmi, et AS-s BLRT on ta töötanud varem, tal on seal tuttavad ja seetõttu arvab ta, et teda võetakse sinna koheselt tööle tagasi. Prokuröri abi Kristiina Erte toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest käesoleval ajal. Kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina leidis maakohtu istungil samuti, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, 3 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Uue, I astme kuriteo, mille eest kannab karistust käesoleval ajal, pani kinnipeetav toime kehtival katseajal. Reaalset vangistust kannab kinnipeetav esimest korda. Kinnipeetaval on määratud üks distsiplinaarkaristus, kuid tegemist ei ole väga tõsise distsipliini rikkumisega. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 10.01.2011, s.o. 2,5 kuu pärast. Maakohus leiab, et kuigi kehtiva distsiplinaarkaristuse omamine ja uue kuriteo sooritamine kehtival katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav üldjoontes käitunud distsiplineeritult, mis näitab tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse, tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega, vangistuses on ta viibinud peaaegu aasta ja kanda on karistust veel 2,5 kuud, samuti ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 2,5 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 2,5 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama ema juurde. Tegemist on 2-toalise korteriga, mille üldolukord on sobiv. Ema on oma nõusoleku kinnipeetava elamaasumiseks sinna korterisse andnud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava suhted emaga on vangistuse ajal paranenud. Samuti on kinnipeetaval head suhted vanaema ja vanaisaga. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral lisaks kriminaalhooldusametniku järelevalvele olemas ka nn. kodune järelevalve, tugi ja toetus. 4 Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda tööle xxx. Kuna kriminaalhooldusametnik otsis Äriregistri teabesüsteemist xxx, ei olnudki võimalik seda leida, kuna tegemist xxx. Kuna kinnipeetaval on keskeriharidus, koostöölukkseppkeevitaja ja elektriseadmete ja montaaži eriala ning ta on varasemalt eelnimetatud asutuses töötanud, peab maakohus kinnipeetava töö saamist üsnagi tõenäoliseks. Juhul, kui AS BLRT ei võta kinnipeetavat tööle, on ta tulenevalt oma haridusest ja erialadest suuremad võimalused ka Töötukassa kaudu tööle asumiseks. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et alkoholi kuritarvitamisega kinnipeetaval probleeme pole olnud, küll on ta aga alates 2004 tarvitanud narkootikume. Samast iseloomustusest nähtub ka, et kinnipeetav on oma probleeme tunnistanud ja asunud probleemiga tegelema. Käesolevaks ajaks on ta läbinud sõltlastele mõeldud Convictuse kava. Maakohus peab seda positiivseks ja leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus läbida 1-aastse katseaja jooksul veel sõltuvusega s eotud sotsiaalabiprogramme. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalabiprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval rahalisi võlgnevusi summas 19 984,80 krooni ja ta on motiveeritud seda võlgnevust peale vabanemist tasuma. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. 2,5 kuud enne tähtaega koos 1-aastase katseajaga, kaasneb sellega käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb 2,5 kuu pärast tähtaegselt, puudub tal igasugune kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks ning riigil võimalused selle kontrollimiseks. Kinnipeetava vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab maakohus ka Viru Vangla, kriminaalhooldusametniku ja prokuröri abi seisukohta, kes kõik toetavad kinnipeetava vabastamist. Eriti oluliseks peab maakohus asjaolu, et kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetav sobib kriminaalhooldusele, hoolimata eelmisest ebaõnnestunud kriminaalhooldusest. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5 Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning ka viimane karistus on määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld aitab väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide tarvitamisega. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 705,60 krooni. Maakohus leiab, et see summa on põhjendatud. Kuna taotlus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks on põhjendatud, jätab maakohus kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 12.11.2010 Nooremreferent Liivi Õun 6