4-10-2203 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2010.a Pärnu Väärteoasja number 4-10-2203 Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Go

) § 5 lisa 2 p 576a, p 862a; § 152 p 6; § 143 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7437 lg 1 järgi. 29.06.2010.a üldmenetluse otsusega nr 2670,10,007039 on määratud kohtuvälise menetleja poolt M. Kaldojale eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7437 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, so 300 krooni. Kaebuse sisu 16.07.2010.a esitas M. Kaldoja Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses. Kaebaja

iab, et ei ole eelpool nimetatud liiklusnõudeid rikkunud. Kaebajal oli 04.06.2010.a kokku

pitud tuttavaga kokkusaamine kino „Mai“ esises parklas. Kaebajal ei olnud kavatsust antud kohas parkida. M. Kaldoja oli arvestanud, et saabuvad parklasse tuttavaga enam vähem ühel ajal ja peatus kestab ainult saadetise üleandmise hetke. M. Kaldoja on seisukohal, et selline teguviis kõnealuses parklas on täiesti lubatud, kuna lisateadetetahvel reguleerib seal vaid parkimist. Samuti ei viibinud parklas ühtegi autot, keda kaebaja peatatud auto oleks takistanud. Parklas viibis kaks taksot, mis olid kaebajast mitme meetri kaugusel, teisel pool parklat oli veel üks või kaks autot. Autost eemalduda ei olnud M. Kaldojal plaanis, samuti töötas autol mootor kogu peatumise aja, et vajadusel teistele parkijatele teed anda. Lisaks eelnevale oleks kaebaja pärast mõningast ootamist ära sõitnud, kuna M. Kaldojal oli vaja kokkusaamisele jõuda. Arvestades eeltoodud asjaolusid palub kaebaja tühistada väärteootsus nr 2670,10,007039, milline käsitleb mootorsõiduki parkimist keelatud kohas. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja A. K. Lätt oma 05.08.2010.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja M. Kaldoja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja seda järgnevatel põhjustel. LS § 7437 lg 1 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna on tõendatud, et eiras mootorsõiduki juhina

märgi „575a“ „Parka“ lisateatetahvliga „862a" „Parkimisviis“ nõudeid, parkides mootorsõidukit viisil, mis on vastuolus tahvlil näidatud parkimisviisiga ning parkides kohas, kus takistas teiste sõidukite sõitmist parkimiskohtadele. Lisaks arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt ei ole tuvastatud, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Menetlusalune isiku poolt esitatud kaebuses toodud väide, et isik ei ole antud rikkumisi toime pannud on ümberlükatud tunnistaja Mauno Väljamäe ja Rainer Künnapuu ütlustega. 2

idis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetleja on seisukohal, et kaebaja teos esinesid väärteo tunnused ning väärteomenetlus asjas on läbi viidud vastavalt VTMS-s sätestatud nõuetele. Lisaks poolte avaldatud seisukohtadele uuris kohus kohtuistungil alljärgmisi tõendeid: - M. Kaldoja kohtuistungil antud ütlused; - tunnistajate Mauno Väljamäe ja Rainer Künnapuu kohtuistungil antud ütlused; - 29.06.2010 väärteootsus Margus Kaldoja karistamise kohta (tlk 1); - 04.06.2010 väärteo protokoll M. Kaldoja süüdistuse ja ütluste kohta (tlk 2 ja pöördel); - 2 fotot M. Kaldoja kasutuses olnud sõiduautost 04.06.2010 Pärnus Mai tn kino ees parklas (tlk 3); - tunnistajate Mauno Väljamäe (tlk 4) ja Rainer Künnapuu (tlk 5) kohtueelsel uurimisel antud ütlused; - menetlusaluse isiku Margus Kaldoja kohtueelsel uurimisel antud ütlused (tlk 6 ja pöördel); - M. Kaldoja karistusregistri teatis (tlk 7-9). MAAKOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused,

idis, et Margus Kaldojale etteheidetud tegu tuleb ümber kvalifitseerida ja menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Esiteks tuvastatud asjaolude pinnalt kohus ei

ia, et Margus Kaldoja süüdistuses toodud ajal ja kohas autot parkis, vaid hoopis peatus.

§ 2

lg 29 kohaselt parkimise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

§ 2

lg 31 kohaselt peatumise all mõistetakse sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Termin ei hõlma seismajäämist koos liiklusvooluga või reguleerija või liikluskorraldusvahendi nõudel. Nii Margus Kaldoja kui istungil ülekuulatud tunnistajate Mauno Väljamäe ja Rainer Künnapuu ütlustest nähtuvalt ei saa asuda seisukohale, et Margus Kaldoja oli oma autoga seisnud süüdistuses märgitud kohas nii kaua, et seda saaks pidada parkimiseks. Loomulikult ei saa

§ 2lg 31 mõttes pidada peatumiseks sõitjate ootamist või kauba peale 3

§ 142

kohaselt asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, haagiseta kaherattalisi mootorrattaid, jalgrattaid ja mopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 m sõiduteeäärest. Avaldatud foto põhjal on pikemagi uurimiseta selge, et auto oli peatatud kordades kaugemale kui 0,2 m sõidu tee äärest. Seega antud peatumine on vastuolus

§ 142nõuetega.

Kaebuse esitaja peatas auto parkimist tähistavate joonte peale.

§ 911

p 3 kohaselt ühekordne pidev joon tähistab parkimiskohti ja seda märgist tohib ületada ainult manööverdamisel.

§ 2

lg 25 kohaselt manöövri all mõistetakse igasugust pööret või mis tahes ümberreastumist. Käesolevas asjas puuduv vaidlus selles, et M. Kaldoja oleks üksnes manööverdamise tõttu joontele sõitnud, vaid ta jäi ka lisaks nendel peatuma. Järelikult oli peatumine vastuolus

§ 911p 3 nõuetega. 4

iab, et antud fotod nn muu tõendida KrMS § 63 lg 2 alusel on siiski arvestatavad, sest need ei ole asjas ainukeseks ja määravaks tõendiks isiku süü küsimuse otsustamisel. Oluline on ka see, et antud fotode õigsuses ja seal sisalduva teabe paikapidavuses puudub igasugune vaidlus. Kuid veelgi enam, oluline on ka antud sündmuspaigal olevad liiklust korraldavad märgid koosmõjus

§ 151p-ga 5.

Nimelt sündmuspaigal on järgmised liikluskorralduse märgid: 575a, mis näitab, et tegemist on parklaga; 862a ja 576a, mis näitavad, et sõiduk tuleb parkida kõnniteega risti. Antud olukorras, kui sõiduk on peatatud, kuid hoopis paralleelselt kõnniteega, siis see võib takistada teiste sõidukite liikumist parkimiskohtadele liiklusmärkide järgi nõutud viisil, juhul kui soov on kellelgi parkida just antud auto kohale. Kohus ei tuvasta, et reaalselt keegi antud kohale parkida soovis. Üldteada asjaoluna antud tüüpi sõiduki külitsi peatumine antud kohas hõivab ära vähemalt kaks potensiaalselt parkimiskohta. Siinjuures

§ 151

p 5 sätestabki, et peatuda ei tohi kohas, kus seisev sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise. Antud juhul on selleks kohaks teiste sõidukite võimalik liikumine parkimiskohale. Samuti eeltoodust järelduvalt antud parklas tohib ka peatuda sama moodi risti sõiduteega nagu näeb ette antud parkimiskord. Paralleelselt kõnniteega peatudes ka mitte joontele, oleks igal juhul takistatud võimalike teiste autode keeramine parkimiskohtadele. LS-s kohaselt on see antud teguviis kvalifitseeritav mootorsõiduki poolt muu liiklusnõuete rikkumisena LS § 7435 lg 1 järgi, mille kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741–7427, 7430–7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Seega eeltoodu läbi realiseeris Margus Kaldoja LS 7435 lg 1 objektiivse koosseisu kaudse tahtlusega, arvates ise, et seal küll tohib peatuda, sest ta ei häiri kedagi, kuid teades nt, et auto on ka peatades kõnniteest liiga kaugel. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja seeläbi oleks põhimõtteliselt puhtformaalselt teda võimalik karistad LS 7435 lg 1 järgi. Kuid kohus

iab, et antud juhul isiku karistamiseks puudub küllaldane avalik huvi ja seda ei välista tema süü suurus ning seeläbi on ka karistamine otstarbetu. Nähtuvalt pildilt ja ka M. Kaldoja ütlustest, oli antud parklas - kui jätta välja keelatud kohas M. Kaldoja poolt peatatud auto - , piisavalt täitmata kohti, mis ei saanud häirida teiste autode parkimise soovi ja liikumist teistele parkimiskohale, mida M. Kaldoja juhitud sõiduauto ei olnud hõivanud. Antud olukorras olnuks seetõttu mõistlik esmalt politsei poolt M. Kaldoja hoiatada suuliselt VTMS § 53 lg 2 alusel ja anda korraldus liiklusnõuete koheseks täitmiseks ning mitte viitega, et esimene on valesti parkinud, kuna selleks puudus politseil teadmine, vaid vales kohas peatunud. Valmisolek sellise politsei korralduse täitmiseks oli igati olemas. Siinkohal nähtub Margus Kaldoja ja tunnistaja Rainer Künnapuu istungil antud ütlustest, et M. Kaldoja küsis politseiametniku R. Künnapuult, kas ta võiks siis auto parkida korrektselt, kuid sellesse suhtuti sisuliselt ükskõikselt. See asjaolu aga räägib selle kasuks, et menetlus ei olnud 5

iab, et antud asjaoludel, et isikule ei antud võimalust oma käitumist parandada, jäi auto paralleelselt teega ja juurde tuli parkima veel lisaks ühele politseiautole ka teine, oli kaitstava normi eesmärki silmas pidades vastuoluliselt hoopis menetluse tõttu antud parklas hõivatud enam kohti ja ajaliselt kauem, kui oleks võinud toimuda isiku suulise hoiatamise ja isiku enda poolt korrektselt, kas kohaselt politsei korralduse alusel sündmuskohalt lahkumisega peatumise alus ära langemise tõttu või auto parkimisel kauba ootamiseks. Seega kohus

iab, et oleks piisanud suulisest hoiatamisest, et M. Kaldoja pargiks oma auto korrektselt, kui oli näha, et politsei saabudes ei olnud veel ka M. Kaldojale kauba tooja saabunud. Kuid asjaoludest nähtuvalt tekkis kohapeal vaidlus koheselt, kas on tegemist on ka parkimise või peatumisega. Kohus

iab, et politseil puudus alus käsitleda antud seisvat autot parkimise ja mitte peatumisena, sest nad ise keerasid ka politseiautoga vahetult nurga tagant välja, mistõttu neil ei olnud kogemust ju eelneva kohta. Samas oli M. Kaldojal valmisolek koheselt paigutada auto nii nagu politsei soovis. Ja pole millegagi ümberlükatud seetõttu M. Kaldoja väide, et ka tema vahetult enne politsei saabumist just peatuma jäi. Kokkuvõttes, vaatamata, et isik on varem väärteokorras korduvalt karistatud avaldatud karistusregistri teatise kohaselt, ei tähenda see seda, et iga väärteo menetlusele peab järgnema automaatselt kaalutlusõigust teostamata karistus ja süüdimõistmine, isegi kui viimaseks puudub ilmselt küllaldane avalik menetlushuvi ja isiku süü on asjaolude järgi väike, sest ei ole millegagi ümber lükatud kolme olulist asjaolu avaliku menetlushuvi ja otstarbekuse seisukohast: - asjaolul, et faktiliselt antud parklas oli ka võimalus veel piisavalt teistel autodel parkida vaatamata valesti M. Kaldoja peatatud sõidukile; - eelnevast tulenevalt isikule oleks pidanud selgitama politsei, et autoga ei tohi nii peatuda, näidates ära korrektse käitumise, võimalusega parandada oma käitumist koheselt. Juhul, kui isik ei oleks seda teinud, oleks põhjendatud menetlus; - vaatamata isiku valmisolekule parkida auto korrektselt, alustati menetlust, mille käigus sai hõivatud kokku juba vähemalt neli parkimiskohta ja see hõivatus kestis ajaliselt kauem kui otstarbekal toimimisel, olukorras kui just menetlusalusele isikule endale oli etteheidetud teiste sõidukite takistamist parkimiskohtadele liikumisel. Eeltoodu alusel maakohus tühistab 29.06.2010.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsuse täies ulatuses ja lõpetab Margus Kaldoja suhtes väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, so otstarbekuse kaalutlusel. Indrek Nummert Kohtunik 6