Kriminaalasi nr. 1-09-19733 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2010.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Rahvakohtunikud Inge Aluve ja Heli Merimaa Sekretär Maire Viksi Prokurör Toomas Tomberg Kaitsja Argo Küünemäe Tõlk Marek Litnevski Süüdistatav ANDREI KAPLENKOV, isikukood 38407270268, Elukoht Xxx Kriminaalkorras karistatud üheksa korda, viimati 06.11.2006 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p. 4,8, § 121 järgi liitkaristusega 2 aastat 7 kuud 24 päeva vangistust. Harju MK 25.11.2008.a. määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest, kandmata karistuse osa 5 kuud 27 päeva, katseajaga 1 aasta alates 08.12.2008.a. Süüdistus KarS § 114 p. 1 järgi Menetluse liik üldmenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Andrei Kaplenkov KarS § 114 p. 1 järgi ja karistada vangistusega 13 aastat. KarS § 76 lg 6 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.11.2006.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (5 kuud 27 päeva) ja mõista liitkaristuseks 13 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates Andrei Kaplenkovi kinnipidamisest – 15.06.2009.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Andrei Kaplenkovilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammäära – 10875.- krooni - kaitsjatasu 18463.20 krooni -ekspertiisitasud 59701.- krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber
- Maksekorraldusele selgitusse märkida: kriminaalasja kohtunumber 1-09-19733 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Tsiviilhagid Välja mõista Andrei Kaplenkovilt: - RJ kasuks 49 889.90 krooni, - LJ kasuks 7171.50 krooni LJ tsiviilhagi ravikulude hüvitamise nõudes 40 000 Vene rubla ja moraalse kahju nõudes 5000 krooni – jätta rahuldamata. Tsiviilhagide tagamiseks arestitud Andrei Kaplenkovi sularaha summas 2415 krooni, milline asub Põhja Prefektuuri Rahandusbüroo kassas – jätta arestituks. Asitõendid 1)nuga, noatera, katkised naiste aluspüksid ja alussärk, stepsel ja froteerätik – hävitada, 2)helesinised teksapüksid – tagastada Andrei Kaplenkovile, 3)kolm CD-plaati – jätta toimiku juurde Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS Andrei Kaplenkov’i süüdistatakse selles, et tema 12.06.2009 peale kella 02:47 eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kellaajal Tallinnas, Xxxasuvas korteris pani toime LJ mõrva piinaval ja julmal viisil, mis seisnes selles, et ta tekitas tahtliku tapmise eesmärgil eelnevast tülist ajendatuna, kannatanut alandades ja oma põlgust kannatanu suhtes piinamisega üles näidates noaga LJhulgaliselt lõike-torkehaavasid, nahakriimustusi ja lõikehaavasid rindkere eespinnal, näol ja jäsemetel, sealhulgas lõikehaavad välissuguelunditel, neitsinahal ja tupesissekäigu limaskestal, millega võis kaasneda tugev valu, samuti 2 eluohtlikku kõhuõõnde tungivat torkelõikehaava vasakul pool keskkõhul ning peale kannatanu vastupanu murdmist vigastuste tekitamise lõppfaasis 22 kaela piirkonna torke-lõikehaava, millised põhjustasid LJ surma kuni 10 minuti jooksul kohapeal. Seega pani Andrei Kaplenkov toime KarS § 114 p 1 järgi kvalifitseeritava teo –tapmise piinaval ja julmal viisil. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Andrei Kaplenkov tunnistas end LJ tapmises süüdi, kuid eitas tapmise tahtlust. Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta
- juunil 2009.a. alates kella 12-st päeval tarvitanud sõpradega alkoholi ja oli õhtuks jäänud väga purju. Ta ei saanud uinuda ja sõitis Tallinnasse oma lapsepõlvetuttava LJjuurde viimase elukohta XXX. Tal tekkis LJtüli rahateemadel ja tüli käigus haaras köögist noa ning lõi kannatanut keha piirkonda. Edasist sündmuste käiku süüdistatav ei mäletanud. Järgmine asi, mida ta mäletas, oli see, et avastas end õues sokkides olevat ja läks korterisse tagasi jalanõusid jalga panema. Kuna tal olid käes ka L korteri võtmed, sai ta nendega korterisse sisse. Ta ehmus talle korteris avanenud koletust pildist ja hakkas kuriteo jälgi koristama. Ta lõikas katki L J seljas olnud riided, et need ära viia, arvates, et temast on riietele jäänud jälgi. Ta püüdis ära kaotada oma jälgi ja verd ka põrandalt, valades korteri veega üle. Siis taipas, et kõiki jälgi ta hävitada ei suuda ja lahkus, võttes kaasa L arvuti ja mobiiltelefoni. L arvutis oli temast pilte ning telefon oleks tõendanud tema kõnesid L . Telefoni ja arvuti viskas ta minema. Koju jõudes võttis ta maja trepikojas seljast verised riided, läks aluspesus korterisse, kus pani seljast võetud riided kilekotti ja viis välja prügikasti. LJtapmine on tõendatud Xxxkorteri vaatlusprotokolliga ja fotodega. Korteri põrand verine, seintel ja ustel verepritsmed, põrandal verised jala- ja jalatsijäljed. Elutoas ukseläve juures lebab selili põrandal maas noorema naisterahva alasti surnukeha. Seljas õlapaeltega särk, mis on eest piki kehatüve katki rebitud ja mis on läbi imbunud verekahtlase ainega. Alakeha piirkonnas verekahtlase ainega läbiimbunud aluspüksid, mis samuti eest katki rebitud. LJsurma põhjuseks oli eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiaktis nr. 300 hulgalised kaela piirkonna torke-lõikehaavad (kokku 22 haava) parempoolse unearteri ja kägiveeni, kõri, kõripealise, neelu ning keele vigastusega, vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust (verekaotusšokk). Sellised tervisekahjustused on eluohtlikud. Peale surma põhjustanud vigastuste esinesid eksperdiarvamuse kohaselt LJ laibal veel kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool keskkõhul mao, kõhunäärme sabaosa, peensool ja käärsoolekinnisti vigastusega ning nimmelihaste vigastusega. Sellised tervisekahjustused on eluohtlikud. LJ laibal esinevad veel kehaõõntesse mitteulatuvad torkelõikehaavad rindkere eespinnal, ülalõuaurkesse ulatuv torke-lõikehaav parema silma sisenurgas alalaul, pehmetesse kudedesse ulatuvad torke-lõikehaavad vasakul õlavarrel ning pindmised torke-lõikehaavad parema õlaliigese eespinnal, vasakul põsel, vasakul pool kaela tagapinnal, vasakul kõrvalesta tagapinnal ja rindkere eespinnal. Sellised tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Kõik eelpool loetletud vigastused on tekitatud korduvatest löökidest torkelõikevahendiga (näiteks noaga) vastavatesse piirkondadesse. Peale eelpool loetletud vigastuste olid LJ laibal veel järgmised terava vägivallaga tekitatud vigastused: hulgalised väikesed nahamarrastused ja -kriimustused näol, hulgalised lõikehaavad ja nahakriimustused ning ulatuslik nahamarrastus kaela eespinnal, lõikehaavad välissuguelunditel, neitsinahal ja tupesissekäigu limaskestal, lõikehaavad ja nahakriimustused labakätel ning lõikehaavad vasakul randmel. Need vigastused võivad olla tekitatud lõikamisest või kriimustamisest lõikevahendi lõikeservaga (lõikehaavad ja nahakriimustused) ja kriimustamisest torke-lõikevahendi tera terava torkava otsaga (väikesed nahamarrastuse ja nahakriimustused on näol). Lõikehaavad neitsinahal ja tupesissekäigu limaskestal võivad olla tekitatud torkelõikevahendi tera pistmisel tuppe vähemalt 1-2 cm sügavuselt. Need tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Lõikehaavad labakätel ja vasakul randmel võivad olla tekitatud enesekaitsekäigus. Ei saa välistada võimalust, et ka nahaalused verevalumid vasakul küünarvarrel ja nahamarrastused ja nahaalused verevalumid labakätel võivad olla tekitatud elutähtsatesse piirkondadesse (pähe, rindkeresse) suunatud löökide pareerimisel. Kõik eelpool loetletu vigastused on elupuhused ning tekitatud kannatanule suhteliselt lühikest aega enne surma saabumist. Peale kõikide vigastuste tekitamist võis LJ elada lühikest aega, see ajavahemik ei ole kohtumeditsiiniliste meetoditega täpselt mõõdetav, kuid võib olla mõõdetav maksimaalselt 10-20 minutiga. 3 Andrei Kaplenkov ei eitanud LJ tapmist. Tema viibimine LJ elukohas on tõendatud ka korterist võetud jalajälgede ekspertiisiaktis nr. TR-100-09-3668 oleva eksperdiarvamusega, mille kohaselt sokis jalaga jäetud jalajäljed on suure tõenäosusega jäetud isiku poolt, kelle eksperimentaaljäljed esitati võrdluseks. Võrdluseks esitati aga Andrei Kaplenkovi eksperimentaaljäljed. Kohtus kuulati tunnistajana üle LJ korterinaaber SM, kes kinnitas, et ööl vastu 12.juunit 2009.a. kuulis ta kella 4 paiku kõrvalkorterist nr. 49 naisterahva hirmukarjatust, mille peale ta üles ärkas. Veel kuulis ta, kuidas naisterahvas ütles „Andrjuša, Andrjuša, ei ole vaja“, siis oli mehe ja naise vaikne rahulikus toonis jutuajamine ning veel kuulis ta meesterahvast ütlemas „Ära karju, võta käed eest ära“. Kohtulikul uurimisel uuritud tõendeid kogumis hinnates on seega leidnud tõendamist Andrei Kaplenkovi viibimine LJ surma hetkel kannatanu korteris ja tema poolt kannatanu tapmine, kasutades selleks nuga. LJ korterist võeti vaatluse käigus kaasa surnukeha pea alt nuga ja köögist avatud sahtlist kööginoa tera, millel tuvastati verekahtlase aine määrdumised. Surnu ekspertiisiaktis nr. 24 oleva eksperdiarvamuse kohaselt võivad LJ laibal sedastatud torke-lõikevigastused olla tekitatud kahe erineva torke-lõikevahendiga ja nendeks võivad olla nii täiendekspertiisiks esitatud nuga ja noatera kui ka nendega samalaadsete ehituslike omadustega erinevad torke-lõikevahendid (I kd. lk. 119). Eeltoodust järeldub, et Andrei Kaplenkov tekitas LJ vigastusi erinevate torkelõikevahenditega. Süüdistuse kohaselt oli tegemist tapmisega julmal ja piinaval viisil. Kaitsja palus kuriteo ümberkvalifitseerimist KarS §-lt 114 p.1 KarS §-le
- Kaitsja lähtus sellest, et kuna kõik eluohtlikud kehavigastused olid tekitatud kaela piirkonda, kiirelt ja üksteise järel ning kannatanu surm saabus väga lühikese aja jooksul peale kaela piirkonna suurte veresoonte vigastuste tekitamist, siis puudus süüdistataval tahtlus kannatanut tappes viimast kuidagiviisi piinata ja kannatanu valutunde kestus oli lühike. Ülejäänud kehavigastused ei olnud elule ohtlikud ning olid tekitatud kannatanupoolse enesekaitse teostamise ajal. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, soostudes süüdistusega, et tapmine oli piinav ja julm. Piinav on tapmine siis, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi. LJ kehal oli hulgaliselt noahaavu, kusjuures üksnes kaela piirkonnas oli 22 eluohtlikku haava. Lisaks sellele oli kaks eluohtlikku haava ka kõhu piirkonnas, millised oli tunginud kõhuõõnde. Vaatamata eksperdiarvamus öeldule, et kaela piirkonna vigastused olid tekitatud kiirelt ja enamik neist tekitatud vigastuste tekitamise lõppfaasis, kaotas kannatanu sama eksperdiarvamuse kohaselt teadvuse samuti alles vigastuste tekitamise lõppfaasis. Raskekujulise šoki väljakujunemine oli tingitud verekaotusest peale kaela piirkonna suurte veresoonte (vasakpoolse unearteri ja kägiveeni) vigastamist. Järelikult nende löökide ajal kaela piirkonda, mis ei puudutanud suuri veresooni, ei olnud kannatanu veel teadvust kaotanud ja tundis valu. Kindlasti tundis ta valu ka kahe kõhuõõnde tungiva eluohtliku noahaava ja keha teistesse piirkondadesse noahaavade tekitamisel. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et peale kaelavigastuste olid kõik teised vigastused tekitatud kannatanupoolse enesekaitse teostamise ajal. Eksperdiarvamuse kohaselt tekkisid enesekaitse käigus lõikehaavad labakätele ja vasakule randmele. Seega mujal piirkonnas olevaid lõike-torkevigastusi ei saa põhjendada enesekaitsega. Tapmise julmus väljendub erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha suhtes, kannatanule põhjendamatult jõhkrate vigastuste tekitamises, millest nähtub eriline põlgus ohvri vastu. Sellisteks vigastuseks peab kohus sise- ja välissuguelunditele ning silma sisenurka tekitatud vigastusi. Julmus väljendub ka noalöökide väga suures arvus. Hinnates kogumis Andrei Kaplenkovi poolt sooritatud löökide arvu, kannatanul esinenud kehavigastuste rohkust ning kuriteo toimepanemise viisi (surmavate vigastuste tekitamist maas 4 lamavale ja vastupanu mitteosutavale kannatanule), on kohus seisukohal, et Andrei Kaplenkovi tahtlus tapmise toimepanemisel hõlmas ka teadlikkust kuriteo toimepanemisest piinaval ja julmal viisil. Seega pani süüdistatav toime KarS § 114 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo kavatsetult. Tsiviilhagi Kannatanu RJ esitas tsiviilhagi summas 65889.90 krooni. Tsiviilhagi koosneb matusekuludest summas 30389.90 krooni, korteri kuriteojälgedest puhastamise kuludest OÜ C poolt summas 6500.- krooni, peale LJ tapmist korterist varastatud kahe sülearvuti maksumusest summas 18 000.- krooni, mobiiltelefoni maksumusest 6000.- krooni ja fotokaamera maksumusest 5000.krooni. Riigipoolne matusetoetus oli 3000 krooni, mille võrra tuleb hagisummat vähendada. Seega taotleti RJ kasuks 62 889.90 krooni väljamõistmist. Süüdistatav Andrei Kaplenkov nõustus tsiviilhagiga matuse- ja korteri puhastuskulude ning ühe arvuti (maksumus 10000 krooni) ja mobiiltelefoni maksumuse osas. Ta eitas korterist teise arvuti ja fotoaparaadi kaasavõtmist. Kohtuistungil leidis tõendamist, et Andrei Kaplenkov võttis peale LJ tapmist korterist kaasa vaid ühe arvuti ja LJ mobiiltelefoni. Seega ei ole põhjendatud tsiviilhagi 8000 krooni maksva arvuti ja fotoaparaadi maksumuse (5000 krooni) osas. VÕS § 1043 alusel kuulub kahju väljamõistmisele kahju tekitanud isikult, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Andrei Kaplenkov tekitas kannatanule kahju kuriteoga – tütre LJ tapmisega ning tapmisega seonduvalt arvuti ja mobiiltelefoni korterist väljaviimise ja hävitamisega, tema suhtes puuduvad süüd välistavad asjaolud, seega ta on süüdi kahju tekitamises ja peab kahju hüvitama. Süüdistatav tsiviilhagile matusekulude, korteri puhastuskulude ja ühe arvuti ning mobiiltelefoni kaotsiminekuga seoses esitatud kahjusummale vastu ei vaielnud. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodu alusel kuulub Andrei Kaplenkovilt RJ kasuks väljamõistmisele 49 889.90 krooni. Kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud ka LJ. Ta selgitas, et korter aadressil Xxxkuulub talle ning seoses kriminaalmenetlusega ei saanud ta kolm kuud korterit kasutada. Kriminaalasja kohtueelse menetluse ajal tarbiti korteris elektrit, Päästeameti poolt lõhuti korterisse sissepääsemiseks turvauks ja ta pidi ukse parandama ja luku vahetama. Päästeameti poolt korterisse sissetungimisel lõhuti ka köögiakna klaas. Samuti oli veearve väga suur, ilmselt peale LJ tapmist oli kurjategija seal midagi pesnud. Kokku nõudis LJ 5471.50 krooni + vee eest 1800.krooni. Lisaks korteriga seotud nõuetele taotles ta ravikulude hüvitamist summas 40 000 Vene rubla, kuna käis arstide juures Venemaal, ja moraalset kahju 5000 krooni. Kohus leiab, et LJ tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 7171.50 krooni, milline summa on tõendatud. Ravikulude kohta ei ole esitatud ühtegi dokumenti. Mis puutub moraalsesse kahjusse, siis tuleb juhinduda Võlaõigusseaduse §-st 134 lg
- Nimetatud säte näeb ette, et isiku surma põhjustamise või talle raske tervisekahjustuse tekitamise korral võivad mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude esitada ka selle isiku lähedased. Selline nõudeõigus on lähedastel aga üksnes erandlike asjaolude esinemisel, mis õigustavad hüvitise maksmist. Riigikohtu lahendi kohaselt tsiviilasjas nr. 3-2-1-19-08 ei saa VÕS § 134 lg 3 mõttes erandlikuks asjaoluks olla surma põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Erandlikuks asjaoluks ei ole lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainult lein ja kaotusevalu kui selline, mis paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et LJ nõue moraalse kahju hüvitamiseks ei kuulu rahuldamisele. Kannatanu ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mida kohus võiks pidada erandlikuks, et tsiviilhagi rahuldada. Karistuse mõistmine Karistamise aluseks on süü. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise ekspertiisi aktis oleva eksperdiarvamuse kohaselt oli Andrei Kaplenkov kuriteo toimepanemise ajal süüdiv, olles keskmises alkoholijoobes. Sellises seisundis võib süüdistataval avalduda agressiivsus ja 5 väljaelamiskäitumine ning võib esineda mälulünki. Tal ei esinenud füsioloogilisele afektile iseloomulikku tunnuste kogumist. Seega on Andrei Kaplenkov süüdi kuriteo toimepanemises. KarS § 114 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse kaheksast kuni kahekümne aastani või eluaegse vangistuse. Prokurör palus süüdistatavat karistada 14-aastase vangistusega, s.o. vangistusega sanktsiooni keskmises määras. Kaitsja palus arvesse võtta karistust kergendavaid asjaolusid. Kohus arvestab tapmise piinavat ja julma viisi, niivõrd suurt hulka kehavigastusi ning ka asjaolu, et Andrei Kaplenkov oli katseajal, olles tingimisi eelmise karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud. Nendest asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud karistuse lähtepunktiks sanktsiooni keskmise määra valimine. Arvesse tuleb aga võtta kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, mille tõttu kohus vähendab prokuröri poolt taotletud karistust ühe aasta võrra, mõistes karistuseks 13 aastat vangistust. Sellele karistusele tuleb liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus. Kohus juhindub KrMS § 306, § 309, § 310 lg 1, § 311 –
- Kohtunik Rahvakohtunikud 6