§-s 61 sätestatust lähtudes tõendeid kogumis hinnanud oma siseveendumuse kohaselt, oma seisukohti põhjendanud, kohtu veendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium põhjendab apellatsiooni alusetust järgmiselt. 5.1 M. Klantsatõi on esitanud kohtuistungil taotluse ühendada vaidlustatud kriminaalasjaga teine teda puudutav kriminaalasi KarS § 199 tunnustel. Prokurör on selgitanud, et kriminaalasjas varguse tunnustel on kohtueelne menetlus lõpetamata, M. Klantsatõile ei ole esitatud süüdistust, mistõttu asjade liitmine ühiseks menetluseks pole võimalik. Maakohus on jätnud süüdistatava taotluse rahuldamata /tl 41-42/. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole kohus menetlusseadust M. Klantsatõi suhtes siiski rikkunud.
lg 1 p 2 mõtte kohaselt tuleb küll kriminaalasjad, mille raames menetletakse ühe ja sama isiku erinevaid kuritegusid, üldjuhul ühendada ühiseks menetluseks. Teatud juhtudel võib siiski olla õige lahendada ühe ja sama süüdistatava erinevaid tegusid erinevate kriminaalasjade raames. Seda näiteks juhul, kui isiku ühe teo osas on kohtueelne menetlus jõudnud lõppjärku, samas kui teise teo osas on menetlus veel algstaadiumis (vt. Riigikohtu otsus nr 3-1-1-43-10 p 52). Ka käesoleval juhul ei olnud kriminaalmenetluse mõistlikku aega silmas pidades otstarbekas ühendada kriminaalasju, kus ühes toimus juba kohtulik üldmenetlus, teises aga ei olnud kohtueelne menetlus jõudnud veel lõpule. 5.2 Mis puudutab kriminaalasjaga tutvumist süüdistatavale arusaadavas vene keeles, siis kogu kriminaalasja materjalide tõlkimist süüdistatavale seadus ette ei näe. Küll on aga M. Klantsatõile kätte antud venekeelne süüdistusakt ning ta on kohtuistungil kinnitanud, et süüdistus on talle arusaadav /III kd tl 42/. 5.3 M. Klantsatõi väidab apellatsioonis üldsõnaliselt, nagu poleks kohtuistungi protokollis kogu tema juttu kajastatud. Kohtukolleegium ei pea süüdistatava etteheidet tõsiseltvõetavaks.
lg 1 kohaselt võivad kohtumenetluse pooled kolme päeva jooksul pärast protokollile allakirjutamist esitada kohtuistungi protokolli parandamiseks kirjaliku taotluse, mis lisatakse kriminaaltoimikusse. M. Klantsatõi on kohtuistungi protokolliga tutvunud 26.04.2010.a ning andnud sellekohase allkirja, kuid ühtki märkust ega parandusettepanekut ta teinud ei ole /III kd tl 86/. Asjakohatu on süüdistatava märkus ka kohtuotsusele osas, mis puudutab läbiotsimise käigus äravõetud esemeid (7 500 krooni ja käteräti rull). Otsuses on maakohus refereerinud kohtulikul uurimisel avaldatud ja kontrollitud asitõendite vaatlusprotokolli. Otsuses toodu vastab viidatud tõendile. Et algselt menetleti kriminaalasja nii M. Klantsatõi kui A. Tomaševitši suhtes, siis kajastabki vaatlusprotokoll mõlema kahtlustatava elukoha läbiotsimisel äravõetud esemete vaatlust. Asjaolu, et maakohus on otsuses viidanud A. Tomaševitši elukohast ära võetud rahale ja esemetele, ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks või kohtu järelduste ümberhindamiseks. 4 5.4 M. Klantsatõi väide selle kohta, et Murru Vanglas on olemas turvakaamerad, nende salvestised tulnuks tõenditena kriminaalasja juurde võtta, ei ole kooskõlas kriminaaltoimiku materjalidega. Järelepärimise Murru Vangla turvakaamerate kohta on maakohus teinud /IIIkd tl 34/. Murru Vangla vastusest nähtub, et valvekaamerad on paigaldatud vangla siseterritooriumile ning ei ole suunatud väljaspool vangla territooriumit toimuvate sündmuste jälgimiseks /III tl 37/. Kohtukolleegiumil puudub alus Murru Vangla kirjalikus selgituses kahelda. 5.5. Kohtukolleegium ei nõustu apellandiga selles, nagu oleks maakohus alusetult tunnistaja S. G.. ütlusi tõendina arvestanud. Prokurör taotles S. G. kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist, esitades sealjuures kohtule rahvastikuregistri andmebaasi väljavõtte S. G. surma kohta /III kd tl 60/.
p 1 alusel võib kohus määrata kohtumenetluse poole taotlusel kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamise, kui tunnistaja on surnud. Prokuröri taotlusega on süüdistatava kaitsja nõustunud, süüdistatav ise ei ole taotlusele vastuväiteid esitanud /III kd tl 49/. Seega on maakohus põhjendatult S. G. kohtueelsel uurimisel antud ütlusi tõendina arvestanud. 5.6 Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida sedagi, et süüdistatava poolt esitatud taotlused täiendavate tõendite uurimiseks on maakohus rahuldanud. Üksnes A. M. tunnistajana ülekuulamine osutus võimatuks, kuivõrd tema asukohta ei olnud võimalik kindlaks teha. Süüdistatav ja tema kaitsja loobusid A. M. kui tunnistaja ülekuulamisest /III kd tl 69/. 5.7 M. Klantsatõi eitab 04.05.2008.a toimepandud narkootiliste ainete käitlemist ning leiab, et selle episoodi kohta puuduvad tõendid. Kohtukolleegium süüdistatavaga ei nõustu. 04.05.2008.a leiti Murru Vangla territooriumi ümbritsevalt jäljeribalt punasesse teipi mässitud pakk. Punasest teibist ümbrises oli omakorda pruunis teibis pakike ja patarei, pruuni teibiga pakis aga minigripp kilekotid narkootiliste ainetega /II kd tl 70-72/. DNA ekspertiis tuvastas punaselt teibilt DNA segaprofiili, millest omakorda ilmnes DNA peamine profiil, mis langeb kokku Maksim Klantsatõi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Ka paki sisemiselt, pruunilt teibilt ning ühelt minigripp kilekotilt võetud proovi analüüs ei välistanud M. Klantsatõilt pärineva bioloogilise materjali esinemist saadud DNA segaprofiilis /II kd tl 79/. DNA ekspert on maakohtu istungil ekspertiisiakti kohta selgitusi andnud, jäädes aktis esitatud arvamuse juurde. Kohtukolleegiumi hinnangul on DNA eksperdiarvamuse näol tegemist määrava tähtsuga tõendiga, mis ei võimalda M. Klantsatõile esitatud süüdistuses siiski kahelda. Kuigi eksperdi sõnul võib DNA säilida ka näiteks teibil väga pikka aega, on siiski tähelepanuväärne, et just paki välimisel, punasel teibil esinenud DNA profiil oli kokkulangev süüdistatava DNA profiiliga. Mis puudutab süüdistatava arvamust, et eksperdiarvamuses esineb üksnes tõenäosus, siis kohtukolleegium peab vajalikuks osundada, et kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, mile kohaselt saaks tõendina käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdiarvamust. Kohtud on õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-121-98; 3-1-1-63-08). Käesoleval juhul on aga DNA eksperdiarvamuse p 1 kohaselt M. Klantsatõi bioloogilist materjali välistav tõenäosus nullilähedane. Eksperdiarvamuse kohaselt on tema DNA esinemissagedus 3,2 x 1012 . Kohtu kolleegiumi hinnangul puudub kahtlus, et punaselt teibilt tuvastatud bioloogiline materjal pärineb M. Klantsatõilt. 5 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult pidanud M. Klantsatõi versiooni tema biloogilise materjeli sattumise kohta punasele teibile ( varastas hulgaliselt punast teipi ja jagas seda mitmetele oma tuttavatele) ebatõenäoliseks. 5.8 Nõustuda ei saa apellandiga ka selles, nagu välistaksid tunnistajana üle kuulatud L. K. ütlused tema süü. L. K. kinnitas, et poeg on täiskasvanu, mistõttu ei kontrollinud tema kõiki tegemisi ning ta ei tea kas poeg 2008.a. kevadel Kohtla-Järvelt ära sõitis või mitte. Sõnagagi ei ole tunnistaja puudutanud oma poja liikumist konkreetselt 04.05.2008.a. /III kd tl 48-49/. 5.9 Ekslikult märgib süüdistatav oma apellatsioonis asjaolu, nagu poleks talle pärast DNA ekspertiisi teostamist pooleteise aasta jooksul süüdistust esitatud. Ekspertiisiakt on koostatud 01.10.2009.a. Ekspert R. K. on ka kohtuistungil selgitanud, et ekspertiisi kiiremat kulgu takistasid majanduslikud asjaolud /III kd tl 48/. 5.10 Murru Vangla peaspetsialist-korrapidaja L. K. on kohtuistungil üle kuulatud, süüdistataval puudusid igasugused takistused talle küsimuste esitamiseks, kuid tuleb tähele panna, et tunnistaja ei avaldanud neid täpseid aegu, millal vanglat ümbritsevat jäljeriba kontrollitakse ning viitas oma ütlustes ka põhjendatud asjaoludele /III kd tl 43/. 5.11 Kohtukolleegium on seisukohal, et süüdistatava apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu järeldusi kahtluse alla seada ega süüdistatava poolt toimepandule teist õiguslikku hinnangut anda. Maakohus on põhjendatult M. Klantsatõi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistanud. Mõistetud karistusse puutuvalt märgib kohtukolleegium, et kohtuistungi protokolli kohaselt on M. Klantsatõi avaldanud toimepandu suhtes kahetsust ning seda tuleb talle karistuse mõistmisel arvestada. Kuid ainuüksi kergendava asjaolu tuvastamine ringkonnakohtu poolt ei too endaga vältimatult kaasa maakohtu poolt mõistetud karistuse leevendamist, kuivõrd
lg 2 p 2 ja 3 kohaselt võib ringkonnakohus ka süüdistatava osas kuritegudes õigeksmõistmise või kergemas kuriteos süüditunnistamise puhul jätta karistuse muutmata. 5.12 KarS § 184 lg 2 näeb karistusena ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani. M. Klantsatõid karistas kohus 6-aastase vangistusega, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmisest määrast. M. Klantsatõi süü suurusest, tema isikuandmetest (mitmeid kordi kohtu poolt karistatud) lähtudes ei ole karistuse leevendamiseks alust. 5.13 Eelnevast lähtudes ja juhindudes
Klantsatõi apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Meelika Aava 6 Ivi Kesküla
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.