Obsah (6)

§ 76§ 78§ 751§ 75§ 184§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.11.2010, Tartu Kohtumaja Asja number 1-08-5120 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Jane Oidsalu Prokurör Jane Pajus Ka

§ 76

lg 4 alusel määrata Olavi Kadajasele katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 16.03.2012. a.

§ 78

p 2 alusel lugeda katseaja alguseks käesoleva kohtumääruse jõustumine.

§ 751

lg 3 alusel määrata Olavi Kadajasele elektroonilise valve kestuseks 10 (kümme) kuud.

§ 751

lg 4 alusel lugeda elektroonilise valve tähtaja alguseks päeva, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse Olavi Kadajase keha külge. Kohustada Olavi Kadajast katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas – xxx;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2,4,5,7,8 alusel määrata Olavi Kadajasele käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
2. jätkata sõltuvushäirete ravi;
3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kui selleks ei ole eelnevalt saadud kriminaalhooldaja nõusolekut ning mitte viibida kasiinodes ega muudes hasartmängukohtades;
4. asuda ühe kuu jooksul vabanemisest alates tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele;
5. osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Kohustada Olavi Kadajast elektroonilise valve ajal alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil. Määrus Olavi Kadajase suhtes kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Olavi Kadajase karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista KrMS § 180 alusel Olavi Kadajaselt riigituludesse määratud kaitsjale makstud tasu 600 (kuussada) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Määruse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 20.01.
6. a otsusega tunnistati Olavi Kadajane süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust, mille hulka arvestati

§ 68

lg 1 alusel Olavi Kadajase poolt eelvangistuses viibitud aeg 14.01.2008-16.01.2008 ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistust asus Olavi Kadajane kandma 19.03.2009. a. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise võimalus avanes Olavi Kadajasele

§ 76

lg 2 p 1 alusel 1/2 vangistuse ärakandmisel 16.09.2010 ja

§ 76

lg 2 p 2 alusel alusel avaneb vabanemise võimalus 2/3 karistusaja ärakandmisel 16.03.

1. Poolte seisukohad Olavi Kadajane soovib vabaneda katseajaga tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega, on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega ning on valmis täitma kriminaalhooldaja poolt määratud kohustusi ja osalema määratud sotsiaalprogrammides, samuti on valmis võtma endale vajadusel lisakohustusi. Süüdimõistetu sõnul asuks ta vabanemise korral elama ema juurde, kuna see distsiplineeriks teda mitte suhtlema ebasobivate isikutega. Vangistuse ajal on suhelnud ühe kohtulikult karistatud isikuga, kuid teiste kriminaalkorras karistatud isikutega ei ole suhelnud ja ei kavatse ka vabanemise järgselt suhelda. Vabanemisel suhtleb ema, õe, elukaaslase ja lapsega. Vangistuse jooksul on läbinud Eluviisitreeningu. Süüdimõistetu arvab, et on nüüdseks valmis lõplikult narkootikumidest loobuma, alkoholiga ei ole juba aastaid probleeme, kuid on hasartmänguprobleemid, mistõttu kavatseb lasta endale vabanedes kasiinokeelu peale panna. Tartu Vangla toetab Olavi Kadajase katseajaga tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla iseloomustusest ilmneb, et Olavi Kadajane on vangistuse ajal osalenud majandustöödel, läbinud motiveeriva intervjuu väärtushinnangute korrigeerimise ja kuritegelikust käitumisest hoidumise eesmärgil ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid kutseõppe omandamise osas ilmneb vähene motiveeritus. Süüdimõistetul ei ole elukutset, varasemalt on töötanud, kuid vahetult enne vangistust oli töötu ja väidetavalt tegi mitteametlikult juhutöid. Tema suhtes on täitmisel rahalisi nõudeid üle 258 000 krooni, kuid vabaduses varjas ta kohtutäiturite eest oma sissetulekuid ning hindamisel ei ole ta osanud kirjeldada realistlikke viise võlgnevustega toimetulekuks. Vangistuse ajal on Olavi Kadajasele määratud üks distsiplinaarkaristus vangla vormi rikkumise eest. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud mitmete varavastaste kuritegude eest, tal on olnud probleeme alkoholi ja narkootikumide tarbimise ning hasartmängusõltuvusega. Seoses alkoholi tarvitamisega esines ka vägivaldset käitumist, kuid umbes
2. aastast alates alkoholiga enam probleeme ei ole. Narkootilisi aineid tarvitas alates
3. aastast nii tablettidena kui ka süstimise teel, vangistuses aga narkootikume tarvitanud ei ole ja osales sõltuvusrehabilitatsiooni programmis. Kinnipeetav tunnistab probleeme hasartmängusõltuvusega, mis on mõjutanud ka peresuhteid. Suhted emaga on head, vabanemisel kavatseb tema juurde elama asuda. Kooselu jätkamine elukaaslasega on kahtluse all, nende ühine 4-aastane poeg elab koos oma emaga ning kinnipeetav ei ole tema suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Samas aga väärtustab perekonda ja stabiilsust. Tutvusringkonnas on palju kriminaalse taustaga isikuid, kuid kinnipeetav enda sõnul mõjutatav ei ole ning kavatseb nende isikutega ka suhted katkestada. Süüdimõistetu tunnistab enda süüd toimepandud tegudes, ei süüdista kedagi teist ning tunnistab oskamatust probleemidega iseseisvalt toime tulla. Positiivne on isiku avameelsus, mis soodustab koostööd. Emotsionaalselt on kinnipeetav stabiilne, psüühilisi probleeme ja suitsiidi kalduvust ei ole täheldatud ning kinnipeetav ise hindab oma tevislikku seisundit heaks. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused vastavad omandatud haridusele ja kultuuritasemele, käitumine vangistuse ajal ei viita agressiivsusele, impulsiivsus käitumises võib avalduda sõprade mõjutusel ja seda näitab katseaja tingimuste rikkumine, oma vigade kordamine ning kiirete ja lihtsate lahenduste otsimine. Väärtustab peresuhteid, stabiilsust ja tööd ning tunnistab raskusi enesedistsipliiniga, kuid on motiveeritud tulevikus õiguskuulekalt elama. Olavi Kadajase vabastamisel on ohustatud ühiskond tervikuna ja oht seisneb nii vara kui ka rahvatervise vastu suunatud kuritegude toimepanemises. Kriminaalkorras on kinnipeetavat karistatud 9 korda ning käesoleval ajal kannab ta kuuendat reaalset vangistust. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 22% ja muu kuriteo toimepanemise tõenäosus 27%. Ohufaktoriks on sõltuvusprobleemid, millega tegelemiseks vajab kindlasti vabanemisel abi ja kontrolli. Kriminaalhooldaja ei nõustu Olavi Kadajase katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega elektroonilise valve kohaldamisega. Olavi Kadajane on vanglas kuuendat korda, suur osa tema tutvusringkonnast on kriminaalse taustaga, kuid kinnipeetav ise ei kavatse peale vabastamist nendega enam suhelda. Lähedastest suhtleb ema ja õega ning olemas on ka laps ja naine, kuid nendega kooselu jätkamine ei ole kindel. Elama plaanib süüdimõistetu asuda ema juurde, kelle korter vastab elektroonilise valve nõuetele ja ema on nõus valve kohaldamisega. Pikaajalised töökogemused süüdimõistetul puuduvad, kuid ta on lühiajaliselt erinevates ettevõtetes töötanud. Peamised probleemid on sõltuvushäired, mida kinnipeetav ka ise tunnistab, kuid kohati kaldub ta oma kuritegelikku käitumist liialt nendega seoses põhjendama, nägemata, et tegelikult on need tema enda otsused ja valikud. Samuti kirjeldas kuritegudes teiste rolli, kuid jättis enda osa välja. Kuna Olavi Kadajast on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli tingimusi ja sooritanud varasemalt ka ohtliku vägivallakuriteo, siis ei ole tema kergekäeline ennetähtaegne vabastamine kriminaalhooldaja arvates mõistlik. Kriminaalhooldaja nendib küll, et elektroonilise valve kohaldamisel ja emaga elamaasumisel on teatud mõttes motivatsiooni toetav ja õiguskuulekust soodustav mõju ja isiku enda motivatsiooni muutumiseks väljendab sõltuvusteemalistes programmides vanglas oleku ajal osalemine, kuid siiski ei poolda kriminaalhooldusametnik ennetähtaegset vabastamist. Ohufaktoriteks on sõltuvushäired, impulsiivsus, kriminaalse taustaga tutvusringkond ja vähene vastutus enda käekäigu eest. Prokurör on seisukohal, et Olavi Kadajase katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik ja otstarbekas. Prokuröri hinnangul on isik küll korduvalt vangistuses olnud, tal on kriminaalne tutvuskond ning kasiino- ja narkosõltuvus, kuid on näha, et isik on teadvustanud endale probleemide olemasolu ja asunud nendega tegelema. Süüdimõistetu on vangistuses teinud tööd, et sõltuvusest vabaneda, on läbinud Eluviisitreeningu programmi, on valmis muutma oma tutvusringkonda, võtma endale lisakohustusi ning soovib asuda ema juurde elama, kes saab teda igakülgselt toetada. Prokurör näeb isikul motivatsiooni muutuda ja sõltuvusprobleemidega tegeleda, samuti on vangla teda iseloomustanud kui adekvaatset inimest. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus üsna madal, mistõttu on ohud ja riskid väiksemad ning elektroonilise valve alla vabastamine on isiku arenemise ja seadusekuulekusele asumise seisukohast otstarbekam. Olavi Kadajase kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamist. Kaitsja sõnul on isikut küll varasemalt mitmeid kordi karistatud, kuid probleem on alati olnud sõltuvuses, nii kasiino kui ka narkootikumide tarvitamine nõudsid raha. Elektroonilise valve alla ennetähtaegselt isiku vabastamisel oleks tema üle tagatud pidev kontroll ning isik saaks kriminaalhoolduse ajal osaleda vajalikes sotsiaalprogrammides ja otsida vastava spetsialisti käest sõltuvusprobleemidega seoses vastavat abi. Süüdimõistetul on olemas ema ja õe toetus, elukaaslasest on küll lahus, kuid ka tema toetab teda. Pideva kontrolliga on võimalik isikut distsiplineerida ja kindlustada tema seadusekuulekus. Kohtu põhjendused

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, leiab, et süüdimõistetu Olavi Kadajase katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik ja põhjendatud. Täidetud on formaalsed eeldused Olavi Kadajase katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega – Olavi Kadajane on ära kandnud vähemalt poole talle mõistetud karistusajast, on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, tema elukoht vabanemisel vastab elektroonilise valve kohaldamise nõudmistele ning on olemas ühes elava ema nõusolek. Olavi Kadajast on kriminaalkorras karistatud üheksa korda ja käesolev vangistus on temale kuues reaalne vangistus, samuti on ta varasemalt olnud katseajal, kuid on rikkunud katseaja tingimusi. Käesoleva vangistuse jooksul on kinnipeetaval üks distsiplinaarrikkumine vangla vormi rikkumise eest, kuid kuna nimetatud rikkumine on toime pandud võrdlemisi karistuse kandmise alguses ja selles iseloom ei ole väga tõsist laadi, siis ei saa kohtu arvates välistada seda, et isik on ennast hilisemalt vangistuses parandanud. Praeguseks hetkeks on vangla hinnangu kohaselt Olavi Kadajase poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 22% ja muu kuriteo toimepanemise tõenäosus 27%. Seega hinnatakse süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal küllaltki madalalt. Samuti ilmneb Tartu Vangla iseloomustusest, et Olavi Kadajase vangistuse aegne käitumine ei viita tema agressiivsusele ning impulsiivsus tegudes võib tuleneda pigem sõprade mõjutustest. Kuna Olavi Kadajane on kinnitanud, et ei soovi enam suhelda kriminaalse taustaga isikutega, siis tuleks seda kohtu arvates lugeda uute süütegude toimepanemise riski maandavaks asjaoluks. Problemaatiliseks asjaoluks süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise juures on see, et isikul ei ole vabastamisel garanteeritud kindel töökoht ning materjalide kohaselt on isiku suhtes rahalisi võlgnevusi üle 258 000 krooni. Samas aga nähtub materjalidest, et isikul on olemas põhiharidus, teatud töökogemus, vangistuste jooksul on ta teinud vanglatööd ja osalenud ka arvuti- ning inglise keele õppes. Nimetatud asjaoludest tulenevalt on süüdimõistetul kohtu arvates reaalne võimalus vabanemise järgselt endale töökoha leidmiseks, mis omakorda oleks uute süütegude toimepanemise riski maandavaks teguriks. Materjalidest ilmneb, et enamik toimepandud kuritegudest on olnud varavastased kuriteod ja kuritegude toimepanemise motiivide osas on suurt rolli mänginud just alkoholi ja narkootikumide tarbimine ning hasartmängude mängimine. Käesolevaks ajaks on Olavi Kadajane avameelselt tunnistanud probleeme narkootikumide tarvitamise ja hasartmängude mängimisega, avaldanud soovi nendest harjumustest vabanemiseks ning on teinud selleks ka reaalseid samme. Alkoholi tarvitamisega ei ole süüdimõistetul olnud probleeme juba aastaid. Kinnipeetav kinnitas kohtuistungil, et kavatseb nüüdsest narkootikumide tarvitamise ja hasartmängude mängimise lõpetada, samuti soovib lasta endale kasiinokeeldu peale panna. Ta on läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni programmi ning motiveeriva intervjuu väärtushinnangute korrigeerimise ja kuritegelikust käitumisest hoidumise eesmärgil, millised tegevused olid temale ka individuaalse täitmiskava kohaselt ette nähtud. Seega nähtub eeltoodust, et Olavi Kadajasel on olemas motivatsioon sõltuvusprobleemidest vabanemiseks, ta tunnistab vajadust enda harjumuste muutmiseks ning ta on asunud ka nimetatud eesmärgi nimel tegutsema. Süüdimõistetul on vabanemisel olemas perekonna toetus, keda ta enda sõnul kõrgelt väärtustab. Kuna süüdimõistetu on ise tunnistanud, et tal on kohati raskusi enesedistsipliiniga, siis on kohtu arvates positiivne, et isiku ennetähtaegse vabanemise korral asuks ta elama ema juurde, mis tema enda kinnitusel avaldaks temale vajalikku disiplineerivat mõju ning motiveeriks edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab süüdimõistetu oma süüd toimepandud tegudes ja probleemide tekkimises, kuid tunnistab, et ei oska nendega iseseisvalt toime tulla. Seetõttu leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine koos kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve kohaldamisega on isiku rehabiliteerimise seisukohast otstarbekam kui lasta tal vangistus lõpuni ära kanda ning seejärel vabastada ta ilma järelevalveta. Kriminaalhoolduse ja elektroonilise järelevalve all vabastamine aitaks kohtu arvates isikul kontrolli all paremini ühiskonda tagasi sulanduda ning tegeleda kriminaalhooldaja suunamisel oma sõltuvusprobleemide raviga. Ennetähtaegsel vabanemisel tekib isikul võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi seadusekuulekalt käituma ja täitma temale katseajaks määratud kohtustusi ning kui isik jätkab kuritegelikku elu või rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus ka uuesti täitmisele pöörata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Olavi Kadajase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on käesoleval ajal põhjendatud ja otstarbekas. Lisaks tuleb Olavi Kadajasele katseajaks määrata lisakohustusi, millega ta on ka ise nõustunud. Seega vabastab kohus

§ 76

lg 2 p 1 alusel Olavi Kadajase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest, kohaldades tema suhtes vabastamisel elektroonilist järelevalvet. Katseaeg määrata Olavi Kadajasele ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 16.03.2012. a. Elektroonilise valve kestuseks määrata kümme kuud alates päevast, mil elektroonilise valve seade Olavi Kadajase keha külge kinnitatakse ning selle aja jooksul on ta kohustatud alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil. Katseajaks allutada Olavi Kadajane

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas – xxx;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks määrata Olavi Kadajasele

§ 75lg 2 alusel käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: 1.

mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

1. jätkata sõltuvushäirete ravi;
2. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kui selleks ei ole eelnevalt saadud kriminaalhooldaja nõusolekut ning mitte viibida kasiinodes ega muudes hasartmängukohtades;
3. asuda ühe kuu jooksul vabanemisest alates tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele;
4. osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Kohtunik