Obsah (4)

§ 4§ 5§ 265§ 268

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.oktoober 2010, Tallinn Väärteoasja number 4-10-1216 Kohtukoosseis eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika

) § 265 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19.mai 2010 otsus Kaebuse esitaja kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Vambo Kaal, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuurri esindaja Tõnis Gents RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 19.mai 2010 otsus Vambo Kaalu väärteoasjas nr 4-10-1216 jätta muutmata.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 26.oktoobrist
3. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
4. 25.03.2010 koostati V. Kaalu suhtes väärteoasjas nr 2301,10,000019 väärteoprotokoll selle kohta, et V.Kaal 24.09.2009 aadressil Nabala tee 2a, Kiili vallas, Harjumaal, töötades Kiili vallavanemana, allkirjastas garantiikirja nr 3.3-4/1970, milles garanteerib pakkumise nr 9173 alusel voldiku trükikulud summas 6820 krooni Printon Trükikoda AS-ile. Garantiikirja abil oli võimalik kiirelt 1 valimiskampaania voldiku valimisliit Kiili Oma Vald trükkimine AS Printon Trükikoja poolt. V. Kaal kandideeris kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 valimistel valimisliidus Kiili oma vald nr 101 all. Valimiskampaania voldikus valimisliit Kiili oma vald on märgitud samuti kandidaadi V. Kaalu andmed. Garantiikirja allkirjastamise ajal 24.09.2009 oli V. Kaal Kiili vallavanem, seega ametiisikuks

§ 4

lg 2 p15 järgi.

§ 5

lg 1 kohaselt on korruptiivne tegu ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Tulenevalt KOKS § 22 lg 1 p 8 kuulub volikogu ainupädevusse laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmise üle otsustamine. Seega V. Kaal, kasutades Kiili vallavanema ametiseisundit omakasu saamise eesmärgil, allkirjastas garantiikirja tehes põhjendamatu toimingu, võttis sellega Kiili vallale varalise kohustuse, millega rikkus

§ 5

lg 1, pannes sellega toime

§ 265lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kuivõrd vastavalt

§ 268

lg-le 4 arutab

§-s 265 sätestatud väärtegu kohus, saatis kohtuväline menetleja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 lg 1 alusel väärteoasja arutamiseks Harju Maakohtule. Maakohtu otsus ja selle põhjendused 3. 19.05.2010 otsusega lõpetas Harju Maakohus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel V. Kaalu suhtes väärteoasjas nr 2301,10,000019

§ 265lg 1 järgi väärteomenetluse teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kohtuotsuse motiivides märkis maakohus järgmist: 3.1.Vaidlust ei ole selle üle, et V. Kaal oli 24.09.2009 ametiisikuks

§ 4

lg 2 p 15 mõttes, seega garantiikirja väljastamise ajal ametiisikuks

tähenduses ning temale laienesid kõik kõnealusest seadusest tulenevad kohustused ja piirangud. 3.2. Põhiküsimusteks käesolevas asjas on: 1) kas V. Kaalu poolt 24.09.2009 Kiili Vallavalitsuse blanketile koostatud ja tema poolt allkirjastatud AS-le Printon Trükikoda adresseeritud garantiikirja väljastamine, milles V. Kaal kui vallavanem teatab, et garanteeritakse pakkumise nr 9173 alusel voldiku trükikulude tasumine ja milles palutakse märkida tellijaks ja tasujaks Hansaplant Hulgi OÜ ning arve saata Kiili Vallavalitsusele või V. Kaalu meiliaadressile Vambo.Kaal@kiilivald.ee, on korruptiivne tegu ning 2) kas V. Kaalu poolt sellise teo toimepanemisega kaasnes korruptiivse või muu ebaseadusliku tulu või kasu saamine

§ 5

lg 3 tähenduses?

§ 5

lg 1 järgi on korruptiivne tegu ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Seadusest tulenevalt on korruptiivse teo objektiivse koosseisu tunnusteks ametiisik ja tema poolt ametiseisundi kasutamine. Ametiseisundi ärakasutamine võib omakorda seisneda:

1. a)põhjendamatute või õigusvastaste otsuste või toimingute tegemises;
2. b)põhjendatud õiguspäraste otsuste või toimingute tegemata jätmises. Väärteoprotokolli kohaselt on põhjendamatu toimingu sisu selles, et rikkudes KOKS § 22 lg 2 p 8 nõudeid, allkirjastas V. Kaal vallavanemana garantiikirja. Kohus ei nõustu V.Kaalu arvamusega, et garantiikirja ainuisikuline väljastamine on tavaline tööprotseduur ning see on olnud alati vallavanema mitte volikogu pädevuses ning leiab, et V. Kaal, töötades vallavanemana ning koostades Kiili Vallavalitsuse ametlikule kirjablanketile 24.09.2009 Printon Trükikoda AS-le garantiikirja 6820 krooni tasumise kohta, ületas ilmselgelt oma ametiseisundist tulenevat pädevust, kuivõrd kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 8 kohaselt kuulub üksnes volikogu ainupädevusse laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine. Seega puudus menetlusalusel 2 isikul õigus ainuisikuliselt otsustada ning anda garantii voldiku trükikulude tasumiseks, mis tähendab, et menetlusaluse isiku käitumine oli õigusvastane. Garantiikiri anti välja trükiteenuse tellimisega seonduvate kulude tasumiseks. Nähtuvalt V. Kaalu poolt väljastatud garantiikirjast, garanteeris Kiili Vallavalitsus AS-le Printon Trükikoda voldiku trükikulude tasumist Hansaplant Hulgi OÜ poolt summas 6820 krooni. Käesoleval juhul oli Kiili Vallavalitsus garandiks, Printon Trükikoda AS võlausaldajaks ning Hansaplant Hulgi OÜ võlgnikuks. Garandi ja võlausaldaja vahelise suhte aluseks on garantiileping ehk garantii. Garantii anti Printon Trükikoda AS-i ja Hansaplant Hulgi OÜ vahelisest suhtest tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks, mis tähendab, et kui Hansaplant Hulgi OÜ oleks rikkunud oma kohustust arve tasumiseks, siis oleks Printon Trükikoda AS-l olnud võimalik rahuldada oma nõue garandi, s.o Kiili Vallavalitsuse vara arvel. 3.3. Kohus pidas vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et väärteoprotokolli kohaselt garanteeris Kiili Vallavalitsus voldiku trükikulud summas 6820 krooni, kuid kas see summa sisaldas käibemaksu või mitte, see 24.09.2009 garantiikirjast nr 3.3-4/1970 (tlk 15) ei selgu. Hinnapakkumine nr 9173 on tehtud summale 6815 krooni ning sellel on märge, et hindadele lisandub käibemaks 20%. Nähtuvalt Printon Trükikoda AS poolt 30.09.2009 Hansaplant Hulgi OÜle esitatud arvest nr 11178 on töö maksumuseks 6815.10 krooni, millel lisandub käibemaks 1363.02 krooni, kokku 8178.12 krooni (tlk 20). Seega jääb kohtule arusaamatuks, kas arve nr 11178 näol on tegemist arvega, mille tasumist garanteeris Kiili Vallavalitsus, kuivõrd eelpool märgitud dokumentides on summad erinevad. 3.4. Kohus asus seisukohale, et V. Kaal, koostades ja väljastades eelpool märgitud garantiikirja Kiili Vallavalitsuse ametlikul blanketil ja allkirjastades dokumendi kui vallavanem, ei saanud jätta teisele poolele - Printon Trükikoda AS-ile - muljet, et ta ajab oma asju eraisikuna. Kohus peab sellekohast menetlusaluse isiku poolt antud väidet paljasõnaliseks ning vastuoluliseks tunnistaja K. L. poolt antud selgitusega selles, K. L. suhtles küll V. Kaalu kui eraisikuga, kuid siiski sai ta aru sedasi, et V. Kaal ja Kiili vald tellisid neilt trükiteenust. 3.5. Korruptiivse teo subjektiivne koosseis eeldab otsest tahtlust, mis seisneb tegutsemises omakasu saamise eesmärgil. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt kiirendas ta garantiikirja väljastamisega valimisliidu Kiili oma vald trükise töösse andmist. Kohus asus seisukohale, et seega tegutses V. Kaal valimisliidu huvides, kuid kuna V. Kaal ei kandideerinud kohaliku omavalitsuste volikogu 2009 valimistel mitte üksikkandidaadina, vaid nimetatud valimisliidu nimekirjas, siis oli ta ka ise asjast huvitatud, mistõttu tema poolt garantiikirja väljastamine tõi kasu nii valimisliidule, kui ka V. Kaalule, sest sellest sõltus valimiskampaania, milles ta isiklikult osales ja seega pani toime korruptiivse teo

§ 5lg 1 mõttes.

4. Vastutusele

§ 265

lg 1 järgi saab isiku võtta korruptiivse teo eest, millega kaasnes korruptiivse või muu ebaseadusliku tulu või kasu saamine (

§ 5lg 3) .

Otsustada tulu iseloomu üle saab alles siis, kui on kindlaks tehtud, kas isik oma teost tulenevalt sai korruptiivset tulu ja kui sai, siis milles see seisnes. Antud juhul ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et V. Kaal oleks saanud korruptiivset, ebaseaduslikku tulu või - kasu. Nähtuvalt V.Kaalu kui ka tunnistaja K. L. ütlustest puudusid V. Kaalu ja trükikoja vahel kokkulepped, et V. Kaal oleks garantiikirja väljastamisest midagi võitnud. Et kohtuväline menetleja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et V. Kaalu poolt 24.09.2009 toime pandud korruptiivse teoga oleks kaasnenud korruptiivse või muu ebaseadusliku tulu või kasu saamine, tuleb V. Kaalu suhtes

§ 265

lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna isiku teos puuduvad väärteo tunnused. 3 Apellatsioon ja selle põhjendused

1. Maakohtu otsuse peale esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur korruptsioonikuritegude talituse vanemkomissar Marko Ratti (Ratt) poolt allkirjastatud apellatsiooni, milles palutakse vaidlustatud kohtuotsus tühistada täies ulatuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja teha menetlusaluse isiku suhtes süüdimõistev otsus. Apellatsiooni motiivides märgitakse järgmist: 5.
2. Vastavalt

§ 5

lg-le 1 on korruptiivne tegu ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Vaidlustatatud kohtuotsuse põhjendustest võib järeldada, et

§ 265

sätestatud koosseis realiseerub korruptiivse teoga, millega kaasneb korruptiivse tulu või muu ebaseadusliku tulu või ebaseadusliku kasu saamine. Apellatsiooni esitaja sellega ei nõustu.

§ 265

lg 1 näol on tegemist alternatiivfaktilise koosseisuga, kus iga osa tuleb koosseisu realiseerumise seisukohalt vaadata eraldiseisvalt. Õiguspärane on seega lugeda väärteokoosseis täidetuks juba korruptiivse teo toimepanemise eest, millega kaasnes kasu saamine. 5.2. Kehtivat õigusnormi ei saa samastada ainult seaduse sätte grammatilise sõnastusega ja sätte sisu tuleb vaadelda laiemalt, leides täiendavad tõlgendusargumendid.

§ 5lg 1 välja toodud kirjeldus on samuti alternatiivne.

Sama paragrahvi lõige 3 punkt 6 loeb korruptiivseks tuluks ka punktides 1-5 märkimata (rahaline makse, kingitus jne) majandusliku või muu kasu. Sellest võib järeldada, et seadusandja ei ole pidanud silmas ainult

§ 265

lg 1 sisustamisel korruptiivse või muu ebaseadusliku kasu saamist, piisab ka kasust, mille eeltingimuseks on ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud

§ 5lg 1 mõistes.

5.3. Maakohus tõlgendas

§ 265

lg 1 sätestatud normi vastupidiselt seadusandja tahtele, mis tõi kaasa põhjendamatult väärteomenetluse lõpetamise V. Kaalu suhtes. VTMS § 149 p 1 mõistes on materiaalõigust kohaldatud ebaõigesti, kui ei ole kohaldatud sätet, mida oleks pidanud kohaldama. Süüdlase tegu vastab

§ 265lg 1 väärteokoosseisule.

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

1. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda järgnevalt. 6.
2. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et väärteokoosseis (

§ 265

sätestatud koosseis) tuleb lugeda täidetuks juba korruptiivse teo toimepanemisega

§ 5lg-s 1 sätestatud ametiisiku poolt põhjendamatu toimingu või otsuse tegemisega.

Ringkonnakohus nõustub kohtuga, et käesolevas asjas puudus V.Kaalul õigus 24.09.2009 ainuisikuliselt otsustada ning anda garantii voldiku trükikulude tasumiseks, seega oli V,Kaalu käitumine õigusvastane. 6.2.

§ 265

sätestatud koosseisu esinemine isiku käitumises on realiseeritud siis, kui korruptiivse teoga, milleks V.Kaalu tegevus käesolevas asjas

§ 5

lg 1 mõistes kahtlemata on, kaasneb korruptiivse tulu või muu ebaseadusliku tulu või ebaseadusliku kasu saamine. Tuleb nõustuda kohtu järeldusega, et V.Kaalu väärteos ei ole kohtuväline menetleja esitanud tõendeid, mis usaldusväärselt kinnitaksid korruptiivse tulu või ebaseadusliku kasu saamist või et milles see seisnes. Tunnistaja I. N. kohtuistungil antud ütluste kohaselt andis ta V.Kaalule suusõnalise lubaduse toetada rahaliselt valimisliidu trükise tellimist 6000-8000 krooniga ja seda Hansaplant Hulgi OÜ ka tegi, tasudes trükikojalt saadud arve, millise I. N. pärast eraisikuna äriühingule tagasi maksis. 6.

1. Nähtuvalt V.Kaalu kui ka tunnistaja K. L. ütlustest kohtuistungil, puudusid V. Kaalu ja trükikoja vahel kokkulepped, et V. Kaal oleks garantiikirja väljastamisest midagi võitnud. Ka 4 apellatsioonikohtu istungil ei ole apellatsiooni esitaja esindaja tõendanud asjaolu nagu saanuks V.Kaal garantiikirja allkirjastamisega eelkõige iseendale mingitki kasu. Garantiikiri oli eelduseks üksnes voldiku trükikojas trükkimisele võtmiseks ja valmis töö eest tasus Hansaplant Hulgi OÜ. Trükitud voldikuid jagati Kiili valla valijatele AS-lt Eesti Post tellitud otsepostitusteenuse abil.
2. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ega pea VTMS § 153 lg 4 p 1 alusel maakohtu otsuse põhistuste kordamist vajalikuks, märkides üksnes, et

§ 265

lg 1 koosmõjus

§ 5lg 1 vastab õigusselguse põhimõttele.

Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Urmas Reinola Meelika Aava Malle Preimer 5