← Eesti

1-08-15192/8

Obsah (6)§ 74§ 266§ 215§ 63§ 218§ 56

1-08-15192 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2010. a Põlva Kriminaalasja number 1-08-15192 Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve A

§-de 215 lg 2 p 1 ja 266 lg 2 p 1 järgi Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav Ahti Hain - isikukood: 39010316511, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel – eesti keel, algharidusega, alalist töökohta ei ole, elukoht: xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxx x-xx, varem kriminaalkorras karistatud: 10.03.2008. a Tartu Maakohtu poolt

§-de 266 lg 2 p 1; 121 ja 200 lg 2 p 7 järgi 3-aastase vangistusega tingimisi

§ 74

alusel 18-kuulise katseajaga; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Peeter Järv RESOLUTSIOON Ahti Hain süüdi tunnistada

§ 266

lg 2 p 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 200 miinimumpäevamäära, s.o 10 000 (kaksteist tuhat viissada) krooniga. Ahti Hain süüdi tunnistada

§ 215

lg 2 p 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 250 miinimumpäevamäära, s.o 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooniga.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista Ahti Haini liitkaristuseks kuritegude kogumi eest rahaline karistus 250 miinimumpäevamäära, s.o 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni, mis tasuda riigieelarvesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 4100065035) 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1-08-15192 Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Ahti Hainilt 9064 (üheksa tuhat kuuskümmend neli) krooni 40 senti riigieelarvesse menetluskulude (s.h sundraha – 6525 kooni, määratud kaitsjale makstud tasu – 2400 krooni, kriminaalmaterjalidest koopia tegemise kulud – 43,40 krooni ning kutsete saatmise kulu – 96 krooni) katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Välja mõista Ahti Hainilt 17 700 (seitseteist tuhat seitsesada) krooni H. J. V. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxx) kasuks. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Põlva kohtumajale teatada kirjalikult hiljemalt 19. aprilliks 2010. a. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsuse terviktekst Põlva kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 26.04.2010. a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates 27.04.2010. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel Põlva kohtumajale. I Esitatud süüdistus ja süüdistatava seisukoht Ahti Haini süüdistatakse: 1)

§ 266

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 10.03.2008. a otsusega

§ 266lg 2 p 1 järgi, tungis ajavahemikul 05.-07.09.2008.

a lukusinkli eemaldamise teel sisse Põlva maakonnas Laheda vallas Naruski külas asuvasse H. J. V. kuuluvasse kõrvalhoonesse. 2)

§ 215

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on 18.07.2006. a toime pannud

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, karistatus kustumata, ajavahemikul 05.-07.09.2008. a tungis lukusinkli eemaldamise teel sisse Põlva maakonnas Laheda vallas Naruski külas asuvasse H. J. V. kuuluvasse kõrvalhoonesse, kust võttis ajutise kasutamise eesmärgil ära rolleri Freedo 5 maksumusega 17 700 krooni. Süüdistatav Ahti Hain tunnistab ennast täielikult süüdi toimepandud kuritegudes. II Kohtus uuritud tõendid ja maakohtu põhjendused 2

(6)1-08-15192 H. J. V. kõrvalhoonesse omavolilise sissetungimise ning tema rolleri omavolilise kasutamise asjaolude kohta on kogutud järgmised tõendid: - - - - kannatanu H. J. V. kohtus antud ütlused, et ta ostis rolleri Fredo 17700 krooni eest. Rollerit lubas ta vahetevahel kasutada ka oma venna tütrepojal – Ahti Hainil. Ajavahemikul
  1. – 07.09.
  2. a avastas, et sisse oli tungitud tema kõrvalhoonesse uksesinkli väljatõmbamise teel ning sealt ära võetud roller; süüdistatav Ahti Haini kohtus antud ütlused, et ta tarvitas koos kannatanuga K. V. pool alkoholi. Peale seda läks ta üksinda kannatanu elukohta Laheda vallas Naruski külas ning otsustas ilma viimase loata võtta kõrvalhoonest rolleri kaupluses käimiseks. Kõrvalhoone uksesinkli suutis ta välja tõmmata oma käte ja jalgade jõul. Seejärel sõitis ta rolleriga E. S. poole ning sealt kahekesi edasi Tilsi külla Järve kaupluse juurde. Rolleri jättis ta kaupluse ette ning koos E. S. hakkasid alkoholi tarvitama. Ta ei tea, kes võis rolleri ära võtta; tunnistaja E. S. kohtus antud ütlused, et ühel õhtupoolikul sõitis A. Hain kannatanu rolleriga tema poole. Ka varem on A. Hain nimetatud rolleriga sõitnud. Seejärel sõitsid nad rolleriga Järve kaupluse juurde Tilsi külas, kus hakkasid alkoholi tarvitama. Rolleri edasist saatust ta ei tea; sularaha arve (kviitung), et Kasper Autokaubad OÜ-st on ostetud 21.04.
  3. a Freedo 5 ja makstud 17000 krooni; sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (tl 2-3, 4-6), et 07.09.
  4. a kella 19.00-19.30 ajal tuvastas politsei Põlva maakonnas Laheda vallas Naruski külas H. J. V. elukoha kõrvalhoone vaatlusel, et antud hoone uks oli suletav ripplukuga. Rippluku parempoolne kinnitus oli ukse seest eemaldatud. Ukse parempoolse osa alumise uksehinge kinnituskonks oli uksepiidast eemaldatud ja see oli ukse juures maas. Uuritud tõendite alusel saab kohus tuvastada järgmised asjaolud ja teha järgmised järeldused. H. J. V. on ostnud 21.04.
  5. a motorolleri Freedo
  6. Nimetatud asjaolu on tuvastatud kannatanu ütluste ning Kasper Autokaubad OÜ arvega. Samuti on süüdistatav A. Hain kinnitanud, et kannatanu ostis endale rolleri Freedo
  7. Arvestades asjaolu, et kohtul ei ole alust kahelda Kasper Autokaubad OÜ-u arve sisulises õigsuses, siis tuleb lugeda kannatanu ütlused selles, et ta ostis 17700 krooni eest, ekslikeks. Antud dokumendi kohaselt on roller Freedo 5 ostetud 21.04.
  8. a 17000 krooni eest ja antud summa maksti kauplusele sularahas. Kannatanu väide, et ta maksis kaupluses sularahas vaid 700 krooni, on vastuolus eelmärgitud arvega, ning tema ütlused selles osas tuleb seetõttu jätta kõrvale. Seega on kannatanu eksinud rolleri väärtuse määratlemisel. Eelneva alusel loeb kohus tõendatuks, et kanntanu soetas endale motorolleri Freedo 5 Kasper Autokaubad OÜ-st 21.04.
  9. a 17000 krooni eest. Ajavahemikul 05.-07.09.
  10. a tungis A. Hain kannatanu kõrvalhoonesse uksesinkli eemaldamise teel selleks, et kasutada omavoliliselt motorollerit Freedo
  11. 3
(6)1-08-15192 Antud asjaolu on tõendatud eelkõige süüdistatava enda ütlustega. Kohtul ei ole põhjust kahelda süüdistava omaksvõtus, et ta tungis kannatanu kõrvalhoonesse, tõmbas välja uksesinkli ning tegi seda kõike omavoliliselt rolleri kasutamise eesmärgil. Süüdistatava ütlusi kannatanu kõrvalhoonesse sissetungimise osas kinnitab ka 07.09.
  1. a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll. Ka on kannatanu pidanud võimalikuks, et süüdistatav tungis tema kõrvalhoonesse peale seda, kui viimane tuli üksinda ära K. V. poolt, kus nad koos olid alkoholi tarvitanud. Kannatanu ütlustes, et süüdistataval puudus luba kõrvalhoonesse sisenemiseks ja rolleri kasutamiseks, kohtul alust kahelda ei ole, sest vastasel korral oleks süüdistataval olnud kõrvalhoone lukuvõti ning vaja poleks olnud uksesinklit välja tõmmata. Kuna süüdistataval puudus kõrvalhoonesse sisenemiseks kannatanu nõusolek (luba), siis tuleb võõrasse hoonesse sisenemist käsitleda ebaseadusliku aktina. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 33 sätestab muu hulgas valdusse tungimise keelu, välja arvatud siis, kui seda tehakse seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Rolleri kasutamist on peale süüdistatava kinnitanud veel tunnistaja E. S. . Viimase väidet, et kannatanu rolleri kasutamine toimus tema arvates seaduslikult, saab kohus lugeda usaldusväärseks, sest varasemalt oli süüdistatav kasutanud sama rollerit kannatanu loal korduvalt. Uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistataval oli rolleri kasutamise, mitte aga selle omastamise eesmärk. Selles, et seni kindlaks tegemata isik võttis ära Järve kaupluse juurde süüdistatava poolt mahajäetud rolleri, kohtul põhjust kahelda ei ole Arvestades asjaolu, et süüdistatav tungis kannatanu kõrvalhoonesse vaid selleks, et võtta sealt motoroller sõitmiseks, siis leiab kohus, et A. Hain pani toime nii omavolilise sissetungimise kui ka võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise kavatsetult. Otsuste koopiad (tl 27-31, 44) tõendavad, et Ahti Haini on Tartu Maakohtu 10.03.
  2. a otsusega karistatud muu hulgas

§ 266lg 2 p 1 alusel ning Lõuna Politseiprefektuuri 28.11.2007.

a otsusega

§ 218lg 1 järgi 300 krooni varguse eest.

Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, loeb kohus usaldusväärselt tõendatuks, et Ahti Hain:

  1. omades karistatust omavolilise sissetungimise eest, tungis ajavahemikul 05.07.09.
  2. a Põlva maakonnas Laheda vallas Naruski külas ebaseaduslikult, lukusinkli eemaldamise teel, H. J. V. kõrvalhoonesse viimase tahte vastaselt, pannes sellega toime

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ning 2.

olles varem varguse toime pannud isik, ajavahemikul 05.-07.09.2008. a võttis omavoliliselt Põlva maakonnas Laheda vallas Naruski külas H. J. V. kõrvalhoonest viimasele kuuluva motorolleri Freedo 5, maksumusega 17000 krooni, ajutiseks kasutamiseks, millega sõitis Tilsi külla Järve kaupluse juurde, pannes sellega toime

§ 215lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus ei ole tuvastanud A. Haini tegude, s.o nii omavoliliste sissetungimise kui ka võõra vallasasja omavolilise kasutamise osas, õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 4

(6)1-08-15192 III Kohtu seisukoht karistuse osas Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt tuleb mõista Ahti Hainile karistus

§ 266

lg 2 p 1 ja § 215 lg 2 p 1 järgi.

§ 56

lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ahti Hain on alaealisena pannud tahtlikult toime omavolilise sissetungimise ja võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o II astme kuriteod, mille eest on seadusandja ette näinud rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Käsitletud kuritegudes on kannatanuks tema sugulane, s.o süüdistatava vanaisa vend. A. Haini on varem karistatud mitmete süütegude eest (tl 22-24). Kriminaalkorras on teda karistatud ühel korral (muu hulgas röövimise eest) 3-aastase vangistusega

§ 74alusel tingimisi ning käeolevad teod pani ta toime katseajal.

Samuti on teda karistatud väärtegude (varguse ja põhiliselt alkoholi tarvitamise) eest. Viimati sooritas ta väärteo alkoholiseaduse § 70 järgi 30.05.2009. a. Kriminaalhooldusosakonna ülevaatest (tl 42-43) nähtub, et A. Hainil on alkoholi ja tubaka tarvitamise harjumus. Samas täitis ta katseajal kontrollnõudeid rahuldavalt. Käesoleval ajal puudub A. Hainil alaline töökoht, kuid elatist teenib ta endale juhutööde tegemisega. A. Haini karistust raskendavad mittekoosseisulised asjaolud puuduvad. Tema karistust kergendavaks asjaoluks saab lugeda puhtsüdamliku kahetsuse. Arvestades eelnevat ja asjaolu, et A. Hain ei ole toime pannud rasket ega ohtlikku kuritegu, tal esineb vaimne alaareng, aga on füüsiliselt terve ja töövõimeline noor inimene, kes on mõistnud oma süüd, siis leiab kohus, et teda on otstarbekas karistada edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumise ja õiguskorra kaitsmise huvides praegu kergemaliigilise, s.o rahalise karistusega sanktsiooni keskmise määra piires. Seega mõistab kohus A. Hainile

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest liitkaristuseks rahalise karistuse 250-kordses miinimumpäevamääras. Lähtudes sellest, et süüdistatav oli kuritegude toimepanemise ajal veel alaealine, tegude toimepanemist soodustas kaudselt ka kannatanu käitumine, kes ei takistanud alaealisel alkoholi tarbimist, ning katseajal ei rikkunud süüdistatav käitumiskontrolli nõudeid, siis peab kohus võimalikuks

§ 74

lg 6 alusel viia süüdistatavale mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt ilma Tartu Maakohtu 10.03.2008. a otsusega määratud tingimusliku vangistuse täitmisele pööramiseta. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas H. J. V. on esitanud hagi Ahti Haini vastu 17700 krooni saamiseks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdistatav tunnistab hagi ja sellele vastu ei vaidle. Seega on A. Hain tsiviilhagi õigeks võtnud. 5

(6)1-08-15192 TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Seega ülejäänud juhtudel on hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Kuna süüdistatav on hagi õigeks võtnud, siis tuleb temalt kannatanu kasuks välja mõista 17700 krooni tekitatud kahju katteks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel lähtudes TsMS § 440 lg-st 1. V Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Käesolevas kriminaalasjas esinevad järgmised A. Hainiga seotud menetluskulud: määratud kaitsjale makstud tasu – 2400 krooni (840+1560; tl 40), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist tehtud koopiate kulu – 43,40 krooni (tl 49), postikulu – 96 krooni (tl 57) ning sundraha – 6525 krooni. Seega on käesolevas asjas süüdistatavaga seotud menetluskulusid kokku 9064,40 krooni. Kuna KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ja need ei ole töövõimelisele isikule üle arvatavasti üle jõu käivad, sellepärast mõistab kohus KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5, 9 ja 10 ning § 179 lg 1 p 2 alusel süüdistatavalt välja eelmärgitud kriminaalmenetluse kulud täielikult. Lembit Käis Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.