Obsah (9)

§ 1481§ 386§ 73§ 389§ 3891§ 68§ 5§ 21§ 45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26 mai 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-04-31 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Paavo Randma j

§ 1481

lg 2 ja lg 10/

§ 386lg 1 , § 3891 lg 1 / järgi : 1 1.

Vladimir Getsu

§ 1481

lg 2 ja lg 10 /

§ 386lg 1, § 3891 lg 1 / järgi süüdi tunnistamise ja karistamise osas, 2.

Valeriy Vasiliev’ilt ja Vladimir Getsu’lt solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju 11 045 832 .00 krooni ja intressi summas 3 313 750.00 krooni väljamõistmise osas,

1. Vladimir Getsu’le kuuluvate Swedpanga ja SEB Panga arvetel oleva sularaha konfiskeerimise osas,
2. Vladimir Getsu’lt sundraha summas 6525.00 krooni väljamõistmise osas,
3. Valeriy Vasiliev’ile mõistetud karistuse osas. Uue otsusega:
4. Mõista Vladimir Getsu

§ 1481

lg 2 ja lg 10 /

§ 386lg 1, § 3891 lg 1 / järgi õigeks.

1. Vabastada aresti alt Vladimir Getsu’le kuuluv Swedpangas a/a xxxxxxxxxxx olev sularaha summas 8246.62 ja SEB Pangas a/a XXXXXXXXXXXXXXX olev sularaha summas 1355.69 krooni.
2. Välja mõista Maksu ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kasuks Valeriy Vasiliev’ilt tsiviilhagi summas 14 359 582.00 / neliteist miljonit kolmsada viiskümmend üheksa tuhat viissada kaheksakümmend kaks/ krooni.
3. Karistada Valeriy Vasiliev’it

§ 1481

lg 2 ja lg 10 /

§ 386lg 1, § 3891 lg 1 järgi 4 kuulise vangistusega.

Muus, sh V.Vasilievi suhtes

§ 73kohaldamise osas, jätta kohtuotsus muutmata.

V.Vasilievi kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. V.Getsu kaitsja apellatsioon rahuldada. KrMS § 185 lg 1, 175 lg 1 p 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt välja apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks Valeriy Vasiliev’i, (ik: 36202160405) kasuks 7000.00/ seitse tuhat/ krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:

1. Valeriy VASILIEV-i ja Vladimir GETSU’t süüdistatakse selles, et nad, olles alates 08.12.1999.a Vikodelli OÜ (registrikood 10614795, aadress Harju maakond Tallinn Kotzebue 18 C) osanikud, juhatuse liikmed, juhatajad ja tegevjuhid, kelledele on pandud haldamis-, juhtimis-, järelevalve- ja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded Äriseadustiku §de 180 lg. 1 ja § 183 järgi, seega pädevad ametiisikud KrK § 160 lg. 1 mõttes, esitasid tahtlikult maksuhaldurile, s.o. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile (asukohaga Tallinn 2 Endla 8), 2000.a mai-, juuni-, august-, september-, novembrikuu Vikodelli OÜ käibedeklaratsioonides valeandmeid, nimelt deklareerisid OÜ Palma Oil võltsitud arvetel sisalduvat käibemaksu Vikodelli OÜ käibedeklaratsioonides soetamisel tasutud käibemaksuna kogusummas 3 356 426 krooni, vähendasid sellega ebaseaduslikult Vikodelli OÜ käibemaksukohustust ning jätsid nimetatud summa riigieelarvesse kandmata. Rikkusid Käibemaksuseaduse (RT I 1993, 60, 847; 2000, 7, 41; 2000, 51, 328; 2000, 89, 581) § 10 p. 2, 3, 4 ja § 18 lg.
2. Kuna arved olid fiktiivsed ja OÜ Palma Oil arvetel näidatud diislikütust ning bensiini Vikodelli OÜ-le ei müünud, siis käibemaksuseaduse (kehtis kuni 31.12.2001.a) § 3 tähenduses käivet ei toimunud. Sellest tulenevalt puudus Valeriy Vasilievil seaduslik alus OÜ Palma Oil võltsitud arvetel kajastatud käibemaksu mahaarvamiseks Vikodelli OÜ poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust. Valeriy Vasilievi ja V.Getsu poolt OÜ Vikodelli käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusena jäi käibemaksuna laekumata 3 356 426 krooni. Samuti esitasid nad tahtlikult maksuhaldurile, s.o. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile, 2000.a mai-, juuni-, august-, september-, novembrikuu Vikodelli OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonides valeandmeid, jättes arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku 7 689 406 krooni. 2000.a mai-, juuni-, juuli-, augusti-, septembri-, oktoobri-, novembri-, detsembrikuus on OÜ Vikodelli OÜ arveldusarvelt nr 221014194561 Hansapangas tehtud väljamakseid kokku 21 885 236 krooni OÜ Palma Oil arveldusarvele kütuse soetamise eest tasumiseks. OÜ Palma Oil nimel koostatud ja Vikodelli OÜ raamatupidamises kajastatud arved, milliste alusel on tehtud väljamaksed kogusummas 21 885 236 krooni, on võltsitud ning nimetatud äriühingult ei ole Vikodelli OÜ diiselkütust ja bensiini soetanud, seega on antud väljamaksete puhul tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903) § 51 lg. 2 p. 3 tähenduses. Valeriy Vasiliev koos Vladimir Getsu’ga on teinud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi kokku 21 885 236 krooni suuruses summas, kuid on jätnud sellelt summalt deklareerimata ja Maksuameti pangakontole kandmata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summast 7 689 406 krooni, millega rikkus tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903) § 51 lg. 1 ja § 54 lg. 2,
3. Valeriy Vasilievi ja Vladimir Getsu poolt OÜ Vikodelli maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusena jäi maksudena laekumata kokku 11 045 832 krooni. Seega esitasid Valeriy Vasiliev ja Vladimir Getsu tahtlikult maksudeklaratsioonis valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast, millega pani toime KrK § 148-1 lg. 2 kuriteo, ja kuivõrd selle tulemusel jäi maksudena laekumata 11 045 832 krooni, on see kvalifitseeritav KrK § 148-1 lg. 10 järgi kuriteona. Süüdistuses nimetatud tehinguid teostas Vladimir Getsu ühiselt ja kooskõlastatult Valeriy Vasilieviga. Süüdistuses kirjeldatud tegevus oli suunatud maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele ja maksude tasumata jätmisele. OÜ Vikodelli maksukohustuse vähendamise eesmärgil esitasid Vladimir Getsu ja Valeriy Vasiliev ühiselt ja kooskõlastatult valeandmetega maksudeklaratsioonid ning jätsid tasumata süüdistuses märgitud maksusummad. Kõnealused maksudeklaratsioonid allkirjastas Valeriy Vasiliev. Alates 01.09.2002.a. on süüdistuses kirjeldatud KrK § 148-1 lg.10 sätestatud tegu kvalifitseeritav

§ 386

lg.1 järgi maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisena, mille 3 tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni. 15.03.2007.a. jõustunud

tusseadustiku muudatuse kohaselt on

§ 386kehtetuks tunnistatud, kuid süüdistuses kirjeldatud Kr

K § 148-1 lg.10 järgi kvalifitseeritav tegu on käesoleval ajal karistatav

§ 389

-1 lg.2 järgi maksuhaldurile valeandmete esitamisena maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 5 000 000 krooni. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas Valeriy VASILIEV’i süüdi KrK § 148-1 lg.2 ja lg.10 (

§ 386

lg 1;

§ 3891lg.

1) järgi ning karistas 2 aastase vangistusega. Kohaldas

§ 73

sätteid, määras, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Valeriy Vasiliev ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o. 17. detsembrist 2009.a. Maakohus tunnistas Vladimir GETSU süüdi KrK § 148-1 lg.2 ja lg.10 (

§ 386

lg 1;

§ 3891lg.

1) järgi ning karistas 2 aastase vangistusega. Kohaldas

§ 73

sätteid, määras, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Vladimir Getsu ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohaldades

§ 68

lg.1 sätteid luges karistuse täitmisele pööramisel kantuks eelvangistuses viibitud aeg 29.05.2002.a. – 31.05.2002.a., s.o. 3 /kolm/ päeva. Katseaja kulgemist arvestas kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o. 17.detsembrist 2009.a. Mõistis Valeriy Vasilievilt ja Vladimir Getsult solidaarselt välja kuriteoga põhjustatud kahju 11 045 832.-EEK-i (üksteist miljonit nelikümmend viis tuhat kaheksasada kolmkümmend kaks krooni) ning intressid summas 3 313 750.-EEK-i (kolm miljonit kolmsada kolmteist tuhat seitsesada viiskümmend krooni) Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kasuks. APELLATSIOONID:

1. V.Vasilievi kaitsja poolt esitatud apellatsiooni alusteks on märgitud 1) kohtuliku uurimise ühekülgsus või puudulikkus; 2) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine; 3) kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine; 4) mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine seisneb eelkõige kohtuotsuses põhjenduste puudumises. Seda nii süüdistuses toodud asjaolude väljaselgitamise, so karistuse aluse osas kui ka tsiviilhagi rahuldamise põhjendamatuses. Apellant on seisukohal, et Harju Maakohtu apelleeritavas otsuses on eiratud Riigikohtu juhiseid antud kriminaalasjas ja tähelepanuta on jäetud vahepealne kohtupraktika. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni 2007.a. otsuse nr 3-1-1-11-07 tulevate juhiste täitmata jätmist aga tuleb lugeda kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes, Kohtuotsuses ei ole võetud arvesse kriminaalmenetluse reeglite muutumist. 4 Käesoleval juhul on apelleeritav kohtuotsus tehtud rõhuasetusega, et menetlus toimub KrMK alusel ja seega lähtutakse vaid neist asjaoludest. Kriminaalmenetluse seadustikust juhindus kohus vaid tsiviilhagi rahuldamisel ja sundraha väljamõistmisel. Eeltoodud menetlusõiguse kohaldamise rikkumised tuleb lugeda kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg.2 mõttes. Harju Maakohus ei selgitanud välja, kas esitatud süüdistus vastab kriminaalseadusele, jätkuva karistatavuse tähenduses, koosseisutunnustele. Jätkuva kriminaliseerituse kontrollimisel pidi kohus mitte ainult nentima, et antud teod võivad olla karistatavad ka käesoleval ajal, vaid pidi välja tooma kõik olulised asjaolud, mis jätkuva kriminaliseerituse kontrollis on oluline. Juhul, kui koosseisulistes elementides on toimunud muutus, peab kohus ka märkima, milles seisneb nende koosseisude erinevus.
3. märtsist 2007.a. on maksudeklaratsioonis valeandmete esitamine karistatav üksnes juhul, kui valeandmete esitamine toimub kavatsetult, s.t. eesmärgiga maksu- või kinnipidamiskohustust vähendada või tagastusnõuet suurendada või tekitada.
4. detsembril 2007.a. muudetud süüdistus ei sisalda ühtegi uut väidet tegude kirjelduse osas, ei ole esile toodud uusi asjaolusid, mis võiksid anda alust konntrollida süüdistuse väidet, et käesoleval juhul kvalifitseeritav tegu oleks toime pandud kohtualuste poolt eesmärgiga süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamiseks. Eeltoodust johtuvalt lasus kohtul võimatus kindlaks teha V.Vasilievile etteheidetud teo karistatavus kuna prokurör ei muutnud süüdistuse kirjeldust viisil, mis oleks näidanud V.Vasilievi teo subjektiivse külje kvalifitseerimist nii teo toimepanemise kui tagajärje saabumise osas. Süüdistuse mittevastavus teokoosseisule (ka jätkuva kriminaliseerituse kontrollimisel) ei võimalda ka kõigi faktiliste asjaolude esinemisel kohtu poolt süüdistuse sisustamist. Harju Maakohus väljus süüdistuse piiridest. Süüdistus käsitleb V.Vasilievi tegevusi teo ainsusena, kuigi kuni
5. septembrini 2002.a. oli koosseisuliseks tunnuseks iga deklaratsiooni esitamise periood. V. Vasilievi süüdistuses näidatud teod ei ole õigesti kvalifitseeritud ka teo toimepanemise aja seadusele vastavalt. Alates
6. septembrist 2002.a. kehtima hakanud kriminaalseaduse kohaselt sai kvalifitseerida

§ 386lg.1 järgi ühe jätkuva teona. Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine on kvalifitseeritud Kr

K § 1481 lg.2 järgi ja on iga deklaratsiooni suhtes eraldi vaadeldav. Harju Maakohus on rikkunud kohtulikku uurimise printsiipi ja jätnud enamuse tõenditest hindamata. Apellant ei nõustu Harju Maakohtu poolt tehtud järeldustega. Harju Maakohus on sisuliselt hinnanud vaid isikute ütlusi, mis puudutasid kütuse tehinguid, kus OÜ Vikodelli ostis OÜ-lt Palma Oil seonduvalt Roomassaare sadamasse saabunud kütusega, mis oli hoiustatud AS Saare Kütus terminalis. Harju Maakohus jättis tähelepanuta, et OÜ Vikodelli ostis kütust OÜ-le Palma Oil, kes oli antud kütuse hoiustanud enda nimel AS-i Saare Kütus terminalis. Harju Maakohtu tuvastus, et OÜ Palma Oil oli nn varifirma ja antud asjaolu pidi teada olema ka V.Vasilievile, ei ole loogiliselt mõistetav. Veelgi vähem oleks mõistetav väide, et OÜ Palma Oil oli kohtualuste kontrolli all. Käesolevas kriminaalasjas ei ole kahtlust selles, et kriminaalasjas nr 1-1800/03 mõisteti Eduard Beilinson, Vladimir Kosik ja Jüri Rand süüdi salakaubaveos. Antud kriminaalasjas mõisteti eeltoodud isikutelt välja Tolliameti poolt esitatud hagi alusel 34 917 918 krooni tasumata maksude eest. Eeltoodud kriminaalasjas on tuvastatud, et eelpool nimetatud kütus hoiustati AS Saare Kütus terminalis OÜ Telfer Grupp, OÜ Javarik Trans ja OÜ Palma Oil nimel. 5 Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole loogiline ega mõistetav, et OÜ Palma Oil oleks äriühinguks, mis on V.Vasilievi ja V.Getsu kontrolli all. Apellant toob ära tõendite loetelu, millega apellandi arvates on tõendatud: kauba faktiline olemasolu, nimetatud kauba hoiustamine, osapoolte vahel lepingute sõlmimine, kauba müük ja maksed kauba eest, kauba transportimine ostjalt müüjale ning kauba üleandmine ja vastuvõtmine. Harju Maakohus ei ole apellandi poolt loetletud tõendeid uurinud, vähemalt puuduvad kohtuotsuses motiivid nende tõendite hindamise osas, ükski menetlusosaline ei ole neid uurimisesemest välistanud. Kui kohus oleks eeltoodud tõendeid ja isikute poolt antud ütlusi hinnanud koosmõjuliselt, riimuvalt, oleks see välistanud kohtu järelduse, et Palma Oil OÜ oli äriühinguks, mis ei omanud majandustegevust või et antud äriühing oli kohtualuste kontrolli all või et kohtualused ostsid teadvalt salakaubana riiki toodud kütust. Kohtulikul uurimisel on üheselt tuvastatud, et OÜ-l Palma Oil on olnud ka peale OÜ- ga Vikodelli teisi reaalseid majandustehinguid. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et OÜ Palma Oil on teinud tehinguid mitmete äriühingutega: Alexela Oil AS (II köide lk.175-190), Euro Oil Treid AS (I köide lk.151, 154), Viksikol AS, Messinda OÜ, AS Noi, AS Marisabel, OÜ AP Terminal, OÜ Hepa (tehingud nähtuvad OÜ Palma Oil arvelduskonto väljavõttest, Saare Kütus AS-i terminali hoiuleping kütuste hoidmiseks). Kohtu tuvastused, et V.Vasilievi subjektiivne külg - kavatsetus maksusüütegu toime panna on tõendatud, on ebaõiged. Subjektiivse külje olemasolu süüteokoosseisule vastava teo toimepanemisele ei ole apellandi arvates tuvastatud. Kahtluse all ei ole, et kütus reaalselt eksisteeris. Seega kütuse soetamisel tehtud kulud olid tehtud kütuse soetamiseks, so eesmärgiga antud kütus realiseerida kolmandatele isikutele. Prokurör on kinnitanud, et asjaolu, et kütus eksisteeris ja see realiseeriti kolmandatele isikutele, ei ole vaidluse all. Seega OÜ Vikodelli soetas kütuse ettevõtluse eesmärgil ja ka kasutas seda ettevõtluse eesmärgil. Juhul, kui kütus osteti reaalsete turuhindade alusel, tuleb selliseid kulutusi pidada ettevõtlusega seotud kulutusteks. V.Vassiljevi kavatsetus antud vahendeid mitte kasutada ettevõtluses, ei ole tuvastatud. Kohus on ebaõigesti hinnanud kohtualuste käitumist läbi OÜ Alexela Oil käitumise muudes menetlustes. Kohtuotsuses ei ole tuvastatud tegeliku maksukohustuse suurus süüdistuses märgitud maksustamisperioodidel ja selle maksukohustuse erinevus deklaratsioonides. Tallinna Halduskohtu otsuse ümberhindamine samade faktiliste asjaolude suhtes ei ole loogiliselt jälgitav. Tsiviilhagi rahuldamisel on apelleeritavas kohtuotsuses eiratud Riigikohtu juhiseid. Apellant toob ära Riigikohtu nii kriminaalkolleegiumi kui tsiviilkolleegiumi lahendite sisu, puudutavalt tsiviilhagi ja äriühingu juhatuse liikme vastutust äriühingu ees. Apelleeritavas kohtuotsuses on märgitud tsiviilhagi rahuldamise põhjendustena, et OÜ Vikodelli maksukohustuse (riigi maksunõude) tuvastas maksuhaldur mai, juuni, august, september ja november 2000.a. osas

1. novembri 2003.a. maksuotsusega nr 4.1 -01.1/
2. Maksukohustuse teada saamise hetkel oli OÜ Vikodelli majandustegevus kahjumis (ca üks 6 miljon), mis nähtub OÜ Vikodelli 2003.a. kasumiaruande skeemist
3. Eelnevast tulenevalt ei olnud maksukohustuse teada saamise hetkel reaalselt võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Eeltoodud seisukoht on ebaõige. Varasemalt olid kriminaalmenetluse käigus OÜ Vikodelli arveldusarved arestitud. Tallinna Ringkonnakohtu 05.detsembri 2006.a. otsusega tühistati pangakontodel olevate vahendite konfiskeerimine ja vabastati arvelduskontod aresti alt. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et seonduvalt haldusmenetluse lõpetamisega on maksuhaldur vabastanud OÜ Vikodelli arved aresti alt, maha võtnud võõrandamise keelumärke OÜ Vikodelli kuulunud kinnisasjalt nr 6031, mis oli sisse kantud MTA Põhja Maksukeskuse
4. juuni 2004.a. kirjaga nr. 15-4.3/70133 Tartu Maakohtu Jõgeva kinnistusjaoskonnas. Seega väited, et maksukohustuse ilmnemisel ei olnud OÜ-lt Vikodelli võimalik sisse nõuda väidetavat maksusummat, on tõendamata. Harju Maakohus on lähtunud tsiviilhagi rahuldamisel varasemalt evitud ebaõigest praktikast. Kohtuotsuses on märgitud: „Tulenevalt selle aja praktikast - mitte menetleda ühte ja sama asja paralleelselt kahes erinevas menetluses – lõpetas maksuhaldur haldusmenetluse OÜ Vikodelli suhtes ning esitas kahjunõude kriminaalmenetluses“. Eelpool tsiteeritud Riigikohtu lahend välistab sellise käitumise. Haldusmenetluse varasem läbiviimine, kriminaalmenetluses arvete arestimine, andis maksuhaldurile kõik võimalused maksunõude maksmapanekuks OÜ Vikodelli suhtes. Lisaks arvetel olnud rahalistele vahenditele oli maksumenetluse käigus seatud OÜ Vikodelli omanduses olevale kinnisasjale keelumärge maksuhalduri kasuks. Harju Maakohus sisuliselt tuvastas, et maksuhaldur loobus maksunõude sissenõudmisest maksumaksja OÜ-lt Vikodelli vastu. Juhul, kui maksuhaldur loobub enda õiguste teostamisest, siis see ei anna alust ega eeldust, et ta saab esitada sama nõude juhatuse liikmete vastu. Riigi maksunõude väärtusetuks muutumine, mis on tingitud riigi poolsest tegevusetusest, ei ole juhatuse liikme tsiviilvastutuse aluseks. Kohtuotsuses ei ole esitatud põhjendusi karistamise osas tegude suhtes, millest on möödunud üle 9 aasta. Kaitsja on seisukohal, et mõistliku menetlusaja ületamine kohtu poolt välistab V.Vasilievi karistamise. Kohtuotsuses puuduvad motiivid, milles alusel on kohtu poolt arvutatud sundraha. Süüdistuse kohaselt inkrimineeritakse V.Vasilievile tegusid, mis leidsid aset 2000.a. Siis aga. olid sundraha summad teised võrreldes maakohtu poolt väljamõistetuga. Kokkuvõtvalt palutakse tühistada Harju Maakohtu
5. detsembri 2009.a. otsus kriminaalasjas nr 1-04-31 täies ulatuses ja teha uus otsus, millega mõista V.Vasiliev talle esitatud süüdistuses õigeks ja tsiviilhagi jätta rahuldamata. Süüdistatav taotleb, et kriminaalasja arutataks ringkonnakohtus tema osavõtuta
6. Süüdistatava V.Getsu kaitsja poolt esitatud apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega V.Getsu õigeksmõistmist, tsiviilhagi rahuldamata jätmist ja arestitud vara vabastamist. Kaitsja toob ära maakohtu järeldused ja Riigikohtu järeldused ja juhised. Leiab, et V.Getsu poolt väidetavalt toimepandud tegu ei ole kuriteona karistatav15.03.2007 aastal jõustunud seaduse alusel ja V.Getsu tuleks õigeks mõista süüteokooseisu subjektiivsete tunnuste puudumise tõttu. 7 Kohus on väljunud kohtuliku arutamise piiridest, millega oluliselt rikkus kaitseõigust, KrMS § 268 lg 1 koosmõjus KrMK § 216 lg 1 sätteid. Pole esitatud süüdistust sellest, et Vikodelli müügid Palma Oil OÜ-le olid fiktiivsed. Kohus aga sellise järelduse teeb. Kaitsja leiab, et kohtuotsus pole arusaadav kuna kummutab iga järgneva järeldusega eelneva olulise järelduse. Arusaamatuks jääb millistele tõenditele ja asjaoludele kohus oma järeldustes on tuginenud. On tõendamist leidnud, et Vikodelli OÜ-l puudub võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees, seega puuduvad objektiivsed alused Vikodelli OÜ juhatuse liikmete vastutusele võtmiseks. Nimetatud süüd välistavatele tõenditele pole kohus hinnangut andnud. Kaitsja, tehes viite halduskohtu 15.11.20004 otsusele leiab, et antud asjas puudub maksuotsus, maksuarvestus ja selle aluseks olevad alusdokumendid. Maksuamet ega prokurör ei vaidlusta asjaolu, et Vikodelli OÜ on deklareerinud käibemaksu ning tulu- ja sotsiaalmaksu õigesti tehingutes, millega Vikodelli OÜ müüs kütust Palma Oil OÜ-le. Kohus on asunud põhjendamatule seisukohale, et nimetatud müüke ei toimunud. Kaitsja toob ära müüki tõendavate tõendite loetelu ja märgib, et tõenditega on ümber lükatud süüdistuses ja otsuses esitatud põhjendus, et Palma Oil OÜ ei eksisteerinud ja ei tegelenud majandustegevusega. Samuti on tõendtaud Palma Oil OÜ võlg Vikodelli OÜ –le kütuse eest, kus terminaalides kütust hoiti. Seega oli tegemist reaalse kütuse ja tegelike käivetega. Kohus on jätnud tõendid hindamata ja järeldused pole tõenditega kooskõlas. Tulu- ja sotsiaalmaks on deklareeritud õigesti. Puudub vaidlus, et Vikodelli OÜ on kütuse omandanud ja edasi müünud. Ostmiseks on tehtud kulutusi, mis on ettevõtlusega seotud kulutusteks. Kütust on ostetud ja müüdud tavapärase turuhinnaga. Maakohus on rikkunud kohtuliku uurimise printsiipi ja jätnud enamuse tõenditest hindamata. Palma Oil OÜ müügid Vikodelli OÜ-le on leidnud tõendamist ja kaitsja toob ära tõendite loetelu millega on tõendatud kauba faktiline olemasolu, kauba hoiustamine, osapoolte vahel lepingute sõlmimine, kauba müük ja maksed kauba eest, kauba transportimine ning kauba üleandmine ja vastuvõtmine. Seega on tõendatud ka Palma Oil OÜ tavapärane majandustegevus, kuid kohus pole nendele tõenditele hinnangut andnud, millega jättis otsuse sisustamata. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta tõendid mis viitavad Palma Oil OÜ aktiivset ärilist suhtlemist kolmandate äriühingutega, millest järeldub, et tegemist ei olnud varifirmaga mida kontrollisid süüdistatavad. Kohus ei ole võtnud seisukohta raamataupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seaduse kohaldamise kohta seoses V.Getsu kriminaalasja lahendamisega. Leiab, et KrK § 1481 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanijaks saab olla vaid RPvS § 2,3 nimetatud erisubjekt, majandusüksuse tippjuht või raamatupidamise õigsuse eest vastutav isik, kelledeks V.Getsu ei olnud. Kohus ei lubanud V.Getsul esitada suuliselt kogu tema poolt ettevalmistatud viimast sõna. Karistuse mõistmisel on jäetud arvestamata asjaolu, et kuriteo toimepanemisest on möödunud 9 aastat ja V.Getsu tervislik olukord. Mõistliku aja möödumine välistab V.Getsu karistamise. Tsiviilhagi osas teeb kaitsja viited Riigikohtu vastavatele lahenditele, leides, et haldusemenetluse läbiviimine, arvete arestimine kriminaalmenetluses andis maksuhaldurile kõik võimalused maksunõude maksmapanekuks Vikodelli OÜ suhtes. Lisaks selle oli seatud osaühingu omanduses olevale kinnisasjale keelmärge maksuhalduri kasuks.. Maakohus 8 sisuliselt tuvastas, et maksuhaldur loobus nõude sissenõudmisest osaühingult. , seega ei saa sama nõuet esitada juhatuse liikme vastu. Esitatud tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. Sundraha väljamõistmisel pole arvestatud et kuritegu pandi toime 2000 aastal. Jääb arusaamatuks kuidas on väljamõistetud sundraha arvestatud. Kokkuvõtvalt kaitsja palub V.Getsu õigeksmõistmist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist ning pangakontode vabastamist aresti alt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
7. Süüdistatavad toetasid kaitsjate poolt esitatud apellatsioone. Apellandid – kaitsjad toetasid esitatud apellatsioone. Prokuröri arvamuse kohaselt on otsus seaduslik, põhjendatud ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
8. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, apellatsioonide sisudega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et osad apellatsioonides esitatud väited on asjakohased ja annavad aluse maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks. 6.1 V.Vasilievi kaitsja on leidnud, et maakohus rikkus menetlusõigusnorme sellega, et otsus on tehtud rõhuasetusega, et menetlus toimub KrMK alusel. Taotleb sellise rikkumise tunnistamist KrMS § 339 lg 2 alusel oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks. Kaitsja on leidnud, et kehtiv kriminaalmenetluse regulatsioon on selles küsimuses süüdistatava olukorda leevendav ja teeb viite

§ 5lg 2.

Kohtukolleegium möönab, et maakohtu poolt kehtetule menetlusseaduse kohaldamine on vastolus kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 p 1 kehtestatuga. Maakohtusse saadeti kriminaalasi uuele arutamisele 2007 aastal, mil kehtis kriminaalmenetluse seadustik, seega oleks kohus pidanud järgima kehtiva seaduse sätteid. Samas kohtukolleegium leiab, et selline rikkumine ei too iseenesest endaga kaasa otsuse tühistamise. Kohtuistungi protokolli kohaselt on kohus tõendite uurimise järjekorra määranud tulenevalt just kaitsjate taotlusest, samuti on süüdistatavate küsitlemine toimunud kaitsjate poolt taotletud korras. Apellatsioonikohtus toimus kriminaalasja arutamine kehtiva seadustiku alusel. Kaitsja poolt viidatud kohtu kohustusele, välja selgitada, kas esitatud süüdistus vastab jätkuvalt karistatuse tähenduses koosseisutunnustele, ei ole karistusseadustikuga kehtestatud põhimõte vaid selline säte kehtis KrK § 6 lg 2 näol ka süüdistatavatele inkrimineeritud tegude toimepanemise ajal. 6.2 V.Vasilievi kaitsja on, viidates Riigikohtu otsusele samas asjas, tõdenud, et maakohtus esitas prokurör uue süüdistuse, mis ei sisalda endas ühtegi uut väidet tegude kirjelduse osas, on vaid täiendatud teo kvalifikatsiooni, et tegu on toime pandud maksukohustuse 9 vähendamise eesmärgil. Kohtul puudus võimalus kindlaks teha sellise süüdistuse alusel V.Vasilievi teo subjektiivset külge- kavatsetust nii teo kui tagajärje suhtes. Analoogseid etteheiteid süüdistuse puudulikkusest on apellatsioonis esitanud V.Getsu kaitsja, kes leiab, et kaitseõigust on rikutud, esitatud süüdistuse järgi pole isegi teoreetiliselt võimalik V.Getsu süüdimõistmine. Kohtukolleegium peab vajalikuks täpsustada, et kehtiv

§ 3891

subjektiivne koosseis nõuab tahtlust ehk minimaalselt kaudset tahtlust kõigi objektiivse külje tunnustele vastavate asjaolude suhtes ja kavatsetust üksnes, antud juhul maksukohustuse vähendamise suhtes. Seega maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsus ja deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu laekumata jääva maksusumma ulatumine suurele kahjule vastava summani, piisab toimepanijal vähemalt kaudse tahtluse olemasolust. Antud juhul oli esialgses süüdistuses ette heidetud deklaratsioonides tahtlik valeandmete esitamine, mis kajastab endas ka eesmärgipärast tegevust. Esitatud süüdistuses oli kajastatud kõik kehtinud seaduse ettenähtud koosseisulised tunnused ja teokirjeldused, mis nendele vastavad. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada vastuväiteid nii sellele, et süüdistuses kirjeldatud tegu oli kuriteona karistatav toimepanemise ajal, kui ka sellele, et tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni Kohtukolleegium leiab, et prokurör ongi maakohtus asja uuel arutamisel esitanud süüdistuse täienduse lähtuvalt seaduse muudatusest ning asjaolu, et süüdistatavatele inkrimineeritavate tegude kirjelduse osas muudatusi ei tehtud, ei anna iseenesest alust tuvastada, et kohus poleks saanud jätkuvat karistatust tuvastada või et kohus on süüdistuse piiridest väljunud või et kaitsjatel ei oleks olnud võimalus kaitseõigust teostada. Nii on lõplikus süüdistuses märgitud, et süüdistuses kirjeldatud tegevus oli suunatud maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele ja maksude tasumata jätmisele. OÜ Vikodelli maksukohustuse vähendamise eesmärgil esitasid Vladimir Getsu ja Valeriy Vasiliev ühiselt ja kooskõlastatult valeandmetega maksudeklaratsioonid ning jätsid tasumata süüdistuses märgitud maksusummad. Kõnealused maksudeklaratsioonid allkirjastas Valeriy Vasiliev. Alates 01.09.2002.a. on süüdistuses kirjeldatud KrK § 148-1 lg 10 sätestatud tegu kvalifitseeritav

§ 386

lg 1 järgi maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisena, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni. 15.03.2007.a. jõustunud

tusseadustiku muudatuse kohaselt on

§ 386kehtetuks tunnistatud, kuid süüdistuses kirjeldatud Kr

K § 148-1 lg 10 järgi kvalifitseeritav tegu on käesoleval ajal karistatav

§ 389

-1 lg.2 järgi maksuhaldurile valeandmete esitamisena maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 5 000 000 krooni. 6.3 Kaitsjate apellatsioonides on leitud, et süüdistatavatele inkrimineeritud teod ei ole õigesti kvalifitseeritud. KrK § 1481 lg 2 ettenähtud valeandmete esitamisel oli tegemist teomitmusega, seega puudub võimalus vaadelda sama käitumist hilisema seaduse kontekstis ühe jätkuva kuriteona. 10 Selline kaitsja seisukoht on ekslik. Maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamine 2000 aasta mai, juuni, august, september, november eest on ajal, mil see aset leidis vaadeldud ja käsitatud ühe jätkuva kuriteona kuna olid kantud ühtsest tahtlusest, ajaliselt lähedased, sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud teod, mis toimepanemise ajal vastasid ühele ja samale kuriteokoosseisule. Seega süüdistuses nimetatud perioodi jooksul panid süüdistatavad toime rea ühesuguste tunnustega tegusid, s.o. esitasid maksudeklaratsioonides valeandmeid, millega põhjustasid ühtse tagajärje, s.o. maksude laekumata jäämise ja mis tõi endaga kaasa KrK § 1481 lg 10 eest vastutuse. Seega oli teo toimepanemisel tegemist 6.4 V.Getsu kaitsja on taotlenud maakohtu otsuse tühistamist KrMS § 339 lg 1 p 7 alusel, ehk on leidnud, et maakohtu otsus pole põhjendatud. Samas aga ei ole taotlenud kriminaalasja tagastamist maakohtule uueks arutamiseks vaid on leidnud, et ringkonnakohus peab uue otsuse tegema ja mõistma V.Getsu õigeks. Riigikohus on oma lahendites / nt 3-1-1-43-05, 3-1-1-47-04/ märkinud, et kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Sisuliselt tähendab see seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks ta seejuures tugines. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on tõendeid analüüsinud, on võimalik aru saada milliste tõendite alusel kohus oma järeldused tegi ning pole alust tuvastada, et maakohtu otsuses puudub põhjendus. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et tõendite analüüsi puudumine kohtuotsuses, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi, on selline kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis toob tulenevalt KrMS § 341 lg-st 1 igal juhul kaasa maakohtu otsuse tühistamise ning kriminaalasja tagasisaatmise esimese astme kohtule uueks arutamiseks /Riigikohtu otsus nr 3-1-1-46-07/. Seega sellise rikkumise tuvastamisel ei ole apellatsioonikohtul seaduslikku õigust õigeksmõistva otsuse tegemiseks nagu on taotletud kaitsja apellatsioonis vaid kriminaalasi tuleb igal juhul saata maakohtule uueks arutamiseks. Seega on kaitsja poolt esitatud õigeksmõistmise taotlus selles osas vastuolus apellatsiooni põhjendustega ja KrMS § 341 lg 1 sätestatuga. 6.5 Tõendite hindamise osas peab kolleegium esmalt vajalikuks osutada Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-17-03 on sedastatud põhimõttele, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. 6.5.1 Kaitsjate viidetele halduskohtu poolt tehtud otsustele, peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et Riigikohus on antud asjas sedastanud, et see, kas eksisteerib õigussuhe, millest tulenevalt peaksid V. Vasiliev ja V. Getsu kandma OÜ Vikodelli maksukohustuse kohta valeandmete esitamise eest karistusõiguslikku vastutust, on kindlakstehtav üksnes kriminaalmenetluse raames. Nii nagu OÜ Vikodelli maksuvõla tuvastamiseks, tuleb ka V. Vasilievi ja V. Getsu käitumise kuriteokoosseisupärasuse hindamiseks kindlaks teha, kas ja kui, siis millises ulatuses erines OÜ Vikodelli deklareeritud maksukohustus tegelikust 11 maksukohustusest. Samas ei ole kriminaalasja lahendav kohus selle asjaolu tuvastamisel seotud OÜ Vikodelli ja riigi vahelise maksuvaidluse tulemustega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kohtul oli vaieldamatult õigus anda kriminaalasjas kogutud tõenditele hinnang, mis erineb halduskohtu poolt samadele tõenditele halduskohtumenetluses antud hinnangust, kuid see peab olema põhjendatud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhistatud seisukohaga V. Z. poolt antud ütluste usaldusvääruses osas, mis on vastupidised halduskohtu järeldustega. V. Z. poolt antud ütlusi on vahetult uuritud ja vastuolusid varem antud ütlustega pole tuvastatud. Halduskohtu viide asjaolule, et isik on varem kriminaalkorras karistatud narkokuriteo toimepanemise eest, on asjakohatu ega anna alust vaidlustatud kriminaalasjas antud ja kontrollitud ütluste usaldusväärsuses kahelda. Vastupidiselt halduskohtu poolt OÜ Palma Oil tegevusele antud hinnangust, on kriminaalasja materjalidega tuvastatav, et äriregistri dokumentides äranäidatud OÜ Palma Oil juhatuse liikmena V. Z., tegelikkuses osaühingu nimel ei tegutsenud, faktiliselt ei teadnud ta sellest äriühingust midagi. Sellekohased ütlused andis tunnistaja V. Z. kohtus. Ka T. Õ.’i poolt kohtueelsel uurimisel antud ja kohtuistungil avaldatud ütlustega on kinnitust leidnud, et tema sai OÜ Palma Oil paroolikaardid ja koodid. Tema ülesandeks oli teatava tasu eest vastavalt saadud juhistele ülekannete tegemine, sularaha väljavõtmine ja edastamine. Ta ei teadnud rohkem äriühingu tegevusest midagi. Kinnitab, et on teinud korduvalt ülekandeid ka OÜ-le Vikodelli. Seega juba kaks isikut, kes peaksid äriühingut juhtima, selle tööd organiseerima, teadma tema tegevusest kõike, ei omanud faktilist ülevaadet firma majandustegevusest, olid vaid nn „tankistid“ Samuti on tuvastatav, et OÜ Palma Oil ei asunud äriregistril märgitud aadressil ega ole ka kunagi seal asunud. Seega olid osaühingu dokumentatsioonil asukoha rekvisiidid ebaõiged. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et ülalnimetatud asjaolud annavad aluse tulla järeldusele, et OÜ Palma Oil oli varifirma, mis ei omanud reaalset majandustegevust. Kaitsjate poolt viidatud arved ja ülekanded ei anna alust nimetatud maakohtu järelduse kummutamiseks. T. Õ. on kinnitanud, et ülekandeid ta tegigi, raha liikus, kuid tegelikku majandustegevust selle taga ei olnud. Majandustegevust ei juhtinud ka äriühingu juhatuse liige V. Z., kes kinnitas vaid lepingutele ja temale antud paberitele allkirjade panemist. Seega on tuvastatav, et kaitsjate poolt viidatud dokumendid olid allkirjastatud isiku poolt, kes tegelikkuses ei teadnud firmast midagi. Ülekandeid tegi ja sularahaga arveldas isik, kes samuti ei teadnud ühingust ega selle äritegevusest midagi, sai, korralduste alusel toimingute tegemise eest, vaid veidi raha. Kohtukolleegium leiab, et kriminaalasja materjalidega on tuvastatav, et mõlemad süüdistatavad, olid teadlikud, et Roomassaare sadamas oleva kütuse müügiga tegelevad E. B. ja J. R.. Asjaolu, et A.. B. ja J. R. tegelesid siseturul Roomassaare sadamas oleva bensiini realiseerimisega, et süüdistatavad on mõlema ülalnimetatud isikuga vahetult bensiini ostmisega seonduvalt kohtunud, on tuvastatav ka Tallinna Linnakohtu 2004 aasta jõustunud otsusega. Samuti on asjaolu, et bensiini ostmisega OÜ Vikodelli nimel ja seda vahetult kütuse maaletoojalt, olid seotud ja vähemalt teadlikud mõlemad süüdistatavad on kinnitust leidnud ka tunnistajate I. T. ja E. B. kohtuistungil antud ütlustega, milliseid on maakohus analüüsinud. 12 6.5.2 Asjaolu, et mõlemad süüdistatavad olid teadlikud tegelikust kütuse müüjast ja, et OÜ Palma Oil oli varifirma, on maakohus lugenud piisavaks, et süüdi tunnistada V.Vasiliev ja V.Getsu KrK § 1481 lg-te 2 ja 10 järgi kaastäideviijatena valeandmete esitamises OÜ Vikodelli maksudeklaratsioonides. Maakohus on viidates Riigikohtu lahenditele, avanud ka

§ 21lg 2 sätestatu.

Ringkonnakohus peab vajalikuks korrata, et Riigikohus on

1. aprilli
2. a otsuses asjas nr 31-1-108-06 selgitanud, et teovalitsemise teooriast tuleb lähtuda ka nn spetsiifilise teokirjeldusega süüteokoosseisude puhul, kus seadusandja on suuremal või vähemal määral konkreetselt määratlenud, milliste tegude toimepanemisel loetakse koosseis realiseerituks. Ka maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui süüteo eest võib (kaas)täideviijana vastutada isik, kes ise valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus valeandmete esitamisse väljendub mingis muus teos. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et kõik süüdistuses nimetatud OÜ Vikodelli käibe- ja tulu- ning sotsiaalmaksudeklaratsioonid allkirjastas ning esitas maksuhaldurile V. Vasiliev või tema poolt juhendatud raamatupidaja. Tunnistaja J. F., kes tegeles OÜ Vikodelli raamatupidajana maksudeklaratsioonide koostamisega andis ütlus, et tema kontrollis, et oleks olemas kõik dokumendid, et deklaratsioon koostada. Deklaratsioonide koostamiseks OÜ Vikodelli algdokumendid tõi temale V.Vasiliev, kes kirjutas ka deklaratsioonidele alla. V.Getsu ei ole OÜ Vikodelli puudutavaid dokumente talle kunagi esitanud. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on tuvastatav vaid asjaolu, et kuna V.Getsu kohtus kütuse tegelike müüjatega, siis teadis ta kellelt OÜ Vikodelli kütust ostab. Samas ei ole tõsikindlalt võimalik siduda V.Getsut OÜ-ga Palma Oil, mida kasutati maksude vähendamise näitamiseks. E. B. on kinnitanud, et OÜ Palma Oil kontolt laekusid rahasummad tema firma kontole, kusjuures teatas talle nendest V.Vasiliev. V.Vasiliev on andnud T. Õ.ile korraldusi OÜ Palma Oil arvelduskontolt ülekannete tegemiseks nii E. B. seotud Oregon Development Bank kui ka OÜ Vikodelli arvetele , mis annab aluse tuvastada V.Vasilievi seotust ja ka kontrolli OÜ Palma Oil toimuva üle. Samuti ei ole tuvastatav, et V.Getsu oleks kohtunud või allkirjastanud fiktiivseid dokumente puudutavalt OÜ-lt Palma Oil kütuse ostmist. Kohtukolleegium leiab, et vaid asjaolu, et mõlemad süüdistatavad olid teadlikud kütuse tegelikust müüjast, ei võimalda V.Getsu käitumises tuvastada sellist teopanust, mis annaks alust pidada teda maksukuriteo kaastäideviijaks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-60-07 sedastanud, et ühe juhatuse liikme teadlikkus asjaolust, et teine juhatuse liige esitab osaühingu käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid, ei saa moodustada teopanust, mis annaks alust pidada teda maksukuriteo kaastäideviijaks. Eeltoodust lähtuvalt tuleb V.Getsu temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises õigeks mõista. V.Vasilievi osas kohtukolleegium leiab, et tõendite kogumi alusel on tuvastatav, et ta oli teadlik, et OÜ Palma Oil on varifirma, et tegemist ei olnud käibemaksukohuslase poolt kütuse müümisega, seega ei olnud OÜ-l Vikodelli kui kütuse ostjal õigust käibemaksu maha arvata. Faktiliselt on tuvastatav, et OÜ Vikodelli on esitanud maksuhaldurile käibedeklaratsioonid, kus on ära näidatud valeandmed, mille tulemusena jäi riigile laekumata 3 356 426 krooni käibemaksu ja samuti puudus süüdistataval õiguslik alus jätta kütuse eest 13 tasutud summad OÜ Vikodelli tulu - ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides ettevõtlusega mitteseotud kuluna registreerimata, mille tagajärjel jäi deklareerimata ja tasumata 7 689 406 krooni. V.Vasiliev oli isikuks, kes teades, et algdokumentides äranäidatu ei vasta tegelikkusele, esitas need raamatupidajale, kes nende alusel lasi koostada maksudeklaratsioonid ja kes need allkirjaga kinnitas. V.Vasilievi käitumises on tuvastatav inkrimineeritud kuriteokoosseisulised tunnused. 6.5.3 Maakohus on koosseisulise tagajärje ulatuse kindlakstegemise osas otsuses oma järeldused esitanud ja kohtukolleegium ei pea vajalikuks sellel uuesti peatuda. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-61-08 sedastanud, et võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 22 lg 1 näeb ette, et võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast
3. juulit
4. Seega on igal juhul välistatud võlaõigusseaduse kohaldamine süüdistatavate poolt enne
5. juulit 2002 toime pandud tegude osas. Seega pole maakohtule etteheidetav tsiviilhagi lahendamisel materiaalõiguse alusena võlaõigusseaduse sätetele viitamata jätmine. Antud kriminaalasja menetlemise raames on Riigikohus väljendanud seisukohta, et MKS §d 41 ja 168 ei ole käesolevas asjas kohaldatavad, kuna need sätted jõustusid alles
6. juulil 2002, s.o pärast V. Vasilievile ja V. Getsule süüksarvatavate tegude toimepanemist. Riigikohus on ka selgitanud, et enne
7. juulit 2002 kehtinud maksukorralduse seadus ei sätestanud õigust nõuda osaühingu juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla tasumist. Samas on Riigikohus ka kaitsjate poolt viidatud otsustes jõudnud seisukohale, et teatavate õiguslikel aluste ja eelduste esinemisel võib riigil tekkida tsiviilõiguslik kahju hüvitamise nõue äriühingu juhatuse liikme vastu, kes on enne
8. juulit 2002 äriühingu maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid esitades (deklareerimiskohustust rikkudes) pannud toime maksukuriteo ning põhjustanud ühtlasi äriühingu maksuvõla. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et teatud juhtudel võib riigil olla otsenõue enne
9. juulit 2002 äriühingu maksudeklaratsioonides valeandmeid esitanud juhatuse liikme vastu tsiviilkoodeksi (TsK) § 448 lg 1 alusel. Kolleegium on seisukohal, et KrK § 1481 erinevad redaktsioonid, mis sätestasid vastutuse maksudeklaratsiooni esitamata jätmise või selles valeandmete esitamise eest, on ühtlasi käsitatavad nn deliktiõiguslike kaitsenormidena. Nende eesmärk on kaitsta riiki sellise kahju eest, mis võib tekkida, kui riik ei saa talle kuuluvast maksunõudest õigeaegselt tõest teavet. Teisisõnu panid kõnealused maksukuritegude koosseisud äriühingu juhatuse liikmele riigi kui äriühingu maksuvõlausaldaja ees isikliku kohustuse järgida äriühingu maksudeklaratsioonide esitamisel riigi varalisi huve. Sellise kohustuse rikkumine on vaadeldav õigusvastase teona TsK § 448 lg 1 koosseisu mõttes. Enne
10. juulit 2002 kehtinud TsK § 448 lg 1 tõlgenduspraktika kohaselt oli selle sätte alusel kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Samas võib juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu maksukohustuse tekkimise ja maksunõude ilmsikstuleku vahele jääval ajal juhtuda, et äriühingu maksevõime väheneb, äriühing likvideeritakse või maksuvõlg aegub. Sellisel juhul on riik maksunõude avastamisel halvemas olukorras, kui ta oleks olnud siis, kui juhatuse liige oleks äriühingu maksukohustuse õigel ajal ja õiges suuruses deklareerinud. Maksunõue, mis riigil 14 õnnestunuks maksukohustuse tekkimise ajal sisse nõuda, on vahepeal muutunud täielikult või osaliselt väärtusetuks. Kirjeldatud olukorras saab rääkida põhjuslikust seosest juhatuse liikme poolt deklareerimiskohustuse rikkumise ja riigil kahju tekkimise vahel. Antud juhul on tuvastatav, et OÜ Vikodelli käive oli käibedeklaratsioonide kohaselt 2000 aastal ca 40 miljonit krooni, seaduslikud ärikulud olid ca 18 miljonit krooni, seega oli rikkumise ajal oli maksukohustus summas üle 11 miljoni krooni osaühingult sissenõutav, äriühing oli maksukohustuse tekkimise ajal majanduslikult suuteline maksukohustust täitma. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti maksuotsus tühistati 2004 aasta lõpus, seega ajal, mil OÜ Vikodelli oli sisuliselt majandustegevuse lõpetanud, äriühing oli maksuvõimetu. Vastavalt kriminaalasja materjalidele / 7 kd. t.lk. 24,25/ on äriregistri andmetega tuvastatav, et kui 2000 aastal OÜ Vikodelli tulud ületasid kulud ja äriühingu aastane puhaskasum moodustas üle 340 tuhande krooni, siis 2003 aastal finantstulude ja kulude arvestus näitas kulude ülekaalu ja äriühing oli kahjumis üle miljoni krooni. Kaitsjate poolt tehtud viide arvelduskontode aresti all olemisele ja nende vabastamisele alles 2006 aasta otsusega ei anna alust jõuda teistsugusele järeldusele. Kriminaalasja materjalide kohaselt oli 2003 aasta lõpus OÜ Vikodelli Hansapangas oleval kontol 225
11. 97 krooni ja Sampo Pangas 32 480.91 krooni/ 2 kd. t.lk. 233, 235/. Samad arved olid ka arestitud ja asjaolu, et sellised arved olid apellatsioonimenetlus käigus vabastatud, ei anna alust tulla järeldusele, et äriühing oli maksuvõla ilmsikstulekul ja 2004 aastal halduskohtu otsuse jõustumisel võimeline võlga tasuma. Samuti peab kohtukolleegium vajalikuks lähtuvalt Riigikohtu ülaltoodud otsuses esitatule märkida, et juhatuse liikme poolt äriühingu maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega riigile tekitatav kahju võib lisaks maksunõude reaalväärtuse vähenemisele hõlmata ka maksuintressi, arvestatuna maksuvõla sellelt osalt, mis oleks olnud maksukohustuse tekkimise ajal äriühingult sissenõutav. Maksuintress on käsitatav juhatuse liikme tekitatud kahjuna üksnes juhul, kui maksumaksjalt ei ole võimalik seda sisse nõuda. Antud juhul on maakohus seaduslikult tuvastanud riigil saamata jäänud finantstulu alates 01.07.2001, mil jõustus MKS § 115 lg 1, mis kehtestas intressi väljamõistmise võimaluse, kuni riigi poolt maksuvõla olemasolust teada saamiseni. Kohtukolleegium leiab, et maksukuriteoga tekitatud kahju on V.Vasilievilt seaduslikult välja mõistetud. 6.6 V.Vasilievi kaitsja poolt on leitud, et kohus ei ole põhjendanud mõistetud karistust, on viidatud mõistlikule ajale, seoses faktiga, et kuritegude toimepanemistest on möödunud 9 aastat. Leitakse et mõistliku aja rikkumisega, on välistatud karistamine. Kohtukolleegium tõdeb, et vaatamata sellele, et kriminaalasi on keeruline ning teatavad asja arutamist välistavad tegurid tulenesid süüdistatavate käitumisest, on siiski mõistliku menetlusaja teatav riive sedastatav. Maakohus on küll märkinud, et tegemist on 9 aasta jooksul kriminaalasja menetlemisega, kuid selline tõdemus pole karistuse mõistmisel arvestamist leidnud. Samas kohtukolleegium leiab, et juhinduvalt siseriiklikust seadusest puudub alus süüdlasele kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmata jätmiseks. Karistusest tingimisi vabastamist on maakohus juba kohaldanud, määrates katseaja

§ 73lg 5 ettenähtud miinimumtähtajas.

Küll aga leiab kohtukolleegium, et arvestades menetlusaja pikkust ning

§ 5

lg 2 sätestatut on võimalik V.Vasilievit karistada maakohtust erineva karistusega, lühemajalise vangistusega. 15 Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et V.Vasilievit on võimalik karistada

§ 45ettenähtud miinimumtähtajale ligilähedase vangistusega.

1. Apellandid on sundraha suuruse sidunud kuriteo toimepanemise ajal kehtinud menetlusseaduse ja miinimumpalgaga. Kohtukolleegium sellise käsitusega ei nõustu. Kohtukolleegium tõdeb, et kui kriminaalasja menetlemise ajal toimunud muutused materiaalõiguses (kuritegude raskusastmete piiritlemise muutus) ei saa kaasa tuua kohtualuste seisundi halvenemist väljamõistetava sundraha osas, siis KrMS § 3 lg 2 kehtestab, et kriminaalmenetluses kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust. Kohtuotsuse kuulutamisel 2009 detsembris kehtinud KrMS § 179 lg 1 p 2 kehtestas, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 90, 11.06.2009 aastast on kehtestatud palga alammääraks 4350.00 krooni kuus. Seega süüdistatavate suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel 2009 aastal oli maakohus kohustatud välja mõistma sundraha summas 1,5x 4350.00 = 6525.00 krooni, mida maakohus ka tegi. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osutada Riigikohtu lahendis 3-1-1-63-05 märgitule, et kriminaalkolleegium ei näe midagi põhiseadusevastast selles, et KrMS § 179 lg 1 seab sundraha suuruse sõltuvusse Vabariigi Valitsuse poolt palgaseaduse § 2 lg 7 alusel kehtestatavast palga alammäärast. Kuna palga alammäär ja selle muutmine peegeldab ühiskonna üldist majanduslikku olukorda ning käibiva raha tegelikku väärtust, võimaldab seotus palga alammääraga hoida sundraha reaalväärtuse stabiilsena.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1p 4, § 338 p 2,4, § 340 lg 2 p 1, 4, 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse V.Getsu süüdimõistmise ja karistamise, tsiviilhagi solidaarse väljamõistmise, sundraha väljamõistmise, arestitud sularaha konfiskeerimise osas ja V.Vasilievile mõistetud tähtajalise karistuse osas ja uue otsusega mõistab V.Getsu õigeks ja V.Vasilievile kergema karistuse. V.Getsu kaitsja apellatsiooni ringkonnakohus rahuldab. V.Vasilievi kaitsja apellatsiooni rahuldab osaliselt.
3. V.Vasilievi kaitsja esitas ringkonnakohtu istungil kirjaliku taotluse kohtukulude hüvitamiseks summas 22 200.00 krooni. KrMS § 185 lg 1 kehtestab muuhulgas, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 2-4 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Antud juhul tegi ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4 ettenähtud lahendi, seetõttu tuleb jäävad apellatsioonimenetluses tehtud menetluskulud riigi kanda. Samas kohtukolleegium leiab, et taotletud kaitsjatasu täielikult rahuldamisele ei kuulu. Kaitsja poolt taotluses viidatud kehtetule KrMK on ainetu, apellatsioonikohus arutas kriminaalasja kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku sätete alusel. Samuti ei ole kaitsjatasu hüvitamise aluseks õigeksmõistva otsuse tegemine, kuna apellatsioonikohus ei mõistnud V.Vasilievit õigeks. 16 KrMS § 45 lg 7 kehtestab, et kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt maakohtus hõlmab ka apellatsiooni- või määruskaebuse koostamist maakohtu lahendi peale, kui seda soovib kaitsealune. Antud juhul on kaitsja ringkonnakohtule esitatud taotluse juurde lisanud arve, milles on ära näidatud, et kaitsja on töötanud 9,25 tundi 04.01.2009 aasta apellatsioonkaebusega. Faktiliselt oli tegemist 04.01.2010 aasta apellatsiooniga, ning ülaltoodud seaduse alusel ringkonnakohtu poolt lepingulise kaitsja tasu apellatsiooni koostamise eest hüvitamisele ei kuulu. Samas on tegemist olukorraga, kus kaitsja valmistus kohtuistungiks ette ja viibis ka kohtuistungil. Vastavalt kohtuistungi protokollile kestis kohtuistung 1, 5 tundi. Arvestades kaitsja tunnitasuks taotluses esitatud summa, kuulub kohtuistungist osavõtu eest hüvitamisele 3000.00 krooni. Kuna apellatsioonikohtuistungiks ettevalmistumine ei tähenda vaid apellatsiooni koostamist, on alust tõdeda, et kaitsja kulutab teatava aja ka muudeks vajalikeks toiminguteks nagu kohtuvaidlusteks ettevalmistumine jne. Kohtukolleegium leiab, et mõistlik on ettevalmistumise ajaks lugeda 2 tundi, seega hüvitamisele kuulub ettevalmistumise eest 4000.00 krooni. Tegemist on kriminaalasjaga, mis on erinevates kohtuastmetes juba menetluses olnud. Mitu aastat on asja arutatud maakohtus, kaitsja on kriminaalasja materjalidega kursis juba aastaid. Midagi uut ringkonnakohtuistungiks ettevalmistumisel olla ei saanud. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 1, § 185 lg 1, § 191 lg 1, § 387 lg 1 ringkonnakohus rahuldab V.Vasilievile riigi eelarve vahenditest kaitsjatasu hüvitamise taotluse osaliselt, summas 7000.00 krooni. IVI KESKÜLA PAAVO RANDMA URMAS REINOLA Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 16.11.2010.a. otsusega nr 3-1-1-83-10 RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
5. mai
6. a ja Harju Maakohtu
7. detsembri
8. a otsused osas, millega loeti Valeriy Vasilievi poolt OÜ Vikodelli tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides ning käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tõttu maksudena laekumata jäänud summaks 11 045 832 krooni (sh 7 689 406 krooni tulumaksu ja 3 356 426 krooni käibemaksu). Samuti tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
9. mai
10. a otsus osas, millega rahuldati Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi Valeriy Vasilievi vastu.
11. Lugeda Valeriy Vasilievi poolt OÜ Vikodelli tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides ning käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tõttu maksudena laekumata jäänud summaks vähemalt 4 856 311 krooni (sh 3 373 622 krooni tulumaksu ja 1 482 689 krooni käibemaksu).
12. Saata kriminaalasi Valeriy Vasilievi vastu esitatud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule. 17
13. Lugeda ajaks, mil Vladimir Getsult oli riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse mõttes alusetult vabadus võetud, kolm päeva (29.
14. mai 2002).
15. Mõista Eesti Vabariigilt Vladimir Getsu kasuks välja 15 000 (viisteist tuhat) krooni kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
16. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu
17. mai
18. a otsus muutmata.
19. Valeriy Vasilievi kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt, prokuröri kassatsioon jätta rahuldamata. 18