lg 1, § 121 ja § 120 järgi ja karistuseks on
lg 1 alusel mõistetud 7 aastat vangistust.
lg 2 p 1, 2 järgi 3 aastat vangistust, lõplikuks karistuseks
Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Nikolai Kohtovi tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör leiab, et käesoleval ajal oleks Nikolai Kohtovi vabastamine ennatlik, kuna tema poolt esimese astme kuriteo eest vangistuses viibitud aeg ei ole piisav. Lisaks märgib prokurör, et ei saa jätta arvestamata Nikolai Kohtovi käitumist vangistuses, et see ei ole olnud eeskujulik. Kaitsja leiab, et Nikolai Kohtov tuleks vabastada enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja leiab, et Kohtovi puhul ei ole tegemist keskmise normaalse vaimse tervisega inimesega. Tema haridustee on olnud suhteliselt lühike ja tema teod on olnudmõjutatud ka tema vaimsest seisundist. Kaitsja taotles juba kriminaalasja arutamise ajal kohtus süüdistatava suhtes ekspertiisi teostamist, kuid seda ei peetud vajalikuks. Kuid samas leiab kaitsja, et on ilmne, et Nikolai Kohtov ei taju kõike ümbritsevat niimoodi nagu teised inimesed, mistõttu ei saa talle ka vastutust panna. Kaitsja leiab, et Nikolai Kohtov ei saa tegelikkuses aru karistuse tähendusest ja seetõttu ei kanna karistus eesmärki. Lisaks kaitsjale teadaolevalt väärkoheldakse Nikolai Kohtuvit kaasvangide poolt, mistõttu on tal esinenud mitmeid tervisekahjustusi. Kõige eeltoodu põhjal leiab kaitsja, et esinevad alused Nikolai Kohtovi ennetähtaegseks vabastamiseks. Nikoli Kohtov palub ennast vabastada ennetähtaegselt. Ta selgitab, et on vangistuse ajal tegelenud õppimise ja eneseanalüüsiga, lugenud erinevat kirjandust. Ta on aru saanud enda kuritegudest ja palub vabandust selle eest, mis ta on teinud. Ta möönab, et teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kuid viimased korrad leiab, et on tingitud üksteise valestimõistmisest. Samas märgib ta, et vanglas peetakse kaasvangide poolt isikut, keda distsiplinaarkorras ei ole karistatud, ebanormaalseks. Mõned rikkumised ongi ta toime pannud selleks, et teistele tõestada, et ta ei ole selline inimene, keda võiks kamandada. Nikolai Kohtov selgitab veel, et tema suhtlemine kaasvangidega on olnud keeruline ja teda on korduvalt rünnatud, mistõttu on ta vajanud ka meditsiinilist abi. Vabanedes asuks ta esialgu elama vanemate juurde ja hiljem otsiks endale elukoha. Samuti loodab ka tööle saada. Kohtuistungil osalenud vangla esindaja jääb arvamuse juurde, mis on antud ennetähtaegse vabastamise materjalide ettevalmistamisel, kuid selgitab see arvamus saadakse teatud valemite põhjal hinnates kinnipeetava riske. Kuulates istungil Nikolai Kohtovit, ei ole ta kindel, kas isik on valmis ka tegelikult vabanema. Vangistuse ajal ei ole Nikolai Kohtov tema jaoks eristunud teistest oluliselt. Ta ei tea, et kaasvangid suhtuks Nikolai Kohtovisse kuidagi eripäraselt, kuid möönab, et vangide omavahelises suhtluses on palju varjatut. Ka ei tea 2
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
Nikolai Kohtov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nikolai Kohtov kannab karistust erinevate kuritegude eest, millised ta on toime pannud katseajal. Olles allutatud käitumiskontrollile ja vabastatud tingimuslikult vangistuse kandmisest, jätkas ta aktiivselt kuritegelikku käitumist. Muuhulgas pani ta toime rahvatervisevastaseid ja avaliku julgeoleku vastase kuriteo, mille eest kannabki käesolevalt karistust. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et arvestades Nikolai Kohtovi poolt toimepandut, ei ole tema poolt käesolevaks ajaks vangistuses viibitud aeg piisav võrreldes tema süü suurusega. Lisaks nähtub Nikolai Kohtovi isiklikust toimikust ja ka ta ise kinnitab kohtuistungil, et teda on vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Viimase aasta jooksul on teda karistatud distsiplinaarkorras kolmel korral, viimati on karistuseks määratud kartser. Eelnevast järeldub, et kinnipeetav ei ole enesele teadvustanud, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kaitsja väitis, et Nikolai Kohtovi vaimne tervis on tavapärasest erinev, mistõttu karistus käesoleval kujul ei täida eesmärki ja ta tuleks vangistusest vabastada. Samuti viitas kaitsja Nikolai Kohtovi väärkohtlemisele kaasvangide poolt, mistõttu on tal olnud erinevaid vigastusi. Kohus märgib, et kaitsja eelnevad väited on paljasõnalised. Kohtu käsutuses olevatest materjalidest ei nähtu, et Nikolai Kohtovil oleks tuvastatud korduvalt vigastusi või, et ta oleks pöördunud meditsiiniosakonda. Ka ei ole kohtu käsutuses materjale, mis annaks alust kahelda Nikolai Kohtovi võimes teda ümbritsevast arusaamises. Kaitsja ei esitanud kohtule ega soovinud ka täiendavalt esitada ühtegi tõendit selle kohta. Ka ei soovinud ta kohtuistungil esitada muid taotlusi. Kohus märgib, et kui isiku tervis hinnatakse selliseks, et ta ei ole võimeline karistust edasiselt kandma, toimub selle otsustamine teises menetluses KrMS § 425 alusel tulenevalt vangla juhi esildisest ja arstliku komisjoni otsusest. Kõige eeltoodu põhjal leiab kohus, et Nikolai Kohtovi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal alus puudub. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.